Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 30 Nov 2022 14:53

Mida siis loodeti ?

https://www.err.ee/1608804820/eesti-skp-vahenes-kolmandas-kvartalis-2-4-protsenti

Rahvas muutub aina vaesemaks meeletute energiakandjate hindade all, toiduhinnad teevad rekordeid. Niipea asi paremaks ei lähe ka.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 30 Nov 2022 23:10

FED pole varem nii agressiivselt intressimäära tõstnud. Võibolla saab võrrelda aastaga 1972, aga siis toimus seee alles 10 kuud hiljem, nüüd toimub see 3 kuud hiljem peale algust.
https://mishtalk.com/economics/the-fed- ... or-housing
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 01 Dec 2022 00:47


https://www.telegram.ee/nwo/suur-galerii-dokfilm-died-suddenly-analuusib-koroonavaktsiinide-eluohtlikkust
võite arvata, et see on veiseliha või kanatükk. Tegelikkuses on see kõik veresoonte või arterite seest leitud trombkude. Nagu näete, pole need mingil juhul “tavalised” verehüübed. Need on struktuuriga ja kiulised. Neid ehitab ilmselgelt keha, kasutades valgusünteesijuhiseid, et luua see suur mass, mis sarnaneb peaaegu lihaskoega.
Me ei tea veel, mis kõik need struktuurid on. Me teame aga, mida nad ei ole: need ei ole lihtsalt hüübinud vererakud.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 01 Dec 2022 00:55

https://investor.postimees.ee/7540655/tana-tuleb-euroopast-otsus-sisepolemismootori-keelamise-kohta
Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku, et 2035. aastaks peab kuni 3,5 tonni kaaluv masin sõiduloa saamiseks täielikult elektriliselt liikuma.

Rohepöörane kukkumine arengumaade hulka:
https://www.err.ee/1608804778/vw-voib-euroopa-energiakriisi-tottu-vahendada-investeeringuid-akutehastesse
Kui meil ei õnnestu Saksamaal ja Euroopas kiiresti energiahindu langetada, pole investeeringud energiamahukasse tootmisse ega uutesse akutehastesse enam teostatavad
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Dec 2022 10:34

Ma ei saa sellest aru, kuidas meil istuvad kõik need saamatuse ministrid siiani pukis. Keegi mitte millegi eest ei vastuta. Krt sellise olematu juhtimise eest erasektoris ripuksid antud tegelased juba võllas.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120107264/gaasisegadus-uks-pool-raagib-eesti-viplalaks-tinistamisest-teine-arihuvide-toetamisest-rahva-rahaga


Eleringi sõnul ehitasid nad gaasitoru soomlasi silmas pidades. Soome oli 11. novembrini ainsana kai vastu huvi tundnud ja taotluse esitanud. Soomlased võtsid enda kanda ka käpateema ning ostsid neid kaks – üks pidi tulema Paldiskisse ja teine minema Inkoosse. Siis aga langetati poliitiline otsus, et LNG-laev liigub kindlasti üksnes Inkoosse.

Soomlastel on nüüd kaks ühendusseadet ja nad ei soovi enam teist Paldiskisse anda. Gaasifirmade sõnul tundub, et selles vallas on Soome meile taas nätaka vastu vahtimist virutanud. Eesti imegu käppa. Elering aga ütleb, et käpad kuuluvadki Soome ettevõttele. Miks nad peaksid ühe lihtsalt niisama Paldiskisse andma, kui nad ise siia LNG-d tooma ei hakka? See oleks mitme miljoni eurone kingitus.


...

„Selle asemel et mõelda välja jutt maailmameredel, käpad külgedel, seilavatest gaasilaevadest, oleks pidanud selle käpa Eestisse tellima. Eleringi projektijuhtimisel oleme jõudnud olukorda, kus meil ei ole ühisettevõtet, laeva, vastuvõtuvõimet Eestis ega eelisligipääsu Soomes. Klaipėdas Eesti huvide eest seismisest kõnelemata. Energiapildis oleme tinistanud iseend väikseks Viplalaks,“ kostab ta.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 01 Dec 2022 12:12

projekteerija wrote:et pean puukuuri (mis paistab tänavale) müüd lukku panema vms. :?

