Tallinnas tegutsevatest mässulistest on nimepidi teada 271 isikut, kellest 20 langes, 126 hukati, 28 vangistati ja 95 pääses põgenema.
td wrote:Mida eelnevast arvata:
1) hukkusid eeskätt noored tulipead, targemad tegelased põgenesid NLiitu, kus surm sai neid ikkagi kätte aastal 1937-1938.
2) kurb, kuidas ajalooliselt on Eesti rahvas lõhki olnud nii Vabadussõjas kui ka 2. Maailmasõjas. Vennatapusõda.
Kas on ajaloost midagi õppida? Ajalugu õpetab, et ei võeta õppust ...
td wrote:väike ülevaade 1. detsembri mässu organiseerijatest-osalejatest:
Alfred Kaat (1901): lennuvälja aviomotorist, reetur, pääses lennukiga põgenedes Venemaale, hukati seal 1938
Teine salk ründas Toompea lossi. Sealse valvemeeskonna ruumi tungiti sisse, vahisõdur lasti maha, teine sõdur sai haavata, ülejäänud meeskond vahistati. Valvemeeskonna relvad saadi sõjasaagiks ja nüüd oli punastel mõnus Toompeal tappa suvalisi relvastamata eraisikuid – maha lasti koristaja Marta Grünberg, kes oli tööle jõudnud. Seejärel avati tuli samuti tööle sõitva Tallinna Toomkooli inspektori Eduard Grünwaldi auto pihta ning lisaks inspektorile sai surma ka tema autojuht.
Mässuliste kätte langesid vangi ka pahaaimamatult Balti jaama saabunud kümmekond ohvitseri, kes olid saabunud kas Tondi sõjakoolis toimuvatele kursustele või oma ametipostile. Mässulised asusid agiteerima raudteetöölisi, et need liituksid mässuga, kuid see ei andnud tulemusi. Nüüd asusid raevunud punased „reetureid” hukkama. Kõigepealt lasti maha Edmund Mikker ja Priidik Hoov. Noored raudteetöölised Kristov Tiik ja Artur Fogt üritasid hirmuga minema joosta, kuid nad tapeti sama külmavereliselt. Ülalmainitud ohvitseridel vedas, sest abiväed suutsid jaama vallutada just enne seda, kui punased valmistusid neid tapma – meestele oli juba antud käsk riided seljast ja saapad jalast võtta – vormiriietust tahtsid mässulised oma tarbeks ära kasutada.
td wrote:Huvitav, et kellegil pole õnnestunud luua sellist pärjaviiruse tüve, mis levib ja paljuneb loomulikult teel, kuid ogavalk on muudetud ohutuks (ju see "originaalne" ogavalk on ikka nii oluline viiruse paljunemiseks).
td wrote:Raku külge kinnitub esmalt S1 segment, mis raku pinnal oleva teatud ensüümi (nn. noa) poolt lõigatakse maha ja nähtavale tuleb S2, siis see S2 puurib ennast raku seina sisse.
Juhul, kui vaktsiin toodab seda originaalset ogavalku, siis seal võib olla samasugune oherdi, mis tungib rakku. Seega, tuleb kunstlikult toota ogavalku, mille kate ei avaneks. Tuleb toota ogavalku, mis sarnaneks rakuga liituva viiruse omaga, aga mis ei avaneks rakku tungimiseks.
Üks võimalus on paigutada ühe S1 asemel mitu S1 osa.
Teine võimalus on muuta S2 koostist (luua nö mutatsioon) - seda võimalust kasutavad ühe mutatsioonikoha peal Moderna, Pfizer ja AZ; teise mutatsioonikoha peal samuti Novavax ning J&J
https://youtu.be/NsnDgitJA3Q?t=686
Müts maha nende teadlaste ees, kes nägid seda ette ja lõid mehhanismi, mille tõttu ogavalk ei saa tungida rakku (aga see muidugi ei välista, et võib olla veel mõni tundmatu kahjustav toime, mida ei osatud arvestada)
Majandushuviline wrote:td wrote:Raku külge kinnitub esmalt S1 segment, mis raku pinnal oleva teatud ensüümi (nn. noa) poolt lõigatakse maha ja nähtavale tuleb S2, siis see S2 puurib ennast raku seina sisse.
