Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 Jan 2020 15:44

mõneti huvitav arutelu - darvinismi kohta, juulis 2019.
https://www.hoover.org/research/mathema ... -and-david

Teen kokkuvõtte (seega pole vaja seda pikka videot vaadata)
Intelligentse disaini teooriat pooldav filosoof (Stephen Meyer), matemaatikust-filosoofist teadusjakirjanik (David Berlinski) ning arvutiteadlane (David Gelertner) arutlevad elu tekkimise kohta.

Kambriumi ajastul toimus 5...10 miljoni aasta jooksul mitmekesisuse plahvatus võrreldes varasema ja hilisema ajaga - nii liikide välimuse kui ka geneetilise informatsiooni osas. Siia juurde tuleb lisada see, kuivõrd keeruline on juba üks rakk kui iseseisev osake. Samas, aminohapete kohta - 20 erinevat aminohapet võib moodustada väga palju väga erinevate (keemiliste ja ruumiliste) omadustega valgumolekule. Siin tulebki matemaatiline probleem: võimalikke variante on mustmiljon, neist on bio-organismile miskitmoodi kasulik ainult teatud murdosa (10 astmes -77). Kas näiteks kambriumiajastus oli piisavalt aega, et liikide arengus mängida läbi kõik ebaedukad variandid ja välja sõeluda edukad? Praktiliselt mittetõenäoline.
Uue liigi jaoks olulised (eluks sobivad) asjad tuleb disainida juba varakult, sest muidu hiljem see süsteem ei ole elujõuline, ei hakka tööle - disainer peab ette nägema, tal peab justkui olema oma plaan, mida ta tulevikus tahab saada. Samas, universumis on palju informatsiooni erineval kujul. Võimalik, et liikide tekkimisel on ka teatud topoloogiline seaduspära - missuguse kehaehitusega organismid on eluvõimelised.
Intelligentse looja defineerimine aga eeldab ka seda, et me defineerime, mis asi on intelligentsus ja ettenägelikkus maailma korraldamisel - ka totaalne kaos (väärarendid, katastroofid) võib olla intelligentselt disainitud, kui see teenib mingit eesmärki.
Gelertner näeb enda ümber palju kaost, ka inimeste teadvuses, möönab, et vahete-vahel mõni asi siiski ka õnnestub. Võib küsida - kas see oli hea, et maailm/maakera sündis. On kaks vastandlikku kookonda maailma loomisest, kuid mõlemad on ühel meelel, et see ei olnud hea, sest sellest sündis palju kannatusi. Seega, kui saaks alustada otsast peale ja kõik läheks sama moodi, siis peaks seda loomist mitte alustama. Vestluse juht küsib: Samas, Piiblis ju öeldakse, kohe alguses, et Jumal nägi, et maailma loomine oli hea? Gelertner vastab, et ruttu selgub ka see, et Adam ja Eva ise keerasid kohe varsti asja pekki. Seepärast meie, inimesed, peame pidevalt juurde õppima, mis on hea ja mis on halb.
Meyer näeb disainis aga kahte erinevat nähtust: algupärane (aboriginaalne) disain ehk alguses loodu ning lagunemine ehk entroopia kasvamine; tema põhjendab halbade nähtuste tekkimist sellega, et lagunemisel läks osa infot kaduma ja selle alusel moodustus uus paha nähtus - mikrobioloogia paistab toetavat seda hüpoteesi.
Saatejuht tsiteerib Gelertneri raamatust: "Darvinism is no longer just a scientific theory but the basis of a worldview, and an emergency religion for the many troubled ones who need one". Küsib Gelertnerilt: sa oled ju endine arvutiteadlane ja see on ratsionaalne teadlane, kuidas seda vastu olu ületada? Gelertner möönab, et teda on palju rünnatud darvinistide poolt.
Saatejuht tsiteerib iseõppinud teoloogi C.R. Lewist ja ja küsib Berlinskit: "If minds are wholly dependent on brains and brains are dependent on biochemistry and biochemistry on the meaningless flux of molecules and atoms, I cannot understand, how the thought of those minds should have any more significance than sound of the wind in the trees." Siinkohal läheb jutt teadvusele. Berlinski ütleb, et temal on teadvus, aga teiste inimeste (vestluskaaslaste) osas ta ei ole kindel - nad võivad olla ka lihtsalt automaadid, aga sellel polegi tema jaoks tähtsust, sest ta ei saa minna teise inimese asemele. Meyer arvab, et darvinistidel tuleks kõigepealt ära seletada teadvuse fenomen, sest muidu lähevad nad tsirkulaarsele argumenteerimisele. Gelertner kirjutas raamatu nimega "Unconsciousness" ja möönab, et tal pole arutlusele midagi lisada, kuid teeb ettepaneku Berlinskile, et ta muutuks 50 USD eest üheks automaadiks. Saatejuht möönab, et nüüd on tingimine hinna üle. Berlinski väidab, et teadusvestlus on alati ka hinna üle diskuteerimine.
Saatejuht tsiteerib Gelertneri: 21. sajand on aeg, kus tuleks üle saada darvinismist ja liikuda edasi. Berlinski arvab, et Darwin on igavene, sest ka tema õpetuse ajalukku heitmisel jäädakse uusi teooriaid nimetama kui "darwinian" - nii nagu kristlikku õpetust jäädakse alati nimeatama kristlikuks.

