mõneti huvitav arutelu - darvinismi kohta, juulis 2019.
https://www.hoover.org/research/mathema ... -and-davidTeen kokkuvõtte (seega pole vaja seda pikka videot vaadata)
Intelligentse disaini teooriat pooldav filosoof (Stephen Meyer), matemaatikust-filosoofist teadusjakirjanik (David Berlinski) ning arvutiteadlane (David Gelertner) arutlevad elu tekkimise kohta.
Kambriumi ajastul toimus 5...10 miljoni aasta jooksul
mitmekesisuse plahvatus võrreldes varasema ja hilisema ajaga - nii liikide välimuse kui ka geneetilise informatsiooni osas. Siia juurde tuleb lisada see, kuivõrd keeruline on juba üks rakk kui iseseisev osake. Samas, aminohapete kohta - 20 erinevat aminohapet võib moodustada väga palju väga erinevate (keemiliste ja ruumiliste) omadustega valgumolekule. Siin tulebki matemaatiline probleem: võimalikke variante on mustmiljon, neist on bio-organismile miskitmoodi kasulik ainult teatud murdosa (10 astmes -77). Kas näiteks kambriumiajastus oli piisavalt aega, et liikide arengus mängida läbi kõik ebaedukad variandid ja välja sõeluda edukad? Praktiliselt mittetõenäoline.
Uue liigi jaoks olulised (eluks sobivad) asjad tuleb disainida juba varakult, sest muidu hiljem see süsteem ei ole elujõuline, ei hakka tööle - disainer peab ette nägema, tal peab justkui olema oma plaan, mida ta tulevikus tahab saada. Samas, universumis on palju informatsiooni erineval kujul. Võimalik, et liikide tekkimisel on ka teatud topoloogiline seaduspära - missuguse kehaehitusega organismid on eluvõimelised.
Intelligentse looja defineerimine aga eeldab ka seda, et me defineerime, mis asi on intelligentsus ja ettenägelikkus maailma korraldamisel - ka totaalne kaos (väärarendid, katastroofid) võib olla intelligentselt disainitud, kui see teenib mingit eesmärki.
Gelertner näeb enda ümber palju kaost, ka inimeste teadvuses, möönab, et vahete-vahel mõni asi siiski ka õnnestub. Võib küsida - kas see oli hea, et maailm/maakera sündis. On kaks vastandlikku kookonda maailma loomisest, kuid mõlemad on ühel meelel, et see ei olnud hea, sest sellest sündis palju kannatusi. Seega, kui saaks alustada otsast peale ja kõik läheks sama moodi, siis peaks seda loomist mitte alustama. Vestluse juht küsib: Samas, Piiblis ju öeldakse, kohe alguses, et Jumal nägi, et maailma loomine oli hea? Gelertner vastab, et ruttu selgub ka see, et Adam ja Eva ise keerasid kohe varsti asja pekki. Seepärast meie, inimesed, peame pidevalt juurde õppima, mis on hea ja mis on halb.
Meyer näeb disainis aga kahte erinevat nähtust: algupärane (aboriginaalne) disain ehk alguses loodu ning lagunemine ehk entroopia kasvamine; tema põhjendab halbade nähtuste tekkimist sellega, et lagunemisel läks osa infot kaduma ja selle alusel moodustus uus paha nähtus - mikrobioloogia paistab toetavat seda hüpoteesi.
Saatejuht tsiteerib Gelertneri raamatust: "Darvinism is no longer just a scientific theory but the basis of a worldview, and an emergency religion for the many troubled ones who need one". Küsib Gelertnerilt: sa oled ju endine arvutiteadlane ja see on ratsionaalne teadlane, kuidas seda vastu olu ületada? Gelertner möönab, et teda on palju rünnatud darvinistide poolt.