Kunagi ammu Narva-Jõesuus käies oli seal suht tüüpiline vaatepilt jalgratast käekõrval talutav sellise keskmine soniga päss, kelle pakiraamil paar metsa alt korjatud roigast.
Kui inimesed viitsiksid rohkem aega vabas looduses veeta siis saaks vist ka Tallinna lähedastest metsade puudealune üsnagi hooldatud seisu (no nt töölt satelliitlinna koju naastes võiks ju metsaveeres korraks parkida, nö "talviste seeneliste" viisil).
See ei olnud iroonia, vaid lihtsalt üks lahendustest (ma ka ei tea kuipalju täpselt hagu metsa all talvel ära mädaneb (no ja CO2 seeläbi ka atmosfääri lisandub).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Dec 2022 13:24

pop wrote:
projekteerija wrote:et pean puukuuri (mis paistab tänavale) müüd lukku panema vms. :?



Tõestisündinud lugu Saaremaalt vene ajast, ühel jahimehel kadusid pidevalt küttepuud. Sai ta vihaseks võttis puuris kahe halu sisse augud panid padruni ilma haavliteta sisse.
Päeva pärast üks külamutt kurtis, et näe ei imet, ahi lendas õhku.

Projekteerija, pane lihtsalt üks PIR andur, mis annab alarmi kui keegi puuriida juures või IR kiir, mis antud juhul isegi parem.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 01 Dec 2022 13:35

pop wrote:
projekteerija wrote:et pean puukuuri (mis paistab tänavale) müüd lukku panema vms. :?

Kunagi ammu Narva-Jõesuus käies oli seal suht tüüpiline vaatepilt jalgratast käekõrval talutav sellise keskmine soniga päss, kelle pakiraamil paar metsa alt korjatud roigast.
Kui inimesed viitsiksid rohkem aega vabas looduses veeta siis saaks vist ka Tallinna lähedastest metsade puudealune üsnagi hooldatud seisu (no nt töölt satelliitlinna koju naastes võiks ju metsaveeres korraks parkida, nö "talviste seeneliste" viisil).
See ei olnud iroonia, vaid lihtsalt üks lahendustest (ma ka ei tea kuipalju täpselt hagu metsa all talvel ära mädaneb (no ja CO2 seeläbi ka atmosfääri lisandub).


herr pop, selles kontekstis CO2 atmosfääri lisandumisega riimudes võiks ehk jutulõimeks sättida ainult kohalikule RMK jupijumalale, kelle ametikohustuste hulka kuulub riigivara kiivalt valvamine, et kodanikud Sinu kirjeldatud "pakiraamimeetodit" õigusriigi viljastavates tingimustes kasutama ei hakkaks :)

http://arctic-news.blogspot.com/ lehelt väikene foorumlastele juba tuttav tulpdiagramm kus kirjeldub CO2 mure oma 0,5 kraadi C-ga suisa olematuks :)
kahjuks muud feedbackid on locked and loaded :(
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 01 Dec 2022 14:21

pop wrote:
projekteerija wrote:et pean puukuuri (mis paistab tänavale) müüd lukku panema vms. :?

Kunagi ammu Narva-Jõesuus käies oli seal suht tüüpiline vaatepilt jalgratast käekõrval talutav sellise keskmine soniga päss, kelle pakiraamil paar metsa alt korjatud roigast.
Kui inimesed viitsiksid rohkem aega vabas looduses veeta siis saaks vist ka Tallinna lähedastest metsade puudealune üsnagi hooldatud seisu (no nt töölt satelliitlinna koju naastes võiks ju metsaveeres korraks parkida, nö "talviste seeneliste" viisil).
See ei olnud iroonia, vaid lihtsalt üks lahendustest (ma ka ei tea kuipalju täpselt hagu metsa all talvel ära mädaneb (no ja CO2 seeläbi ka atmosfääri lisandub).