Video kokkuvõttena arutletakse: Darwin lõi inimpraktikaga kooskõlas teooria liikide muutumise kohta - samamoodi nagu Newton lõi inimpraktikaga kooskõlas teooria mehaanika kohta. Aga seda osa, mis jääb inimpraktikast välja (elu arenemine, täiesti uute liikide tekkimine), tuleb inimkonnal veel avastada (samamoodi nagu Newtoni teooria ei sobi kvantmehaanikasse ega kosmoloogiasse). Jääb kõlama mõte, et elu algus ei olnud passiivne protsess, see oli aktiivne protsess - sarnaselt insenerimõtlemisele, mis lõi arvutiprogrammi - mitte vastupidi. Berlinski arvab, et liikide tekkimine oli Darwini ajastul liiga enneagne küsimine ja on seda ka tänases päevas - me ei suuda sellele veel vastata (me ei saa küsida, kuidas tekkis arvutiprogramm, kui me ei tea midagi selle looja kohta) ning isegi rakk on meie jaoks liiga keeruline ja läbi uurimata üksus veel ka täna.

---
Mina isiklikult arvan, et on mingid universaalsed reeglid (loodusseadused), nende põhjal toimub pidev keerulisemaks muutumine. Kui mõelda sellele, kuidas bürokraatia ise kasvab ja täiustub Põhiseaduse raamides, siis ei tundugi nii ebareaalne idee. :P Seega, kui bürokraatia saab olla isevooluline protsess, miks seda ei saa olla ka organismide keerulisemaks muutumine. Põhiseaduse osas muidugi arvan, et see ei ole isevooluline protsess vaid ikkagi (Looja) idee, looming.
Teine asi, mida arvan: valku ei saa võtta kui keemilist polümeeri, ta on rohkem nagu ruumiline konstruktsioon, iseseisev masin, mille ehitamiseks kasutatakse detailide asemel aatomeid ja nendevahelisi sidemeid (teatud molekuli osad vastavad teatud ainete väliskujule, sealt võib kergesti elektron või molekuli osa üle hüpata; teatud valgumolekuli osad on liikuvad üle oma telje justkui CNC treipingi käpad - nii et see valk töötab justkui automaatpink, jällegi etteantud programmi kohaselt (kui uusi valke sünteesib) või siis ka kitsa ülesandena (transport, ärrituse vastuvõtja, ensüüm vms.).
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 Jan 2020 17:31

veel üks video Austraalia paljukannatanud loomakestest:
https://youtu.be/HY5AxqJ6-rM?t=96
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 Jan 2020 22:52

#MGTOW

eks igaüks arvab ise, mis siin toimub, tõlgendamisvõimalusi on mitu
https://preview.redd.it/rmqxg3y8egcy.gi ... 2d002eb843
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 Jan 2020 23:32

lühike ulefilm, seal on neid teisigi:
https://www.youtube.com/watch?v=fZvNcySvkt8
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 19 Jan 2020 01:17

Nagu maailma lõpp oleks tulemas, loodust hävitatakse veel rohkem kui iialgi varem, üle maailma.