Saatejuht tsiteerib iseõppinud teoloogi C.R. Lewist ja ja küsib Berlinskit: "If minds are wholly dependent on brains and brains are dependent on biochemistry and biochemistry on the meaningless flux of molecules and atoms, I cannot understand, how the thought of those minds should have any more significance than sound of the wind in the trees." Siinkohal läheb jutt teadvusele. Berlinski ütleb, et temal on teadvus, aga teiste inimeste (vestluskaaslaste) osas ta ei ole kindel - nad võivad olla ka lihtsalt automaadid, aga sellel polegi tema jaoks tähtsust, sest ta ei saa minna teise inimese asemele. Meyer arvab, et darvinistidel tuleks kõigepealt ära seletada teadvuse fenomen, sest muidu lähevad nad
tsirkulaarsele argumenteerimisele. Gelertner kirjutas raamatu nimega "Unconsciousness" ja möönab, et tal pole arutlusele midagi lisada, kuid teeb ettepaneku Berlinskile, et ta muutuks 50 USD eest üheks automaadiks. Saatejuht möönab, et nüüd on tingimine hinna üle. Berlinski väidab, et teadusvestlus on alati ka hinna üle diskuteerimine.
Saatejuht tsiteerib Gelertneri: 21. sajand on aeg, kus tuleks üle saada darvinismist ja liikuda edasi. Berlinski arvab, et Darwin on igavene, sest ka tema õpetuse ajalukku heitmisel jäädakse uusi teooriaid nimetama kui "darwinian" - nii nagu kristlikku õpetust jäädakse alati nimeatama kristlikuks.
Video kokkuvõttena arutletakse: Darwin lõi inimpraktikaga kooskõlas teooria liikide muutumise kohta - samamoodi nagu Newton lõi inimpraktikaga kooskõlas teooria mehaanika kohta.
Aga seda osa, mis jääb inimpraktikast välja (elu arenemine, täiesti uute liikide tekkimine), tuleb inimkonnal veel avastada (samamoodi nagu Newtoni teooria ei sobi kvantmehaanikasse ega kosmoloogiasse). Jääb kõlama mõte, et elu algus ei olnud passiivne protsess, see oli aktiivne protsess - sarnaselt insenerimõtlemisele, mis lõi arvutiprogrammi - mitte vastupidi. Berlinski arvab, et liikide tekkimine oli Darwini ajastul liiga enneagne küsimine ja on seda ka tänases päevas - me ei suuda sellele veel vastata (me ei saa küsida, kuidas tekkis arvutiprogramm, kui me ei tea midagi selle looja kohta) ning isegi rakk on meie jaoks liiga keeruline ja läbi uurimata üksus veel ka täna.
---
Mina isiklikult arvan, et on mingid universaalsed reeglid (loodusseadused), nende põhjal toimub pidev keerulisemaks muutumine. Kui mõelda sellele, kuidas bürokraatia ise kasvab ja täiustub Põhiseaduse raamides, siis ei tundugi nii ebareaalne idee.
Seega, kui bürokraatia saab olla isevooluline protsess, miks seda ei saa olla ka organismide keerulisemaks muutumine. Põhiseaduse osas muidugi arvan, et see ei ole isevooluline protsess vaid ikkagi (Looja) idee, looming.
Teine asi, mida arvan: valku ei saa võtta kui keemilist polümeeri, ta on rohkem nagu ruumiline konstruktsioon, iseseisev masin, mille ehitamiseks kasutatakse detailide asemel aatomeid ja nendevahelisi sidemeid (teatud molekuli osad vastavad teatud ainete väliskujule, sealt võib kergesti elektron või molekuli osa üle hüpata; teatud valgumolekuli osad on liikuvad üle oma telje justkui CNC treipingi käpad - nii et see valk töötab justkui automaatpink, jällegi etteantud programmi kohaselt (kui uusi valke sünteesib) või siis ka kitsa ülesandena (transport, ärrituse vastuvõtja, ensüüm vms.).