/.../
Müts maha nende teadlaste ees, kes nägid seda ette ja lõid mehhanismi, mille tõttu ogavalk ei saa tungida rakku (aga see muidugi ei välista, et võib olla veel mõni tundmatu kahjustav toime, mida ei osatud arvestada)
S1 mõjudest:
/.../
Our study suggests that the spike protein-based vaccine could potentially be harmful to the brain ECs, and further analysis of the neurological function by vaccine administration might need to be performed to validate the safety of the vaccine.[/i]
td wrote:S1 komponent võib tungida ajuveresoonte sisekihi rakkudesse, mis on mõeldud kaitsma ajukudet *kahjulike ainete eest (barjäärifunktsioon). Rakkude sees võib ta seega kahjustada seda barjäärifunktsiooni, lisaks tundub sisenevat ka rakutuuma ning võib mõjutada raku energiatootmist mitokondrites.
Nüüd kõsimus: kui suur see efekt võib olla inimesele nakatumise või vaktsineerimise järel ning kas see efekt on ajutine.
spl wrote::ugeek:
BMW removes touchscreen from a bunch of models due to chip shortage
https://www.autoblog.com/2021/11/05/bmws-losing-touchscreen-functionality/
Majandushuviline wrote:td wrote:S1 komponent võib tungida ajuveresoonte sisekihi rakkudesse, mis on mõeldud kaitsma ajukudet *kahjulike ainete eest (barjäärifunktsioon). Rakkude sees võib ta seega kahjustada seda barjäärifunktsiooni, lisaks tundub sisenevat ka rakutuuma ning võib mõjutada raku energiatootmist mitokondrites.
Nüüd kõsimus: kui suur see efekt võib olla inimesele nakatumise või vaktsineerimise järel ning kas see efekt on ajutine.
Kirjutavad et S1 sisaldusega valgud püsivad peale valmistamist ringluses nädala suurusjärgus. Neid valmistav mRNA pidavat aga ebasoodsal juhul saama immuunsuse eest peituda. Suurema mõjuga olevat ogavalk, siis ogavalgu osa S1 ja rakke ei mõjutanud ogavalgu osa S1 alamosa RBD.[/i]
td wrote:ogavalgu ehitus on veelgi keeruliem, mul hakkab selles osas juba juhe kokku jooksma
teretere wrote:Teadusuudis.
(viis A4 tihedat teksti foorumlasrele ehk mitte uudiseks, kuid juhulugejale udujumalate- (strandbergide)/aaviksoode/siimude produtseeritud sodile tasakaalupunkti leidmiseks ehk sobilik/vajalik).
https://guymcpherson.com/wp-content/upl ... apiens.pdf
is4 wrote:spl wrote::ugeek:
BMW removes touchscreen from a bunch of models due to chip shortage
https://www.autoblog.com/2021/11/05/bmws-losing-touchscreen-functionality/
Aga tegelikult olekski tore, kui saaks osta autot sõitmiseks. Mitte arvuti/TV/xboxi ja kurat teab mille laienduseks.
neto wrote:Sina ja paljud meist ehk nii mõtleks, aga riigiametnikud...
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/11/ ... ks-maastur
pop wrote:neto wrote:Sina ja paljud meist ehk nii mõtleks, aga riigiametnikud...
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/11/ ... ks-maastur
Sellest oli siin juttu ka, samas JOKK-skeemide korral peaks ju arvestama ka seda et selle käigus tavapäraselt viidavas õigusriigis kehtivad ka sellised põhimõtted nagu "õiguskindlus", "õigusselgus", "õiguspärane ootus" jm.
Kui norm on selline et selle üle saab sisuliselt irvitada siis tuleb muuta kas seda normi või selle rakendamise õiguspraktikat.
spl wrote:https://www.err.ee/1608419516/saksamaa-inflatsioon-oli-novembris-29-aasta-kiireim
Ja Saksamaa valitsejad tahavad sundida eraettevõtjaid palkasid tõstma (jutt käib vist alampalgast). Tegelikkuses tähendaks see omakorda inflatsiooni võimendust.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 103 guests