Amazonase põlisrahvad süüdistavad Brasiiliat genotsiidipoliitikas

https://maailm.postimees.ee/6875828/ama ... lRYvr2Mt6I

«Meie eesmärk on ühendada jõud ja taunida valitsuse poliitilist genotsiidi, etnotsiidi ja ökotsiidi,» märkis rühmitus avalduses.
h
 
Posts: 1765
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 19 Jan 2020 01:22

20. sajandi alguse Pariis, eestikeelsete subtiitritega.
Ikka elu nagu teisel planeedil, võrreldes praegusega.

Arhiivikaadrid ilmselt toonitud / värvitud praeguse tehnoloogia abil?
53 minuti pikkune justkui täisfilm elust ja kultuurist enne I Maailmasõda.

Pariis 1900 -- valguse linn
https://etv.err.ee/1019809/pariis-1900- ... JiWqnZU0SA
h
 
Posts: 1765
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Jan 2020 09:30

Ära tuli. Peaaegu. Ehk siis paradigma oluline muutus jõudis meinstriimi. Kaks aastat peale minu esimest postitust.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/s ... d=88680449

Aga jäädi poolele teele, sest ei räägitud, kuidas nüüd ülekaalust vabaneda ilma Kaalujälgijateta (selleks on intermittent fasting, low carb high fat diet; dr. Jason Fung, dr. Sten Ekberg, Eric Berg). Kommentaarid on kohati päris asjalikud, kohati aga on tunne, et visati pärleid sigade ette. Aga tasapisi jõuab teadmine massidesse.

Veelkord. Kurja juur on kõrgenenud insuliinitase organismis, mis tuleneb "valedest kaloritest". Süsivesikud tõstavad insuliinitaset (sest jahu, kartul, riis, suhkur koosnevad suures osas glükoosist, mida peale söömist sattub suurel hulgal organismi). Et vere glükoosisisaldust ("kõrget veresuhkrut") vähendada, surub Insuliin selle glükoosi verest kõhu rasvarakkudesse ja maksa - ümbertöödelduna rasvaks (kõhu ümbermõõt suureneb). Kui rakkudesse rasva enam rohkem ei mahu, tekkib 2. tüüpi diabeet (avaldub kõrges veresuhkrus keskealistel ja vanematel ülekaalulistel inimestel), sest insuliin ei suuda enam seda veresuhkrut rakkudesse suruda. Lahendus sellele on praktiliselt loobuda süsivesikute tarbimisest, et uut glükoosi peale ei tuleks ja inimene saaks oma rasvavarud ära kasutada. See aga võtab aega, sest ajapikku on üleliigse glükoosi tõttu ka insuliinitase veres kõrgeks läinud ning enne tuleb see alla saada (kõige kiiremini saab seda vahelduva paastuga) - kõrge insuliinitase "keelab" rasvarakkudes rasva vabastamine - seetõttu on inimesel ka piinav näljatunne, kuigi rasvpolster on suur. (kui saab insuliinitaseme normaalseks, kaob ka näljatunne ja ei pea enam pidevalt uue toidukoguse peale mõtlema, dieedipidamine ei ole enam nii piinav). Rasva söömine annab palju kaloreid, aga ei tõsta insuliinitaset. Valkude söömine tõstab vaid veidike insuliinitaset. Need on abiks täiskõhutunde saavutamisele. Kui insuliinitase on olnud kõrge aastakümneid, siis selle normaliseerumiseks võib mõnikord kuluda lausa mitu kuud või isegi aasta. Kõige halvem, mida dieedipidaja saab endale teha, on "piirata kaloreid" rasva vähendamisega toidus (sest rasvas on kaloreid kõige rohkem) ja jätta menüüsse alles jahutooted - selle peale insuliinitase ei normaliseeru, võibolla isegi kõrgeneb, piinav näljatunne püsib; sellise vale dieedi pidamine nõuab suurt tahtejõudu - enda organismist tulevatele signaalidele vastu töötamine. Lõpuks inimene murdub ja loobub sellisest n.ö. dieedist ning võtab kaotatud kaalu kiiresti tagasi. Rasvade söömine ei tõsta vere glükoosisisaldust ja õpetab organismi jälle kasutama rasva enda energiaprobleemide lahendamiseks. (väike faktike: imikutel ja vastsündinutel on energia tootmine rasvast suurema osakaaluga kui täiskasvanutel)

Vastlapäev on tulekul - ajalooliselt paras aeg paastumiseks. Kui inimesed said sellega hakkama varem ja ära ei surnud, siis saab ka nüüd .... (Tänase päeva teadmiste juures muidugi oleks hea võtta sel ajal vitamiine ning fosforit, magneesiumi, kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid.)

