rr009 wrote:Kui kellegil aju ja aega on, siis võiks arvutada missugune intressimäär uue rahamassi puhul muudaks süsteemi teenindamise talumatuks...
rr009 wrote:See kohalik kv on pisiasi kuigi huvitav... Aga intressi jaoks vajalik pappi kogus otsustab käitumise ja saatuse, kellele jääb tuleviku määramise õigus. Rütmist võib välja viia nii negatiivne kui reaalne intress, vastavalt vaja minevale kogusele saavad arvutid käsud..
rr009 wrote:Aga niipalju ühe tuttava analüütiku sõnadest, et tegemist on nii vinge rahatrükiga, et nende arvates saaks Trump kuni järgmise aasta lõpuni oma tripper-kepper projekte tuimalt rahastada ja ei paistaks nagu väljagi. Ja nii jopskikas see vana on, et kui öelda et turgude säilimise nimel on vaja kasumit tekitada omadele, siis kirjutab kasvõi ilma pastakata all. Keegi nuputab JOKK skeemi välja ja edasi. Kodanike jaoks on see nagu panga ja kliendi suhe, tore et te olete aga kasu teist on nibin nabin.
Kui praegust leevendamist jälgida, siis tundub viiruse mõte nagu oligi mass lauda ja edasi chill..
projekteerija wrote:rr009 wrote:Aga niipalju ühe tuttava analüütiku sõnadest, et tegemist on nii vinge rahatrükiga, et nende arvates saaks Trump kuni järgmise aasta lõpuni oma tripper-kepper projekte tuimalt rahastada ja ei paistaks nagu väljagi. Ja nii jopskikas see vana on, et kui öelda et turgude säilimise nimel on vaja kasumit tekitada omadele, siis kirjutab kasvõi ilma pastakata all. Keegi nuputab JOKK skeemi välja ja edasi. Kodanike jaoks on see nagu panga ja kliendi suhe, tore et te olete aga kasu teist on nibin nabin.
Kui praegust leevendamist jälgida, siis tundub viiruse mõte nagu oligi mass lauda ja edasi chill..
Midagi peab Trump ka valijatele trükkima. Mõned kuud (pool aastat) kodnikupalka? ... Kui seda ei tee, ei paista usutav häälte kokkusaamine. Majanduse koroona kokkujooks + kõrvalefektina ka tööviljakuse kasv ning ebaratsionaalsuste äralihvimine viivad muidu liiga olulise osa ameeriklaste nii parematest kui kehvematest töökohtadest.
Saag suurettevõtetes on juba läima tõmmatud.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/u ... d=89949645
rr009 wrote:
Süsteem mõtleb teisiti kui inimene. Peale seda, kui pangad hakkasid teenima keskpanga raha pealt rohkem kui klientidelt, muutsid nad viisakalt suhtumist. Mis peaks muu võim teisiti suhtuma. mõtle summadele.. Kodanikupalk on moraalselt piisav 500-800 usd tasemelt, no annab siis valitult 100-150 mio inimesele, aastas alla isegi 10 000, see on koos kavalate kärbetega aastas 300-500 biot, suht kopikad viimase trüki taustal.. Kuna aktsiaturgude jaoks lubati ressursse lisada piiramatult, siis on tegelikult üldse raske osakaalu arvutada.. Konkurentsvõime peaks muidugi mingi aeg nii ujuma nulli, eriti kui kõik keelduvad niimoodi võlakirju ostamast, aga täna veel selle raha eest müüakse kaupu, nii et tarbija on õnnelik. See US first (mitte inimlikus, mitte evolutsioon, mitte emotsionaalne rikkus jne) ei vali meetodeid ja tal on tugev grupp matemaatikuid. Robotid suudavad teha piisavalt tööd töökohtade asemele (ma oma järgmisel ehitusel prooviks ka juba kasutada 3D tehnoloogiat). TD on lihtsalt nii haige, et iga nädal karjub kuidas keegi tahab takistada tema tagasivalimist, see hakkab juba selle vana saksa psühhi närvilisuse tasemele jõudma, kuigi US süsteemi puhul nii jubedat asja eriti ei karda.
