Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[td]

Several AN/TVS 3's were sent to Vietnam for testing. According to Army reports that are now declassified, AN/TVS 3's were aimed up into the night skies over operational areas and they provided illumination sufficient to read a newspaper 20 - 30 kilometers away.

20 kW/6 on ca 3,33 kW LED-lampe. Kleebi võimsad LED-id parabooli sisepinnale ja peaaegu sarnase asja saad (?) Jahutus peab muidugi olema, Kolme triikraua jagu soojust on ikka päris palju....
EDIT: parabooli asemel siiski vaja mingit muud kuju, küll mitte päris lamedat plaati (tükike sfäärist, mille raadiuseks on fookuskaugus?) Mõtiskledes sattusin selliste asjade otsa:
https://en.wikipedia.org/wiki/Hyperbolo ... structures

Hyperboloid structures are superior in stability towards outside forces compared with "straight" buildings, but have shapes often creating large amounts of unusable volume (low space efficiency) and therefore are more commonly used in purpose-driven structures, such as water towers (to support a large mass), cooling towers, and aesthetic features.[3]

With cooling towers, a hyperbolic structure is preferred. At the bottom, the widening of the tower provides a large area for installation of fill to promote thin film evaporative cooling of the circulated water. As the water first evaporates and rises, the narrowing effect helps accelerate the laminar flow, and then as it widens out, contact between the heated air and atmospheric air supports turbulent mixing.

----

Keskmisest rohkem kulutasid [kuluhüvitisi] Keskerakond (4663 eurot), sotsiaaldemokraadid (5139 eurot), Reformierakond (5009 eurot). Keskmisest vähem kulutasid EKRE (4134 eurot) ja Isamaa (3793 eurot).

Nojah, sotsid .........

[pop]

td, kas sa tead kas koroonatestide puhul kasutatakse ka mingit "peer-review"-v või siis pimetestimist ?
Testimiskvaliteet on ilmselt vahepealsetel kuudel paranenud, samas Madagaskaril langes positiivsete arv ühel korral 67-st 5-le
https://www.rfi.fr/en/africa/20200516-p ... 9-analysis

Ma üritan endas alla suruda igasugust "cognitive-bias"-t, aga kas saadetakse mingeid anonüümseid proove nt kuskile teise laborisse, et see tuvastaks positiivsete osakaalu (ma küll ei tea kas PRC protseduurid on detailideni identsed erinevates laborites, jne), et siis saaks võrrelda enda eisalgsete tulemustega.
Huvitaval kombel füüsikas korratakse katseid kolleegide poolt kogu aeg, veendumaks esialgsete postulaatide õigsuses, Covidi osas (jällegi ... cognitive ...) tundub et kõigepealt saadakse paika postulaadid, siis vaadatakse kuis muu sobib (kui nüüd tugevalt utreerida).

Aru ka ei saa sellest et elektronmikroskoobi all saab vaadata kuidas aatomid molekulis ruumiliselt paiknevad, samas kummaline et ei saa panna seda Covid viirust sama mikroskoobi alla ja öelda ka (a) tegemist on tervikuga Covid DNA-st, (b) tegemist on kahjutu jupiga Covid DNA-st, (c) tegemist on jupi/tervikuga millel pole Covidiga midagi ühist. (või on siis probleem selles kuidas sellest tatisegust just see Covidi jupp/tervik üles leida ?)

[td]

Kõikides meditsiinilaborites (biokeemialaborites) on pidev kvaliteedikontroll. Kas ka nö viiruslaborites ja kui tihti, seda ma ei tea.
---
Kui oled kunagi mikroskoopi kasutanud, siis tead, et mida suurem suurendus, seda raskem on jah sobilikku kohta üles leida (eelnevalt "skriinid" väikese suurenduse all selle koha peale).
Kindlasti on oluline ka hind - kui vaadata testide arvu päevas, mis vaja. Mingi antigeen-antikeha laborireaktsioon (tööstuslikult toodetud ja eriliselt märgistatud antikeha pannakse reageerima võimaliku viiruse ogavalguga kui antigeeniga, seeejärel loputatakse sidumata jäänud antikeha minema ja järele jäänud antikeha kogust võimendatakse ja sedastatakse millegiga, näiteks ELISA - võimendiks on antikeha küljes olev ensüüm, mis hakkab korduvalt muundama ühe aine molekule teiseks aineks, näiteks erineva värviga aineks) oleks kindlasti odavam, võibolla ka kiirem ja lollikindlam

[td]