---
Kuidas on siiani 2. tüüpi diabeeti ravitud? Kaugele arenenud juhtudel ikka insuliiniga - see tähendab, et ainega, mis ise soodustab haiguse süvenemist! :HEAD (sest "loogiline arutlus" ütleb, et veresuhkru peab alla saama, haiguse tegelik põhjus on aga see, et rohkem rasva ei mahu rakkudesse ja insuliinitase on niigi normist kõrgem). Haiguse põhjuse kõrvaldab hoopis rasva kõrvaldamine rakkudest (paast, vähese glükoosisisaldusega toit) - polegi vaja lisaravimeid, pole isegi vaja raha kulutada toidule! Aga see jätab ju toiduainetetööstuse ja ravimitööstuse ilma lisarahata .... Kuna vähemalt 2/3 inimestest on täna ülekaalulised, siis nad on potentsiaalsed 2. tüüpi diabeedi haiged. Kõrge insuliinitase laamendab organismis. Kõrge veresuhkur muidugi ka (=> ateroskleroos koos puuduliku verevarustusega; kõrge vererõhk; südame, silmade, neerude, aju pöördumatud kahjustused; sagenenud infektsioonid; kroonilised põletikud; suurem risk kasvajate tekkeks). Varemalt peeti kõrget veresuhkrut süüdlaseks ka asjades, mille tegelik süüdlane on hoopis insuliin (kõrget insullinitaset ei osatud varem veres mõõta ega ka kahtlustada). Seetõttu peeti oluliseks saada veresuhkur alla - iga hinnaga, ka insuliini abil. Varem arvati, et 2. diabeedi lõppstaadiumis on insuliini tootmine madal seepärast, et insuliini tootvad rakud on ära kurnatud. Praktika on näidanud, et need rakud hakkavad uuesti tööle, kui organismi rakkude rasvasisaldus normaliseerub (selle faktoidi kohta on siiski veel liiga vähe tõenduspõhist teadmist).

Haiguse tegelik põhjus on nagu täis tuubitud hommikune liinibuss, kuhu rohkem inimesi lihtsalt ei mahu. Insuliin on nagu bussijuht, kes püüab bussi uksi avada, et veel rohkem rahvast saaks peale tulla ... Võib palgata ühele bussile ka mitu bussijuhti, aga see ei aita ....
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2020 18:56

Selle seadme jaoks mul vaja vaid ühte head painduvat joonlauda, tugevat plastist kõrt, võimalik et isegi pangakaardist piisab :twisted:


Students defeat new 'Barnacle' parking clamp, skip fines and get free internet
https://driving.ca/auto-news/news/students-defeat-new-barnacle-parking-boot-skip-fines-and-get-free-internet
spl
Site Admin
 
Posts: 17218
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 19 Jan 2020 20:13

Music-video subtiilse poliitilise alltekstiga.

https://www.youtube.com/watch?v=3ncG3Ht ... -_3xBlj0fQ
h
 
Posts: 1765
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2020 20:52

Rääkisin eile ühte teadlasega, ta ütles, soe talv õigemini (aprilli) alguse ilmastik on meie uus reaalsus. Aga ta ütles, sellel soojenemisel suuremad probleemid. Kui muidu külmad hävitavad ka päris palju kahjurputukaid, siis sellise soojaga, igasugused kahjurid tunnevad ennast ülimalt hästi. See aasta ntx ka näriliste populatsioonid rekordilised.

