ja üks asi veel: räägitaks efficacy'st (see on ravimifirmade marketingiosakondade ja klikijahtijate meelisparameeter), aga ei pöörata tähelepanu tegelikult olulisele parameetrile NNT (number needed to treat) ja NNH (number needed to harm). Kui NNT < NNH, on tegemist kasuliku asjaga. Ühes oma viimastest esinemistest meie PM siiski tõi välja ka NNT (aga kuskil pole mainitud NNH-d):
https://youtu.be/heSu46GsZGs?t=666Veel üks olulne parameeter, mida ma sain teada alles hiljuti:
Elanikkonnale tulenev risk (population-attributable risk): ARp = ARI * p, kus p tähistab riskifaktori levimust elanikkonnas.
(ARI = ARE – ARN, kus ARE on absoluutne risk eksponeeritud elanikkonnas ning ARN on risk eksponeerimata elanikkonnas)
Viirusepideemia puhul võiks see praegu tulla nõnda:
p: viiruse levimus elanikkonnas
ARE: raskelt haigestumise (või haiglasse sattumise või muu rahvamajanduslikult olulise asja) risk viirusega kokkupuutunutel
ARN: raskelt haigestumise (vms.) risk viirusega mitte kokkupuutunutel
raske haigestumine haarab mõlemal juhul KÕIKI haigusi, mille puhul inimene sattub haiglasse. Alati on oluline ära märkida ka ajaperiood – antud juhul võiks see olla näiteks 6 kuud (seni, kuni vaktsiin mõjub); oluline on ka see, et raske haigestumise kriteeriumid oleks mõlemas võrreldavas grupis samad (voodikoha vajadus üle 1 päeva, intensiivravi vajadus vms.)
Riskifaktorile omistatav fraktsioon: AFp = ARp/IR, kus IR on
incidence rate ehk raskelt esmashaigestunute arv samal perioodil (6 kuud)
Suitsetamisest tingitud kopsuvähi suremuse puhul (ekspositsioon on suitsetamine) UK-s:
p: 0,56 (56% elanikkonnast suitsetab)
ARE: 0,96/1000 inimese kohta aastas (kospuvähisurma risk suitsetajatel)
ARN: 0,07/1000 inimese kohta aastas (kopsuvähisurma risk mittesuitsetajatel)
ARI = 0,89/1000 ehk NNH=1123 (1123 suitsetaja peale tekib üks kopsuvähi surma lisajuht
aastas)
ARp ehk elanikkonnale suitsetamisest tulenev kopsuvähisurma risk on ca 0,5/1000 inimese kohta aastas
AFp ehk riskifaktorile omistatav fraktsioon on ca 0,89 (ühikuta suurus)
Olgu ära toodud ka klikiküttide meelistus:
RR (relative risk): 13,7 (13,7 korda suurem risk suitsetajatel)
RRR (effiacy, antud juhul tagurpidi): - 12,7 ehk -1270 %
või siis ka vastupidi (kui palju aitaks mittesuitsemine):
RR = 0,07, RRR ehk efficacy 93 %
Teadmised ja suitsetamise näide pärinevad kliinilise epidemioloogia õpikust. Epidemioloogia ei ole teadus epideemiatest, see on teadus haiguste ja riskifaktorite levimisest ehk statistikateaduse alamharu. Eesti (ja maailma) epidemioloogid võiksid palju rohkem sõna võtta selles asjas (risk/reward, tegelik risk raskelt haigestuda jne.), aga neil on miskipärast suu vett täis. Mina ei ole selle ala spetsialist, võin kajakambris istudes eksida.