Ma üritan endas alla suruda igasugust "cognitive-bias"-t, aga kas saadetakse mingeid anonüümseid proove nt kuskile teise laborisse, et see tuvastaks positiivsete osakaalu (ma küll ei tea kas PRC protseduurid on detailideni identsed erinevates laborites, jne), et siis saaks võrrelda enda eisalgsete tulemustega.

vt. ka:
https://en.wikipedia.org/wiki/Accuracy_and_precision

kui erinevates laborites tulistatakse sama proovi korral alati märklauda samasse kohta, näiteks paremasse ülemisse sektorisse 5 cm kaugusele keskkohast, *siis me tegelikult ei tea, et keskkoht ei asu seal,
kui erinevates laborites tulistatakse sama proovi korral alati märklaua erinevatesse kohtadesse, siis ilmsesti laborid on erinevad, aga nende tulemuste keskmine võib olla lausa märklaua keskel ehk max täpsusega.

Aga milline labor võtta tõe aluseks, kui kõikides laborites kasutatakse täpselt sama, standardiseeritud meetodit? Püssi puhul on lihtne - me sihtisime märklaua keskele, aga tulemus oli sellest kõrval, seega saime vale tulemuse ja stabiilse süstemaatilise vea (nihke) korral on seda võimalik sihiku sättimisega korrigeerida. Kui sihtija käsi väriseb ehk "müra", siis on raskem saada täpset tulemust ühe lasuga.
Märklauaks sobib standardiseeritud viirusmaterjal (aga kuidas saada teada, et seal on standardkogus viirust, kui kontrollitav meetod ise ongi standardiks?) - kus asub märklaua keskkoht?

(Lõhnab natuke agnostitsismi järele - kui me näeme visuaalselt märklaua keskkohta, siis kas see on meie aju poolt loodud fantaasiapilt või ongi see tegelikkus?)

---
*näiteks sobib olukord, kus PCR-ga avastatakse lauapinna proovist erinevates laborites viiruse RNA fragmente, "elujõulist" viirust ennast aga enam polegi seal; võib jääda mulje, et tegemist on hea testiga, sest kõik laborid näitavad sama tulemust.

[pop]

/../Aga milline labor võtta tõe aluseks, kui kõikides laborites kasutatakse täpselt sama, standardiseeritud meetodit?

Ok, aga siis võikski ehk varieerida meetodeid, ja seejärel võrrelda. Või on siis tuvastatud erinevate meetodite võrdlustega (sealjuures nende kordamisega) et kõige paremini ongi märklaua keskele sihitud seesama "standardiseeritud meetod" ? Standardiseeritud meetodi "hajusust" (ehk siis "кучность" -kui nüüd omaegseid märklaua-termineid meenutada), st paugutab küll hajusalt, aga see eest sümmetriliselt ümber keskpunkti - seda ma ei tea.

Netist leiab nii sinugi poolt siin varemviidatud mõisteid valemeid, kui ka huvitavaid järeldusi, a la "The problem of false positives outweighing true positives occurs in any situation for which the prevalence of a disease in the tested population is low and the test gives a significant proportion of false positives." (selle ütlesid vist ka varem juba välja). No meil see "prevalence" on ca 1/5 elanikest vist, praeguseks, AGA:
meil räägitakse "tehtud testidest" võibolla peaks rääkima "kehtivatest testidest" ja elanikkonna kaetusest just viimastega ? (vrdl. kontrollitud silmanägemine autojuhtidel, sinna satuksid ka nooruspõlves testitud kes on praeguseks nt 80 aastased, ja silmad on selle järgi "korras" kogu elanikkonnal).

[td]

Eks neid meetodeid tulebki ajapikku juurde, mida omavahel võrrelda. Tihti on kriteeriumiks ka aeg (eeldus => üksühene loogiline tulemus) - antud juhul: kui viirus registreeriti, siis hiljem peaksid tekkima antikehad; kui viirust ei registreeritud, siis antikehi hiljem ei tohiks olla. Mida rohkem infot, seda selgemalt paistab müra seest korrapära.

Kui üks meetod tulistab paremasse ülemisse sektorisse 5 cm kaugusele ja teine meetod (mida peetakse halvemaks), tulistab samasse sektorisse 7 cm kaugusele - siis ilmselt peame märklaua keskkohaks seda esimest, sest esimest testi on kombeks lugeda paremaks. Kui võtta aluseks nende kahe testi keskmine, siis näib märklaua keskkoht meile 6 cm kaugusel tegelikust ehk halvem kui puhtalt esimese testi puhul, mida peeti kuldstandardiks. Võib juhtuda ka, et kuldstandardiks peetakse hoopis testi, mis tulistab 7 cm kaugusele, kuna lasud on üksteisele lähemal (6,5...7,5 ehk max erinevus 1cm) kui esimese testi (4...6 ehk max erinevus 2 cm) puhul. Kuna me märklaua tegelikku asukohta ei tea, siis saame ainult võtta aluseks hajumise kriteeriumi => k¨llap kohtab sama eksimust ka muudes eluvaldkondades, kus vähem hajusamat ehk stabiilsemat tulemust peetakse õigemaks, kuigi see on stabiilselt tõest kaugemal.