Hetk tagasi sattusin silmama seda lugu... Häda suur ja puud "rändavad"e. siis RMK lõkkepkatsil satelliitlinna autod peatuvad. https://maaelu.postimees.ee/7659795/kut ... steem#_ga=
Praktikas on aga enamasti sedasi, et ega Tallinna ümbruses polegi enam metsa. On vaid alles veel erinevate kaitsereziimiga kaitsealad kust tegelikult puid langetada ja koguda ei tohi sest kaitsealused liikidele ja ökosüsteemile on mädanevad notid ja risuhunnikud eksistentsiks kriitilised või siis mõned erametsanurgad-pargid. Lisaks CO2 jms. ja sellega seotavale kliimamuutustele on samasuureks probleemiks liikide ja elustiku kadu jms. mis omakorda tõenäolislt topeltvõimendab kliimasoojenemist. Soomes ntx, on liiga puhtaks majandatud metsad-põllud põhjustanud juba ka hiljuti tavaliste liikide kao või siis mõnikord mõne liigi levimise linna sest linnametsad-kaitsealad ja haljasalad on majandajate jms. eest enamvähem kaitstud. Ntx.üliharuldne lendorav (mida leidub EL vaid Soomes ja Eestis) on üha laiemalt levinud Helsingis ja Espoos kuid Soome palgimetsadest kadunud sest seal pole notte ja teisi eluks vajavaid tingimusi - liike. Liigikao kohustus on ka EL ja teiste rahvusvaheliste org prioriteet ning kohe-kohe EL lajatab meilegi sellega seotud direktiivide-kohustuste ja trahvidega. Üks kohustus (millest meie poliitikud-ametnikud-ettevõtjad avalikukt ei räägi kuigi teavad...nii mõnegi tegevpoliitiku käpajälg veel Eesti esindajana aastaid tagasi alla pandud) on kaitstava looduspärase maastiku % kohustus. Kuid sellistelt aladelt ei tohi emanasti reeglite kohaselt ka notte koguda... Ja ega neid alasid eriti polegi sest RMK on ka sae kaitsealadele igasuguste JOKKidega ja lavastatud ahh-kogematta juhtus sisse lükanud ning eks maksumaksja ja järgmise põlvkonna majandusinimesed saavad seda praegust viimase kasumi võtmist tulevikus ilmselt korralikult kinni plekkida... P.S: ahju aetud puit on kiirtee CO2 emiteerimises. Pelletite pressimise ning kaugele Euroopasse vedamise, Elektrijaama katlasse veo kaudu lisandub sellel rohepesu kiirteel veel selle protsessi käigus lisanduva nafta jns. CO2 osis. Ehk siis kui lubada puidu põletust siis vaid n.ö. lähedal e. ratta pakiraami kasutamine on tõenäolismalt kõige keskkonnasõbrlikum.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 01 Dec 2022 14:43

teretere wrote:http://arctic-news.blogspot.com/ lehelt väikene foorumlastele juba tuttav tulpdiagramm kus kirjeldub CO2 mure oma 0,5 kraadi C-ga suisa olematuks :)
kahjuks muud feedbackid on locked and loaded :(

Ma olen kogu aeg mõelnud et mis võiks olla ülirikaste "plaan B", st kogu planeet ju nagunii elamiskõlbmatuks ei muutu, ja mõned kohad ilmselt muutuvad mõneks põlvkonnaks lausa paradiisiks.
Ehk siis - pole sattunud kirjutistele et kuidas ja millisena siis eliit oma "post-climate" elu planeerib, ka kuidas kavatseb planktoni eest "perimeetrit kindlustada".

Plankton saab ju teoreetiliselt ka hästikaitstud objektile mõne rahvatarbe drooniga mõne sihtimismajaka kuskile potsatada, nii et ka DIY raketiga on sellele võimalik pihta saada, ilma militaar-GPS-i üldse kasutamata (miskipärast selline taktikaline stsenaarium jooksis esimesena peast läbi mõne päikesepatareidel toimiva kõrbetsidadelli ründamisel, aga ka suvalises muus kohas/keskkonnas kus selline "post-climate" tsitadell paikneda võiks).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 01 Dec 2022 14:48

Majandushuviline wrote:

https://www.telegram.ee/nwo/suur-galerii-dokfilm-died-suddenly-analuusib-koroonavaktsiinide-eluohtlikkust
võite arvata, et see on veiseliha või kanatükk. Tegelikkuses on see kõik veresoonte või arterite seest leitud trombkude. Nagu näete, pole need mingil juhul “tavalised” verehüübed. Need on struktuuriga ja kiulised. Neid ehitab ilmselgelt keha, kasutades valgusünteesijuhiseid, et luua see suur mass, mis sarnaneb peaaegu lihaskoega.
Me ei tea veel, mis kõik need struktuurid on. Me teame aga, mida nad ei ole: need ei ole lihtsalt hüübinud vererakud.


Lihtsalt ei saa, meelelahutuse korras edastan teile ka prohveti juttu, mida kuulasin suu ammuli -- need verehüübed olla tulnukate tehnoloogia, vedelikus olla ussimürk ja ussimunad, põhjus miks ükski maapealne teadlane ei mõista seda värki. Ehk siis Maa-väline tehnoloogia, mis valmistab inimesi ette "tulnukate invasiooniks", millest on ette rääkinud Hollywoodi filmid, mille funktsioon ongi inimesi ette valmistada nendeks plaanideks. Ma ei tea, kuidas sellesse suhtuda.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 01 Dec 2022 14:50

pop wrote:
teretere wrote:http://arctic-news.blogspot.com/ lehelt väikene foorumlastele juba tuttav tulpdiagramm kus kirjeldub CO2 mure oma 0,5 kraadi C-ga suisa olematuks :)
kahjuks muud feedbackid on locked and loaded :(