Teine asi ütles, et kui meil meri enam ei jäätu ja külmaks üldse ei lähe, siis jäävad siia kenast elama võõrliigid, kes enamasti siin vastu ei peaks ja ka parasiidid. (Taimede) Seenhaiguste jaoks selline niiske ilm kuude kaupa on vaid pidu.
spl
Site Admin
 
Posts: 17218
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Jan 2020 21:17

Aga hüljeste jaoks katastroof, sest pole jääd, mille peal kutsikaid pidada. Rannas sööksid kisjkad nende abitud pojad ära ....
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2020 01:05

#MGTOW

reklaam Norrast, uskumatu, et selline reklaam üleüldse võimalikuks sai ....
https://www.youtube.com/watch?v=mQyTHGYFLOc
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2020 09:59

Kui Delfi jt. tahavad saage samamoodi käima tõmmata nagu EKRE puhul, siis näeksime lähipäevadel palju pealkirju stiilis:
Mida arvab [keegi persoon] poliitiku laenuvõtmisest firma omanikult, mis annab üürile ruume riiklikule firmale, mille direktor ta on
Kuidas saavad tavainimesed laenu võtta.
Ülevaade Reformierakonna poliitikutest, kes on veel laenu võtnud
Miks oli Kranichil vaja laenu võtta.
MIs on ikkagi saanud sellest laenust.
Millega tegeles Kranich varasematel aastatel.
jne. jne. jne.

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/p ... d=88692043
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Jan 2020 11:14

Offtopic, aga sellest artiklist ma ei saa aru. Need "soolapuhujad" on toonud väga palju medaleid ! Meil palju kutselisi treenereid, kelle õpilased ei saavuta mitte muffi ka.

„Soolapuhujad” Sildaru, Seim ja Novosjolov ei saa enam preemiat ega Kristjanit
https://sport.delfi.ee/news/varia/spordipoliitika/soolapuhujad-sildaru-seim-ja-novosjolov-ei-saa-enam-preemiat-ega-kristjanit?id=88658517

Tahaks teada, kus "Sildaru" saaks teha Eestis omale treeneripaberid. Ma ei tea parimaid suusatrikkide tegijaid, kui Sildarud, ülejäänud Eesti pigem soolapuhujad ja pole essu ka saavutanud.
spl
Site Admin
 
Posts: 17218
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Jan 2020 21:38

Okei, selgus ma polegi vaimuhaige, sest üleeile kuulsin kuldnokka laulmas :ugeek:

Seegi tõdemus tore, vahel hakkan juba mõistuses kahtlema, kui jaanuaris toimub samasugune elu nagu aprilli alguses.

----

Krt haigused ka ei unusta meid, linnugripp mingi tugev vorm liigub meile ka aina lähemale. Väidetavalt inimest see ei nakata, aga linnufarmides teeb puhta töö.
Samas Hiinas levib sisuliselt SARSi mingi uus tüvi ja täna kinnitati, vägagi hästi levib inimeselt inimesele.

Naljakas farmaatsiafirmade aktsiad tõusevad, kellegil pole ühtegi ravimit selle tarbeks 8-)
spl
Site Admin
 
Posts: 17218
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2020 22:19

Mingi taud, mis suure osa inimkonnast maha murrab, on vaid aja küsimus. Mitte kas? vaid millal? Siis on inimesed sama võimetud midagi ette võtma nagu täna mitmete loomataudide korral. Hädatappu ka ei saa rakendada (terve linnatäis inmesi tapetakse maha, et levikut peatada). Kipume unustama, mida tähendab teadmatus oma lähedaste ja omaenda elu üle.
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2020 22:25

spl wrote:Okei, selgus ma polegi vaimuhaige, sest üleeile kuulsin kuldnokka laulmas :ugeek:

Peab ikka märgi maha jätma tulevastele lugejatele:
Attachments
ilm 20-01-2020.jpg
ilm 20-01-2020.jpg (93.23 KiB) Viewed 1763 times
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Jan 2020 22:42

td wrote:
spl wrote:Okei, selgus ma polegi vaimuhaige, sest üleeile kuulsin kuldnokka laulmas :ugeek:

Peab ikka märgi maha jätma tulevastele lugejatele:


herr td,ole hea täpsusta,mis see märk tähendab :)
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2020 22:49