vt. ka
https://en.wikipedia.org/wiki/Texas_sha ... er_fallacy
(märklaud joonistatakse alles hiljem aukude ümber, et näidata laskja täpset kätt)

[pop]

ma kasutasin "prevalence"-i testidega kaetuse tähenduses, märkasin

(spl, kas sul on alles see mu "mitte-arutelud" email st "mitte-@arutelud.com" oma, ma pean kõik veaparandused lisapostitustena tegema, rääkimata piltidest)

[td]

jepp, prevalence on haigestunute tegelik osakaal populatsioonis (objektiivne reaalsus), mitte positiivsete testide arv vms.

[spl]

ma kasutasin "prevalence"-i testidega kaetuse tähenduses, märkasin

(spl, kas sul on alles see mu "mitte-arutelud" email st "mitte-@arutelud.com" oma, ma pean kõik veaparandused lisapostitustena tegema, rääkimata piltidest)

Pole sinna postkasti ammu vaadanud, sinna tuli kõvasti spämmi. Aga Sul oli ju pop-in kasutaja ?
admin<ätttt> arutelud.com kirjuta sinna, mis parooliks panna.

[pop]

kirjuta sinna, mis parooliks panna.

Ok saadan sinna.
(trükkida pop on ilmselgelt lühem-mugavam kui pop-in mida kasutasin vist city24-s (kus vist üldse alustasime, ja vist suisa sama foorumipealkirjaga (see "kinnisvara" osa selles, ei mäleta kas sa ka city-s olid, olid mingid "donna", corleone" jne), siis ka kv-s, kust sa selle eraldi domeeni tõstsid - seega ikka sama "isikusamasus").

[pop]

Selle panen siia selle kunagise mõtte meenutuseks (aga ka kinnituseks) et poes võiksid hinnad, "kilogrammihinnale" (mis on nagunii juba ise piisavalt kirbukirjas) olla väljendatud lisaks ka nt mediaanpalga minutites.
https://www.youtube.com/watch?v=RTksSeHy3uY&t=13m20s
Inimestel oleks koheselt parem pilt milline on "reaalne" inflatsioon, ilma et oleks vaja kuskil kellegi pastakast imetud/defineeritud ostukorvi jälgida (kusjuures seda aeg-ajalt sobivas suunas ringi kohandades).

[td]

kirjuta sinna, mis parooliks panna.

Ok saadan sinna.
(trükkida pop in ilmselgelt lühem-mugavam kui pop-in mida kasutasin vist city24-s (kus vist üldse alustasime, ja vist suisa sama foorumipealkirjaga (see "kinnisvara" osa selles, ei mäleta kas sa ka city-s olid, olid mingid "donna", corleone" jne), siis ka kv-s, kust sa selle eraldi domeeni tõstsid - seega ikka sama "isikusamasus").

nüüd saab spl mitu kirja erinevatelt meiliaadressidelt, kus kõik väidavad enda pop'i olevat

[pop]

spl, klikkasin nostalgiast vanemaid linke - kõik on surnud (paralleel selle paljutoodud näitega et kui Underi ja Tuglase kirjavahetus oleks olnud emailidena, oleks see meie jaoks 100% kadunud).

Kas selle phpBBS paketis ei ole mõnda "pilve" kuhu saaks lingitud asju panna, et need oleks näha ka 10 a pärast - sh ka 10 a vanuste reklaamidega (ok, möönan et ka paljukiidetud pilved nähtavasti "hajuvad" mõne aastakümne jooksul). Kui ise midagi huvitavat kohtan siis panen selle tallele oma esialgsel originaalkujul (ja WaterFoxis, kuna vaid seal jätkab töötamist "ScrapBook Plus" plugin - mis on üks praktilisemaid Firefoxi enda ajaloos, kuni selle 100% üleminekuni web-extensionite peale.)

Või on siis mingi asi a la web.archive.org, kus saaks näidata et "talleta see" (url), ja linkida siis hoopis sinna, lähteallikate asemel (kuna need - nagu aeg näitab - surevad suht kiirelt).
Või kas on midagi selle ScrapBool plus-ga analoogilist praegusel ajal ? (See salvestas isegi Javascripti suht toimival kujul).