Ma olen kogu aeg mõelnud et mis võiks olla ülirikaste "plaan B", st kogu planeet ju nagunii elamiskõlbmatuks ei muutu,


Sama siin -- vaatad kogu sajandite jooksul loodud kultuuri ja inimesi, kes seda kõike asustavad -- et mida need ülirikkad teevad tühjade linnade ja majadega, mida on maailmas tohutupalju?
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Dec 2022 14:53

Teate, ma ikka tõsiselt hämmingus meie saamatust riigist ja ametkondadest. Saan aru, et saatkond oli remondis USA's. Aga saatkonnad on kõige turvatumad kohad, kuidas sai selline asi võimalik olla, et vesi voolab pikemat aega ja alles siis avastati, kui inimesed sinna sisse läksid. Okei püha pühaks.

Mul olen tellimusega ja kodus miljon süsteemi teinud, kus iga anomaalia puhul annab häire ja meie saatkonnas pole mittemingisugust valvet ? Diblad oleks võinud sinna miljon pealtkuulamisseadet installeerida.

https://www.postimees.ee/7659443/vesi-oli-pahkluudeni-ja-sadas-ulevalt-juurde-vastremonditud-eesti-saatkonnahoonet-washingtonis-tabas-veeuputus
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 01 Dec 2022 15:57

pop wrote:
teretere wrote:http://arctic-news.blogspot.com/ lehelt väikene foorumlastele juba tuttav tulpdiagramm kus kirjeldub CO2 mure oma 0,5 kraadi C-ga suisa olematuks :)
kahjuks muud feedbackid on locked and loaded :(

Ma olen kogu aeg mõelnud et mis võiks olla ülirikaste "plaan B", st kogu planeet ju nagunii elamiskõlbmatuks ei muutu, ja mõned kohad ilmselt muutuvad mõneks põlvkonnaks lausa paradiisiks.
Ehk siis - pole sattunud kirjutistele et kuidas ja millisena siis eliit oma "post-climate" elu planeerib, ka kuidas kavatseb planktoni eest "perimeetrit kindlustada".

Plankton saab ju teoreetiliselt ka hästikaitstud objektile mõne rahvatarbe drooniga mõne sihtimismajaka kuskile potsatada, nii et ka DIY raketiga on sellele võimalik pihta saada, ilma militaar-GPS-i üldse kasutamata (miskipärast selline taktikaline stsenaarium jooksis esimesena peast läbi mõne päikesepatareidel toimiva kõrbetsidadelli ründamisel, aga ka suvalises muus kohas/keskkonnas kus selline "post-climate" tsitadell paikneda võiks).


No eliidi jaoks pole plankton esmane probleem, nimelt probleemiks on ennekõike https://world-nuclear.org/information-l ... today.aspx mis ilma homo sapiensita lõpetavad töölepingud nagu siin https://et.wikipedia.org/wiki/Fukushima ... 3%B5nnetus aga selliste lõplikeks sulgemisteks kulub ca 40 aastat milleks omakorda pole ei tahet, raha ega võimalusi ka poliitilisi eriti just praegusel "rohepöörde" epohhi ajastul, kus kogu tuumaenergia on kuulutatud (sic) roheenergiaks(rääkimata selle tehnoloogia ERoEI valemist).

Samamoodi on sent katastroofist puudu olnud Sinu teise kodu Ukraina tuumajaamadega- juba 1986 a mataka teinud Tsernobõli ja korduvalt võrgutoitest ilma jäänud ja otsese tule alla sattunud Zaporizzjast.

US uuring- enam kahjuks esimese hooga ei leia üles ütles selgelt, et sellise tehnoloogia juhitamatuks muutumisel avaldab see katastroofilist mõju lisaks otsesele vahetule ioniseerivale radiatsioonikiirgusele muuhulgas ka osoonikihile ja selle kahjustumise tulemusena kogu planeedi biosfäärile mille osa on ka homo sapiens olgu ta siis parasjagu eliit või plankton :)

Juhtusin kunagi vaatama koos erialaspetsialistidega kellede üksmeelne hinnag oli: realistlik. https://en.wikipedia.org/wiki/Finch_(film)