On raha imemise effektiivsus ja raha jaotamise effektiivsus. US tipud maksavad üpris vähe makse maailma mõistetes ja imevad oma segmendis hästi, seal ongi võtmekoht. Kui Microsofti, Apple, Google, Amazoni jne. segmendis tuleb tõeline konkurents, siis otsutatakse süsteemi saatus. Väga tahaks, et seda teeks sakslaste juhtimisel keegi, kuid näha on et hiina on ikka nii samm eespool, et tuleb vaikselt keelt jälle õppima hakata. Raha jagamise maailma poole pealt oleks vahest lootus sisulisi väärtusi kajastavadel krüptodel, kuid seal on ka võimu jagunemise konsentratsiooni juba tõsine mure ja ideelised tüüpe jääb vähemaks ja äri jaoks on vaja häid kokkuleppeid pankadega, oma võrk on turuväärtuse kohta tegelikult nõrk. Nii et muidu varjatud maailma ja raamatupidamise ilustamise funktsioon tuleb täna neil paremini välja, kuigi tehnilised võimalused oleks.. Kriis kipub ka aia taha minevat, harjumused on inimestel nii veres kui veres. Kui järgmine laine 10 korda rohkem ei niida, siis loetakse, et kloorijoojast president on kunn mis kunn.
td wrote:Karachi lennuõnnetusest:
https://www.youtube.com/watch?v=AwfkN5M-bSY
projekteerija wrote:rr009 wrote:Kui kellegil aju ja aega on, siis võiks arvutada missugune intressimäär uue rahamassi puhul muudaks süsteemi teenindamise talumatuks...
Mind huvitaksid arutelud-mõtted selle ümber, kui hakatakse kokku lugema ärajäänud tulusid ja tulevikus ärajäävaid käibeid kinnisvaralt. Üha selgemalt karjub välja vaikus linnas ja kontorihoonetes (tühjad autoparklad keskpäeval, allkorruste fuajeed, inimtühjad teenidnus, söögi ja kontorikasvuhooned...) samas keskklassi ridaelamute, kortermajade jne. ees pole samal ajal vaba parkimiskohta leida. s.t. valdavalt töövahenditena kasutatavad autod vedelevad ka tühja ja koguvad vaid tolmu. Ühel päeval hakatakse ju paratamatult jooksvaid kulusid kärpima ning meeletud kogused pinda peaks vabaks jääma. Või siis mõned kuud hooneid omavad fondid jms. lihtsalt kiiresti lepivad kokku, et rentnikud võivad mõne aja endiselt vedeleda ja osutada näilise hõivatuse dekoori teenust. Peaasi, et enamuse mööblist paigal ja heakorra osas vastutustundlikud on (pappkaste lauale-keset ruume jms. vedelema ei jäta). Kaua nad ja nende rahastajad vastu peavad?
td wrote:Ma usun, et tõenäosus on väike (aga mitte täiesti olematu). See on kõik, mis oskan öelda.
neto wrote:td wrote:Karachi lennuõnnetusest:
https://www.youtube.com/watch?v=AwfkN5M-bSY
Karta on, et see ei jää ainsaks õnnetuseks lendude taaskäivitamise perioodil. "Roostes" on nii inimesed kui tehnika. Hämmastav, et see nii ruttu juhtub. Seisvate lennukite kallal toimetab hulgaliselt tehnikuid, kes süsteeme lühiajaliselt käivitavad ja seiskavad, et asjad toimiks. Telikud on kahjuks üks selline osa, mida platsil seisval lennukil nii lihtsalt sisse-välja lülitada ei saa. Muidugi on olemas spetsiaalsed toed, millele lennuk angaaris tõestetakse, kui telikuid kontrollitakse. Eks piloote hoitakse töökorras simulaatorite abil, aga ega see paar tunnikest virtuaalset trenni mitmete kuude pikkust eemalolekut päris lendamisest hoobilt ei kompenseeri.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 108 guests