(Kuugli enda "pilved" ja Kroomi sisselogimine (nagu igasugune sisselogimine/konto loomine kuhu iganes) mind eriti ei huvita (st - ma ei tee seda))

[pop]

nüüd saab spl mitu kirja erinevatelt meiliaadressidelt, kus kõik väidavad enda pop'i olevat

Ei, ma forwardisin ühe varasema kirja (seega - pseudo-pop-id - ärge üritage )

[td]

Ooo, see on päris huvitav. Autentimine mitte kolmanda isiku vaid enda varasema ajaloo kaudu.

[spl]

Ooo, see on päris huvitav. Autentimine mitte kolmanda isiku vaid enda varasema ajaloo kaudu.

Me oleme andekad, kas pole

[pop]

Me oleme andekad, kas pole

Oleme, aga vaata siis maili. Ei hakka ju autentima kunagise kirjavahetuse sisu põhjal sisselogitud keskkonnas (a la GSM jammerid aasiast vms).

[spl]

Saatsin reply meili, vaata ehk tuli või lendas spämmi, ma tunnen ära inimeste kirjastiili, see ongi sellise tarkade klubi eelis.
---

Huvitav kas see link meil juba olnud, kuidas rääkides nö viiruse-spay tekib.

https://www.pnas.org/content/early/2020/09/24/2012156117

[pop-in]

Saatsin reply meili

( lühidalt - sees, saab jälle pilte lisada )

[spl]

nii vähe inimestele rõõmuks vaja, seda tore teada...

---

Minu jaoks on Eesti seadusruum müstiline asi st meil pole võimalusi puuküürnikke välja tõsta, see selline piin. Sisuliselt üürnikul rohkem õigusi kui omanikul. Meil väga palju debiilseid terroristlikke naabreid, kelle vastu sisuliselt seaduseruum ei anna kaitset. Ma ei ütle, et vägivald lahendus, mida vahel vaja, et korrale kutsuda inimesi, kelle IQ on alla amööbi taset.
Mul ühel tuttaval oli naaber ca 10 aastat, kellel peas polnud kõik korras, käis peksis vastu ust, röökiv muusika, ähvardused, urinineerimine jne. Loomulikult ei aidanud politsei jne jne. Aga talle tulid külla kunagised treeningkaaslased, ma ütleks 2x2 meetri, korralikud lestakalad. Ja oh seda ebaõnne, tuli siis see debiilik ühel õhtul laamendama, tüüp tõmmati esikusse, kus kahe kolli kõhtude vahel ta oli, ei tea mida räägiti. Aga peale seda ei julgenud see terrorist enam piiksu ka teha Ütlen, kus seadus ei aita ... tuleb asju teistmoodi ajada ja see töötab debiilikute vastu.

Mida teha, kui avastad kodu ostu järel, et tehinguga tuli kauba peale ka suur riid naabritega?
https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/mida-teha-kui-avastad-kodu-ostu-jarel-et-tehinguga-tuli-kauba-peale-ka-suur-riid-naabritega?id=91293341
Kinnisvaraekspert hindas, et „halva naabriga“ kinnistu turuväärtus on tavalisest turuhinnast 30–70 protsenti madalam.

[spl]

https://www.cbc.ca/documentaries/the-passionate-eye/recycling-was-a-lie-a-big-lie-to-sell-more-plastic-industry-experts-say-1.5735618

[td]

jälle see kärbes ...
https://www.ohtuleht.ee/1014298/karbes- ... rahulikult

[pop]

https://www.cbc.ca/documentaries/the-passionate-eye/recycling-was-a-lie-a-big-lie-to-sell-more-plastic-industry-experts-say-1.5735618

Minul "avanesid silmad" lõplikult kui nägin Chao Praya lisajõgesid/kanaleid (Bangkok). Õigemini - ei näinud, st vett ei olnud näha osades piirkondades. St mingitel vaiadel olid mingid hütid, ja nende all (ja kõrval, ja kaugemas ümbruses) oli kergelt õõtsuv vaip pudelitest jms sodist.
Ja nt ühel võõrustamisel olid mingid marshmellow-tüüpi roosimaitselised kohalikud maiused (ca poole tavalise sefiiri suurused), pakitud igaüks eraldi 1mm paksustesse plastiktopsidesse, ja kogu komplekt veel eraldi suurde plastikkarpi (on üsna kindel et jäätmekäitlusreegleid kirjutati valitsuse ja "big-plastiku" koostöös). Kusjuures irooniliselt on peale hunta võimuletulekut olukord paranenud. (Sõnavabadust polnud ei enne ega nüüd, aga mingi EKRE-effekt toimib tugevalt ja kõik fännavad, ja peale seda paljudes (mittemilitaarsetes) riigiametites eristab erinevate organisatsiooni hierarhiatasemete töötajaid - pagunid ! (koos pseudo-militaarse töövormiga)).