Ja muidugi on oluline nö timeline(rääkides põlvkondi tulevikku kindlas kõneviisis on arvestades realiteete ennatlik), et fookus ei läheks uitama- https://www.youtube.com/watch?v=SxwjrOa ... WenyanLiao

https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/down ... pter04.pdf
is in the early part of the likely range (2030–2052) assessed in the ... the Miocene Climatic Optimum (5°C–10°C higher) and Early Eocene.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 01 Dec 2022 16:13

hh wrote:
pop wrote:
teretere wrote:http://arctic-news.blogspot.com/ lehelt väikene foorumlastele juba tuttav tulpdiagramm kus kirjeldub CO2 mure oma 0,5 kraadi C-ga suisa olematuks :)
kahjuks muud feedbackid on locked and loaded :(

Ma olen kogu aeg mõelnud et mis võiks olla ülirikaste "plaan B", st kogu planeet ju nagunii elamiskõlbmatuks ei muutu,


Sama siin -- vaatad kogu sajandite jooksul loodud kultuuri ja inimesi, kes seda kõike asustavad -- et mida need ülirikkad teevad tühjade linnade ja majadega, mida on maailmas tohutupalju?


Tõepoolest, see tundub täiesti ebarealistlik.
Eriti veel kui proovida panustada õigustatud ootustele või õiguskindlusele või poliitikatele või majandusele või rahandusele või religioonile...
Nature bats last.
Thy Will Be Done.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 01 Dec 2022 22:31

https://investor.postimees.ee/7540655/tana-tuleb-euroopast-otsus-sisepolemismootori-keelamise-kohta
Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku, et 2035. aastaks peab kuni 3,5 tonni kaaluv masin sõiduloa saamiseks täielikult elektriliselt liikuma.
Rohepöörane kukkumine arengumaade hulka:
https://www.err.ee/1608804778/vw-voib-euroopa-energiakriisi-tottu-vahendada-investeeringuid-akutehastesse
Kui meil ei õnnestu Saksamaal ja Euroopas kiiresti energiahindu langetada, pole investeeringud energiamahukasse tootmisse ega uutesse akutehastesse enam teostatavad

https://www.telegram.ee/maailm/pimenemise-hirmus-sveits-plaanib-elektriautodele-soidukeeldu
Elektriautode erakasutamine on lubatud ainult hädavajalikeks sõitudeks (nt tööpraktika, poodlemine, arsti külastamine, usuüritustel osalemine, kohtuistungil osalemine).

Rohepoliitikast ausalt ja keerutamata
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 01 Dec 2022 22:56

is4 wrote:[quote=
Ehk siis enamus elektriautodele haakekonksu pole ette nähtud. Seega ei mingeid konksu otsa käivaid rattahoidjaid ja nii edasi.
Vahet ei ole ka haagise olemuses, külge panna autole niiehknaa ei saa.

Ehk siis praeguse seisuga tundub mulle, et elektriautodega ei saa siiani harjunud elu elada ( kui just tipu autosid ei osta).

Ehk siis- seni kui makse liialt ei tõsteta ostan ntx 4,4L X6 :) Saab enamusega hakkama.
P.S. Miks mitte X5? Sest tal pagasiluuk teeb küünitamise veel tüütumaks.
P.P.S vahet pole mis auto, aga enda situatsioon tõi need mudelid teema lõpetamiseks täna. Ja selguse huvides, BMW pole minu esimene valik. Mitte et see paha auto oleks, aga maitsed on erinevad.

Ehk siis osta suvaline ntx 15k maksev bensuröövel peaaegu maastur (mis kirjade järgi võib palju vedada) on odavam kui rohelusega kaasa minna. Aga saab ka odavamalt täiesti.