See tähendab seda, et Golfi hoovuse ja Euroopa kohal on anomaalne sooja-auk – samas, kui mujal samadel laiuskraadidel valitseb klassikaline talv. Eks ta meenutab seda, kui kohvi sisse koort valada - tekkivad huvitavad värvikihid, aga kaugelt vaadates on see ikka koorega kohv, mitte limonaad (s.t. lokaalsed nähtused, mis teatud asjaolude kokkulangemisel võivad panna ahhetama). Võrdluseks temperatuurid 20. jaanuaril 2019. Lõuna-Siberis oli siis soojem, Euroopas aga külmem - kokku ikka seesama koorekohv (vahetult peale koore valamist, enne segamist), aga muster on teine. (Põhjapoolusele valati jälle koort, aga see valgus teistsuguse mustriga alla)
Attachments
ilm 20-02-2019.jpg
ilm 20-02-2019.jpg (97.7 KiB) Viewed 1757 times
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2020 23:24

veel paremaks võrdluseks sobib isotermide võrdlus 2020-2019-2018 20. jaanuaril. Halliga on tähistatud ala, kus arvestuslikult 0 meetri kõrgusel on temperatuur alla 0. Tänavusel aastal on hall taandunud Euroopa ja Kesk-Kanada kohalt, kuid tunginud veidi kaugemale lõunasse Ida-Aasia (Sahhalin) ja Ida-Ameerika (Pennsylvania) kohalt (kas see võib kuidagi olla seotud ka hoovuste muutuva mõjuga (el Ninjo vms.), ei oska ju niiviisi lambist öelda, aga teatud seaduspära mandrite lääneosades paistab ju olevat. Võibolla on põhjuseks külma liikumise muster, võibolla aga hoopis sooja liikumise muster.
Attachments
isoterm 2018-2020.jpg
isoterm 2018-2020.jpg (90.83 KiB) Viewed 1756 times
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 20 Jan 2020 23:47

Tervitustega spl-le:

IT-minister Kaimar Karu e-riigist: loodetakse heale õnnele, kui paratamatu pauk lõpuks käib

https://www.ituudised.ee/uudised/2020/0 ... 4-HzPuEgIk
h
 
Posts: 1765
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 21 Jan 2020 01:14

Täna jälle selline artikkel:

Kas sul on juba varutud? Kriisiga toimetulekuks on valmis väga väike osa Eesti elanikkonnast
https://kodustiil.postimees.ee/6876681/ ... Kl1OzZ5L6k
h
 
Posts: 1765
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 21 Jan 2020 01:21

ühe laulu sünnilugu. Madness ja "My Girl"
sõna saab nii laulu autor kui ka muusa (elutarga foorumlase vaatevinklist muidugi paistab asi jälle kui üks tüüpiline keiss noortes inimsuhetes)
https://www.youtube.com/watch?v=K4zA3v8mz0I
kui laulu autor esitab seda klaveril aastaid hiljem, siis on see kuidagi sügavamõttelise nukrusena ...

Ja Michael Jackson - seda videot vaadates hakkab mul kahju sellest artistist, andekas nii mitmel alal, lapsena ära piinatud, mistõttu hiljem raske end päriselt üles leida.
https://youtu.be/633Nz8Jtttc?t=193

Jean Michel Jarre räägib oma loo. Kui mina esimest korda kuulsin seda lugu, oli see tõeliselt vapustav kogemus, täiesti ebareaalne, geniaalne.
https://www.youtube.com/watch?v=Xs6kNV0c6gE

Ka selle loo inspiratsiooniks on Bach:
https://www.youtube.com/watch?v=BpWHJkEosAA
(Procol Harum'i kuulsast loost rääkimata)

see laul oli mulle tundmata, aga selle taga on üks ilus armastuse lugu (aga see naine pole siiski mingi ingel, juba 9-aastaselt suitsetas ja 2 aastat enne videos kirjeldatud sündmusi salgas oma lapse maha, et karjääri teha)
https://www.youtube.com/watch?v=1z3xTdZqzb0
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 21 Jan 2020 10:07

