rr009 wrote:Ma ise näen lähikümnenditel põhiprobleemi Aafrikas. Senine ajalugu on näidanud et noorema vanusegrupi hüppeline kasv rahvastiku osakaalus toob alati kaasa mingid revolutsioonid (siia sai ka kunagi lingitud dokumente kust nähtus et nt enne prantsuse suurt revolutsiooni oli seal kah värske buumerite põlvkond, ja sama venemaal enne 1917.
Ei, midagi on valesti, seda massi ei tohi lasta isikute kätte, sest maksutulu eeldaks ka baassumma suurenemist ja see on kontrollimatu tarbimine. Ja keskpangad on suht primitiivsed, nad ei vastuta proportsioonide eest ühiskonnas (mis on minu arust tegelik areng), nad on tuimalt kinni inflatsioonis ja ette kirjutatud reegleid nad täidavad, ikkagi inimesed ju ja oma reputatsiooni pärast kohe on ilus väriseda, olenemata mis nägu parasjagu ees on. Äkki nad on lihtsalt hetkel kokku jooksnud, vaatavad lihtsalt oma tehnilist pilti ja proovivad graafikuid kokku jooksutada, aru saamata et tänavad on tühjad ja pole kellegi kaela isegi midagi kirjutada. Luuaksegi mingeid sürrväärtuseid a la BC, mis on ilus ja edev ja progressivne ja selle hinna juures absurdselt sisutu (kui vaatan veel staffi kes seal taga on, siis on lausa natukene kurb) ...
Boston robotsi abil saab ka igasuguse Aafrika kontrolli alla väidetavalt..., muidugi Gadaffi arenguplaan oleks olnud kordades effektiivsem, kui veel ookeani magestada ja sellega Sahaarat päästa, siis oleks poolel aafrikal ka tööd...
[/quote]
Seda, et kas Sahara niisutamine ja roheliseks maailma (või Aafrikat) päästab, tuleb siiski eelnevalt uurida ja mudeldada. Liiga lihtne ja inimlikult mõistetavad on igasugused jõgede tagurpidikeeramise, metsade-soode (Sahara puhul siis kõrbe) põldudeks raadamise plaanid. Praktikas on aga tulemused ettearvamatud või lausa selgelt katastrofaalsed. Vesi ja veega seotud energia ja aineringlus jms. on uskumatult ettearvamatu, keerukas ja energiamahukas. Ntx. Tooks üha rohkemate uurijate kahtlues, et Lõunapoolse Aafrika põuad ja veepuudus on sünkroonis Amasoonase kahanemisega. Borneo raadamine põudade-põlengutega Austraalias jne. Suuremate muudatuste tegemisel on liigagi sageli selgunud, et summana ressursid ei suurene vaid hoopis kahanevad.
Teine asi on see, et Bostoni ... või sellest ettevõtte toodangust tõhusama koli tootjadte töö tulemusena pole inimloomade kasutmine keerulisemates oludes ammu enam konkurentsivõimeline. Kuumaga kohanenud aafriklane võib palka olematult soovida (ntx. harjaga päiksepaneelilt tolmu pühkida) aga ise sebiv või kaugjuhitav masin teeb summana palju odavamalt. Ei vaja elukeskkonda, meelelahutust, puhkust jne...