Kuna mul endal pole isiklikku elektriautot ...siis pole suurem omamiskogemuse jagaja. Üks on kindel ...elektriautodes on rohkesti puudusi ning praeguses arengufaasis ja turusituatsioonis pole ilmselt ka paksema rahakotiga võimalik saada seda valiku jms. kvaliteeti mis veel 4-5 aastat tagasi tavautodega seose oli. Hetkel autopoodi minnes on ka fossiilidega see jama , et eestlase maitsele sobivat (konks, vähe võimsam, ei oleks krõbisevast plastist ja igasuguste häirivate lisadega jne. ) uut, suht kohe (salongist ilma pooleaastase ootamiseta ...) ja mõistliku hinnaga pole saada (on kõik kallimaks läinud...kaupmehed jubakurdavad, et kliendid ei julgegi poodi tulla). Ning ka autode kvaliteet on pea kõigil tootjatel kukkunud. Ning tarvitatud autodega pidi sama olema ... tarvitatud elektriautode turg on aga veel hullem ...selline nagu linkisid. Samas uute elektrikatega paistavad nii mõnedki tuttavad vägagi rahuk olevat. Üks naabrimees isegi jagas s-meedias oma kiitmisi e. on vaid uue auto tutvustnisest eraldi kõigile tuttavateke kergelt väsinud ja tegi mõned kokkuvõtted oma Kiast. Ühe müüdimurdmisteemana jagatu copyn siia.
Räägitakse, et akude laadimine võtab liiga kaua aega. Pange tähele, et enamasti räägivad seda need, kes ise elektriautot ei oma.
1. Elektriautot laetakse enamasti kodus öisel ajal ja siis pole mingit vahet, kui kaua laadimine kestab, sest hommikuks on akud täis. Tehniliselt jah, kodune vahelduvvoolu laadija on aeglane - enamasti 11 KW. Mulle siiski tundub, et on üsna tobe öösel üleval olla ja tundide kaupa jälgida, kuidas auto akud "aeglaselt" laevad. Kui nüüd päevasel ajal minna vahelduvvoolu laadijaga laadima, siis on viga autojuhi plaanimisoskuses ja siis tõesti, läheb päris kaua aega.
2. Kiirlaadimine on uutel autodel väga kiire ja tänaseks on ka laadimistaristu kiirlaadijatega piisavalt laienenud, et teel olles mõistliku kiirusega laadida. Sellega siiski nõus, et mõned vanemad mudeli tõesti laadivad aeglaselt. See ei käi uuemate mudelite kohta.
3. Isegi siis, kui teel olles on vaja akusid laadida ja tundub, et laadimine võtab kaua aega, tasub mõelda, millal laadima minnakse. Enamasti siis, kui pikemalt sõidult tagasi tulles ei jätku akus energiat sihtpunkti jõudmiseks. See omakorda tähendab, et sa ei pea akusid sugugi 100% täis laadima. Valdavalt piisab kui laed 50-100 km energiat juurde ja see läheb kiiresti isegi 50KW laadijaga. Kui on väga kiired laadijad (150+KW), siis ei jõua isegi rahulikult tualetis ära käia enne, kui piisav kogus energiat akudes.
4. Rääkides summaarsest tanklate külastamise ajast (koguaja kulu), siis bensiini/diisli põletajad käivad seal regulaarselt. Elektriauto omanikud käivad seal väga harva. Isiklikult käin väljaspool kodu laadimas korra või paar kuus, mis on väga harva arvestades tavapärast läbisõidu mahtu (aastas 35-40 000 km). Kodus laadimise võlud ja ei mingeid ootamatuid tankla külastamisi stiilis "pagan, unustasin eile bensiini võtta, peab hommikul tanklast läbi minema".
5. Siiski, et ausalt ära rääkida, on ka erandeid. Kui on VÄGA pikk päevane sõit ja õhtuks laadima ei saa panna, siis peab natuke plaanima ja võtma ette kiirlaadijas täismahus laadimise. See siiski võtab aega rohkem, kui tavapäraselt. See on valdavalt erand ja lahendub väikese etteplaanimisega. Oluline, et siis oleks väga kiired laadijat 150-300 KW. Kui seda on ette näha tavapärasest rohkem, siis tuleb laadimiskiirust arvestada juba auto ostmisel. KIA EV6 maksimaalne laadimiskiirus on 233 KW (alalisvoolu laadijast) e. 1050 km/h. Seda vahemikus 20-80% aku laetusest. Talvisel ajal peab vaatama, et battery management on akud soojaks teinud, sest muidu on laadimine oluliselt aeglasem.
6. Laadimiseks kuluva aja teemaga on otseselt seotud ka maksimaalse läbisõidu teema. Aga sellest mõnel järgmisel korral. Kokkuvõtlikult on uute autode läbisõit õhe laadimisega piisavalt suur, et selle peale liigselt mitte mõelda.
7. Üks põhjus selliste müütide tekkimiseks on linnasõidu (lähilinnasõidu) autoga pikki distantse sõites. Siis on ilmselge, et tekib liigne laadimisvajadus ja siis hakkab ka mängima laadimiskiirus, mida auto suudab vastu võtta. See pole laadimiskiiruse probleem, vaid auto sihtotstarbelise kasutamise probleem.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 03 Dec 2022 18:01

Naabrimees tegeleb maasoojuspumpade paigaldamisega ja rääkis, et uute seadmete järjekord on kuni 8 kuud ja hind on ca 2000 EUR kallim - Saksamaa ja Prantsusmaa läheb üle "roheküttele" seoses gaasi jamaga.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 03 Dec 2022 21:43

td wrote:Naabrimees tegeleb maasoojuspumpade paigaldamisega ja rääkis, et uute seadmete järjekord on kuni 8 kuud ja hind on ca 2000 EUR kallim - Saksamaa ja Prantsusmaa läheb üle "roheküttele" seoses gaasi jamaga.