Pianist in tears!!!. Most moving piano performance

https://www.youtube.com/watch?v=LqoV4ZW ... NuIARz3xhE
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 21 Jan 2020 12:13

hh wrote:Pianist in tears!!!. Most moving piano performance

https://www.youtube.com/watch?v=LqoV4ZW ... NuIARz3xhE


Pimedate muusikutega on see eelis, et nende esinemist saaks laivis kuulata ka pimedas .... See oleks omaette kogemus.
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 21 Jan 2020 12:23

ilus lugu wombatitest:
https://lemmikloom.delfi.ee/loomad/toel ... d=88631811

Tegelikult on meil ju see ajuosa, mis tunnete eest vastutab, ühiselt olemas ... Eks sellepärast ka me ju peame loomi, et otsime nendes samasuguseid tundeid, mida looodame inimestelt endale suunas saada. Vaimupuudega lapsed on ka ju enamuses heatathtlikud.
Arvan teadvat, kuidas konstrueerida empaatilist robotit (tuleb lugeda raamatut "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi"):
- peegeldab teatud ulatuses emotsioone ja žeste, mida omanik parajasti teeb (eeldab muidugi, et robot eelnevalt analüüsib omaniku meeleolu ja žeste)
- küsida osavõtlikke küsimusi
- samas stiilis jutu/naljaloo rääkimine (see on siiski riskantne, AI võib kontekstiga mööda panna)
Lisaks eleenevale tuleb programmeerida sisse ka teatud ootamatuse moment (siit saab õppust näiteks tolmuimejarobotitest):
- enamasti ettearvatav, aga ettearvamata momentidel ohtutult veidi ettearvamatu
td
 
Posts: 14958
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 21 Jan 2020 12:43

Maakera tahab selle väikese primaadi nimega inimene, ikka paika panna.

Miljonid kõrbetirtsud ähvardavad Ida-Aafrika nälga jätta
https://novaator.err.ee/1026063/miljonid-korbetirtsud-ahvardavad-ida-aafrika-nalga-jatta

Keenia idaosas mõõdeti ühe kõrbetirtsuparve suuruseks lausa 60x40 kilomeetrit.
spl
Site Admin
 
Posts: 17218
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 21 Jan 2020 16:08

Kes on need ostjad...spl <att> enam ei suuda mõista . jee jee

Pealinna uute korterite hind kasvas hoogsasti
Kahetoaline korter maksab keskmiselt 130 000 eurot!

Lõppenud aasta neljanda kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2618 eurot, kasvades aastaga tervelt 17 protsenti.
https://majandus24.postimees.ee/6877877/pealinna-uute-korterite-hind-kasvas-hoogsasti
spl
Site Admin
 
Posts: 17218
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 21 Jan 2020 17:51

spl wrote:Kes on need ostjad...spl <att> enam ei suuda mõista . jee jee

Pealinna uute korterite hind kasvas hoogsasti
Kahetoaline korter maksab keskmiselt 130 000 eurot!

Lõppenud aasta neljanda kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2618 eurot, kasvades aastaga tervelt 17 protsenti.
https://majandus24.postimees.ee/6877877/pealinna-uute-korterite-hind-kasvas-hoogsasti


Ja alles oli uudis, et ehitushinnaindeks tõusis mõõdunud aastal 1,9 %. Seega peamise osa hinnatõusust annab arendajate ahnus ja ostjate kärsitus ning lühinägelikkus.
neto
 
Posts: 379
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 21 Jan 2020 18:20

td wrote:veel paremaks võrdluseks sobib isotermide võrdlus 2020-2019-2018 20. jaanuaril. Halliga on tähistatud ala, kus arvestuslikult 0 meetri kõrgusel on temperatuur alla 0. Tänavusel aastal on hall taandunud Euroopa ja Kesk-Kanada kohalt, kuid tunginud veidi kaugemale lõunasse Ida-Aasia (Sahhalin) ja Ida-Ameerika (Pennsylvania) kohalt (kas see võib kuidagi olla seotud ka hoovuste muutuva mõjuga (el Ninjo vms.), ei oska ju niiviisi lambist öelda, aga teatud seaduspära mandrite lääneosades paistab ju olevat. Võibolla on põhjuseks külma liikumise muster, võibolla aga hoopis sooja liikumise muster.

Vaatasin just arktilise jää viimaseid andmeid. Jää hulk on vaata et viimase kümne aasta parim. Võrreldes üleeelmise aastaga on jääd ligi 4,5% rohkem (pindala ligi 600 000 km2 plussis). Kliimahüsteeriaks, mida õhutavad eelkõige ÜRO, vasakliberaalsed jõud, rahaliselt huvitatud teadlased ja äriringkonnad, ei ole põhjust.
https://www.aei.org/carpe-diem/there-is ... d-nations/
neto
 
Posts: 379
Joined: 26 Mar 2009 13:10

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 17 guests

cron