Ja selles artiklis nii ongi: "Lots of our plastic was shipped to China, then Southeast Asia, for 'recycling' ". Praeguses (ja peatses) maailmas jääbki osade kolmandate riikide rolliks tuumajäätmete või plastiku ladustamispaik (ja vastavate tootjate CEO-de pöördumised algavad aastaaruannetes tihti "rohelise mõttelaadi üha laiema firmasisese teadvustamise" teemadel).

[td]

ca 14 päeva peale nakatunute arvu kasvama hakkamist on toimunud väikene platoo - nii nagu kevadelgi.
https://koroonakaart.ee/et

kas ehmatuse peale hakakvad inimesed korralikuks ja see efekt avaldub ca 2 nädala pärast?

[spl]

Swedpank siiani koomas, töötab osaliselt. Lahe delfi.ee artiklite jada, swedpank tõstab hindu, järgmine artikkel swed maas. Ehk ehe näide virtuaalse raha ebastabiilsusest !! Mul oli maksega väga kiire, ma ei saanud teostada vajaliku aja jooksul, samuti ei saanud inimesed maksta poes. Siis räägitakse, et "sularaha" kaotamisest, täielik naerukoht.
Pankadel peaks ka oleme nõue, et kui katkestus üle 30min hakkab trahvid jooksma. Ma isegi ei tea, kus Eestis seadusega reglementeeritud, kui pikk tohib olla katkestus, mis puudutab pangandust !

https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/swedbanki-teenused-on-tugevalt-hairitud?id=91297909

[pop]

Ma isegi ei tea, kus Eestis seadusega reglementeeritud, kui pikk tohib olla katkestus, mis puudutab pangandust !

Mingit konkreetset "seadusandlikku SLA-d" ma ise kohanud ei ole. On küll SM elutähtsate teenuste määratlus (makseteenus käib sinna alla), ja ka Sakala kvartalis "jälgitakse midagi" (ma ka jälgin, paljusid asju).

.... aga leidsin siiski ka "juriidilise SLA", vt § 7 lg 2.
Ise pead otsima karistusseadustikust (või pigem haldusõigusrikkumiste seadustikust kas seal on viidet hädaolukorra tekstiviidatutele, st. määruses viidatud "Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ning krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 3 alusel." seadustele.

Aga long story short - ilmselt saab vist 12 tundi maas olla vabalt

[spl]

Tänud pop ! Ma neid osasi seadusi lugesin ka. Aga tahan öelda, sisulist punkti, mille järgi saaks finantsinspektsioon / Eesti pank neid trahvida teenuse ebastabiilsuse eest ei ole. Saavad öelda, et meil oli pangas force majore ja hoiavad raha kinni, kasvõi nädala. Mind muutis see tänane case veel ettevaatlikumaks ja eelistan veel rohkem sula ning võtan teised pangad ka kasutusele.
---

Ja nüüd kui seda IT jama rääkida, siis ennekuulmatu, pank kes kasseerib võimsaid igasugu tasusid, ei suuda omal süsteeme dubleerida. Nii nagu hetkel saab kokku joosta vaid süsteem, mis pole dubleeritud. St andmebaaside masinatest, kuni ühenduseni välja. Ehk infra pealt on kõvasti kokku hoitud, need PR vabandused pole veenvad. PR üldse nagu lastesaade neil viimasel ajal.

[td]

Miks Sa panka ei vaheta?
Eesti *Speedwank k.seb ju kliendile krae vahele juba hallidest aegadest alates ....

----
*ei soovita guugeldada, eriti töö ajal ja laste juuresolekul

[spl]

to td,

loll harjumuse jõud (see karistab alati täiega), seal miljon püsimakset ja muud jura. Aga üldiselt tasapisi liigun Lhvsse, sest tänase päeva päästis viimane.

[pop]

makseteenust (panga "arvelduspaketi" asemel) võiks üldse osutada keegi kolmas, ja odavamalt. Vastav EU Direktiivgi on olemas
https://ec.europa.eu/info/law/payment-s ... 15-2366_en
(ja nt UA makseteenused on kohati 10x kallimad kui nt Hollandis, aga see ongi kohalik eripära).

Rääkimata riiklikust arvelduspangast, mis lihtsalt SÄILITAKS raha oma esialgses nominaalsummas (vähemalt sedagi).