Rootsis selline järjekord ? Täiesti ulme, samas Eestis on turu väiksuse tõttu rohkem müüjaid.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 03 Dec 2022 23:06

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120072508/california-otsus-muua-peagi-vaid-nullsaastega-autosid-voib-viia-elektrisoidukite-labimurdeni-kogu-maailmas

2020. aasta juulis oli osariigi kuberner Gavin Newsom kirjutanud alla korralduse sisepõlemismootoriga autode müügi keelamiseks aastast 2035. Täpsemalt puudutab see sõiduautosid ja kergveokeid, busside ja raskeveokite kohta hakkab kord kehtima aastast 2040. Sama korraldusega sai California õhuressursside amet (California Air Resources Board, lühidalt CARB) ülesande töötada välja konkreetsed õigusaktid (programm Advanced Clean Cars II ehk ACC II). Tänavu 25. augustil toimuski CARBis hääletus, millega ACC II heaks kiideti ja sai seaduse jõu, ehkki mõningad puhttehnilised küsimused on veel lahtised.

Rekkad ja bussid veavad tonnides akusid kaasa, see nii ebaratsionaalne, kui üldse midagi saab olla :?
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 04 Dec 2022 12:11

spl wrote:Rekkad ja bussid veavad tonnides akusid kaasa, see nii ebaratsionaalne, kui üldse midagi saab olla :?

Mõistlik oleks linnasõidud väiksema (100 km) akuga ja maanteel laadida elektrilist osa mõne energiatiheda kütusega
https://en.wikipedia.org/wiki/Hybrid_vehicle_drivetrain#Series_hybrid
https://en.wikipedia.org/wiki/Hybrid_vehicle_drivetrain#/media/File:Hybridpeak.svg
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 04 Dec 2022 18:13

Eesti Rooma Klubilt
Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta

Kunagise töörühma juht saatis Eesti Rooma Klubile lahkesti vastused küsimustele, mis on enim esitatud ja mis ka meie lugejal tekkida võivad.
Suhelnud, tõlkinud ja kirja pannud Tuuli Stewart.

https://roomaklubi.com/2022/12/03/kusim ... rid-kohta/
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 05 Dec 2022 09:57

Mis firma seda hooldust tegi ? Tundub pigem nagu pseudohooldus, raha tasku ja minema. Soojusvahetis oleks koheselt praod olnud näha ja muud jamad.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120108754/kust-tuleb-raha-auvere-elektrijaama-pidevaks-remontimiseks-praaki-teinud-ehitaja-maksis-koik-kinni

Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola tunnistab et möödunud pühapäeval avaldus probleem Auvere elektrijaama tehnoloogilises sõlmes, mis läbis hiljutise aastahoolduse käigus ka põhjaliku kontrolli. Varem ei ole tema kinnitusel selles sõlmes probleeme olnud. Vainola kinnitusel tegeletakse aktiivselt probleemi lahendamisega ja prognooside kohaselt peaks jaam uuel nädalal käivituma.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 05 Dec 2022 22:24

Kaubanduskinnisvara juttu. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12010 ... ks-kulusid
Minu kodule lähim Rimi otsustas oma uksed mõni kuu tagasi igapäevaselt tund varem sulgeda. Vaevalt see energiat eriti kokku hoiab aga tööjõukulusid kindlasti. Maxima kõrval veel 22-ni lahti on viimastel aastatel vaid kaks inimest õhtuks poodi jätnud (kui alustasid kunagi, siis oli vähemalt 5)
Mulle endiselt meeldib poode enne sulgemist külastada. Nüüd aga on see probleemseks muutunud. Õhtuks on paljud kaubad lihtsalt otsas (kohvikoor, hakkliha, sepik, juurviljad, rukkileib jne.) ning ega kampaaniatooteid pole juba ühtulgi leida. Oleks nagu ENSV aeg tagasi, siis tuli ka poes kohe avamisel või keskpäeval olla. Seega inimesed on sunnitud varajasemal ajale poodi külastama.
Sanas siiani pole poe pindade vähendamist ükski kett ette võtnud. Pigem ikka vastupidi ja poode vaid lisandub. Just täna avastasin, et ühele ehituses olevale poekarbile TTÜ lähedal)on lisatud Lidli logo...kuigi suht lähedal on juba Lidlid ja vahetult lõrval COOP ja Rimi . Mõnisada meetrit eemal ka teiste kettide poekesed ning kõik nad suht väheste kundedega. Aga mingil hetkel peab saabuma piir , kus keegi oma poode kinni hakkab panema vms...Hetkel lihtsalt on kaupmehed veel suutnud liigse poeruutmeetrite kulud kauba hindadesse integreerida kuigi enamus ostjaid selgelt ägavad ning ega Eesti kolmanda linna jagu ukrainlasi (vaevalt viimastel kümnenditel kordagi veel suremat tavakaupade tarbijat korraga on lisandunud) olukorda parandada enam suudavad.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 05 Dec 2022 22:35

spl wrote:Mis firma seda hooldust tegi ? Tundub pigem nagu pseudohooldus, raha tasku ja minema. Soojusvahetis oleks koheselt praod olnud näha ja muud jamad.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120108754/kust-tuleb-raha-auvere-elektrijaama-pidevaks-remontimiseks-praaki-teinud-ehitaja-maksis-koik-kinni

Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola tunnistab et möödunud pühapäeval avaldus probleem Auvere elektrijaama tehnoloogilises sõlmes, mis läbis hiljutise aastahoolduse käigus ka põhjaliku kontrolli. Varem ei ole tema kinnitusel selles sõlmes probleeme olnud. Vainola kinnitusel tegeletakse aktiivselt probleemi lahendamisega ja prognooside kohaselt peaks jaam uuel nädalal käivituma.

Minu meelest on neid piinasid vaadates täiesti lootusetu, et siin võiks tuumajaama arutelustki unistada...mis veel ehitamisest või lootusest, et see riketeta toimiks. Tuumajaamade ehitamisega ja kaasneva tarbimiskindlusega on isegi Soomes ju tõsised probleemid.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby is4 » 06 Dec 2022 13:14

projekteerija wrote:7. Üks põhjus selliste müütide tekkimiseks on linnasõidu (lähilinnasõidu) autoga pikki distantse sõites. Siis on ilmselge, et tekib liigne laadimisvajadus ja siis hakkab ka mängima laadimiskiirus, mida auto suudab vastu võtta. See pole laadimiskiiruse probleem, vaid auto sihtotstarbelise kasutamise probleem.[/b]


Mina ei ole ka ühtegi elektriautot omanud, isegi roolis pole olnud. Aga iseenesest elektriauto kui selline mulle meeldib.
See öine laadimine katab tavainimese igapäeva sõidu täiesti ära (kui nüüd pabereid uskuda). Ja ajakulu tankimise peale praktiliselt polegi. Kui suvila jääb ca 100km kanti kodust, siis saab ka sinna ühe soojaga.

See mis praegu enamus inimestes segadust ja pahameelt tekitab ongi punktis 7 hästi lahti seletatud. Iga asi on oma otstarbeks.
is4
 
Posts: 238
Joined: 24 Jan 2011 20:02

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 06 Dec 2022 17:31

Väga-väga-väga hea analüüs.

FOOKUSES ⟩ Nursipalust ja loodust laastavast rohepöördest
https://objektiiv.ee/fookuses-nursipalu ... epoordest/
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Dec 2022 11:06

spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Dec 2022 11:09

is4 wrote:Mina ei ole ka ühtegi elektriautot omanud, isegi roolis pole olnud. Aga iseenesest elektriauto kui selline mulle meeldib.


Sai päev Teslaga sõidetud, väga vaikne pidin magama jääma. Harjumatu see, et kui oma diislil viskan gaasi maha, siis tean täpselt palju edasi veereb. Seal viskad gaasi maha, sisuliselt kohe pidurdab. Pidurdusjõud muudetakse uuesti elektriks. Kiirendus selline, et paremadki sportautod nutavad selle kõrval.

Tahaks VW ID.4 ka proovida, aga hetkel kellegil tuttavatest seda veel pole.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Dec 2022 11:48

https://majandus.postimees.ee/7664749/euroopa-nouab-eestilt-lubaduse-taitmist-ehk-ohutumaid-maanteid

Jälle puhusime sooja õhku EU'le. Kas keegi on Lätti sõitnud viimasel ajal ? Ma lugesin sõitmise ajal kokku 368 rekkat Tallinn - Pärnu mnt'l. Terve mõistus jätab vahele, see tee pole siiani neljarealine või vähemalt peaks olema piisav kogus möödasõiduradasid nagu Rootsis. Mis värk selle Tartu 4 realiseks teemaga on, kas seal tõesti selline kohutav rekkade uputus ? Kohe kindlasti ei usu seda.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 107 guests