Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 07 Nov 2019 12:59

Guest wrote:Virgin gold vs. Chad tungsten: https://twitter.com/_PeterRyan/status/9 ... 80/photo/1
Soovitan varuda füüsilist volframit /.../

Kuidagi varjatud irvitusena tundub viidatud artikkel (kuivõrd justnimelt (ja ka foorumis varasemalt palju juttu olnud sellest) volframit üle kullates on tulemuseks kangidmida muul viisil kui pooleks saagimata ei ole võimalik kullast eristada (kaal, jne).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Nov 2019 15:17

to Guest ,

õiged mõtted. Samas mina üks neist "lollidest" kellele meeldiks, et see metall oleks minu enda käsutuses, mitte kusagil virtuaalsetest fondides virtuaalsel kujul. Ntx kuidas saaks Eestisse volfram kange osta ? Tsink väidetavalt pidi ka 2030 täiesti otsas olema.

---

Ahnusel pole piire, ehk kui fondil oli kehv tootlus, siis said nad ikka "preemiat".

FinanceEstonia tahab kehtestada teise samba fondidele väljumistasu
https://arileht.delfi.ee/news/investeeri/financeestonia-tahab-kehtestada-teise-samba-fondidele-valjumistasu?id=88002021
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Guest » 07 Nov 2019 17:43

pop wrote:foorumis varasemalt palju juttu olnud sellest kuidas volframit üle kullates on tulemuseks kangid mida muul viisil kui pooleks saagimata ei ole võimalik kullast eristada.


No isht, Sherlock! Achievement unlocked!

Volframit on võimalik osta Amazonist - otsing "tungsten spheres" jne. Kirjutatakse, et sellise volframkera käes hoidmine on rikastav kogemus, sest tavaelus teiste sarnase tihedusega objektidega kokku ei puutu.

Investeerimishuvilistele - volframit erinevalt kullast-hõbedast maas ei vedele.
Guest
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Nov 2019 18:47

See seadus tekitab minus küll küsimusi, kas kasiino bosside lobby ? Sisuliselt ongi nii, et pidu saab vaid seal jätkuda.

Baaripidaja alkoholimüügi piiramisest Tallinnas: suunata purjus inimesed mängusaali on rumalus
https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/baaripidaja-alkoholimuugi-piiramisest-tallinnas-suunata-purjus-inimesed-mangusaali-on-rumalus?id=88000131
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Nov 2019 19:21

Ehitusmahud on jätkuvalt väga suured, langust nähakse aasta pärast
https://www.err.ee/1000827/ehitusmahud-on-jatkuvalt-vaga-suured-langust-nahakse-aasta-parast
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Nov 2019 20:11

Mõneti uskumatu, aga sisuliselt Sõnajalad otseses ja kaudses mõttes surusid riigi põlvili. Minu meelest peaks osalema radaritesse investeerimisel ka tuuleparkide rajajad, mitte maksumaksja raha vaid põletada.

Tuulepargid vabastatakse kõrguspiirangutest
https://www.aripaev.ee/uudised/2019/11/07/tuulepargid-vabastatakse-korgusepiirangutest
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 07 Nov 2019 22:09

td wrote:Krüptomüntide kaevandamine peaks olema seotud iga uue kasutaja juurdetulekuga - s.t. inimene registreerib ennast süsteemi kasutajaks ja saab endale näiteks 1000 rahaühikut. Niiviisi pole kaevandamine tsentraalne ja samas iga kasutaja on omaette varandus selles süsteemis.
...
esimene uitmõte oli muidugi see "tugrik" siduda 1 grammi hõbedaga (kui tahad siseneda või väljuda süsteemist teatud teise süsteemi, siis üks ühik vastab rahahulgale, mis on 1 g hõbeda hind teises süsteemis); siis tekkis kahtlus, et kuidas ikkagi tagada seotus hõbedaga, kui inimeste hulk süsteemis ettearvamatu, aga hõbeda hulk on suht ettearvatav.

Vaataks raha eelset olukorda kartulite ja õuntega. On kaks kauba kogust:
1. Qkartul + Qkartulikorje
2. Qõun + Qõunakorje
Kui kg korjamiseks kulub sama palju aega siis kurss kartul/õun=1. Olles selles selgusele jõudnud, saab kaubad vahetatud kaalu abil.

Lihtsaim võimalik raha tähistaks neist kahest kaubast üht, näiteks üht õuna. Siis saaks esimesel aastal müüa õunakasvatajale ühe kartuli ja tema annaks vastu õuna-raha, mis tähistaks ühe õuna suurust hüve. Järgmisel aastal esitaks kartulikasvataja hoiustatud õuna-raha ja saaks vastu õuna. Raha oli vaja õunakasvataja kohustuse märkimiseks ja peale vahetuse toimumist võiks võlga tähistava raha kaotada, kuni järgmise saagini. Sellist raha väljastades on oluline teada, mida tegelikku väärtust omavat see esindab (õuna kaal), sest oleks jabur kui sama õunasaagi ja korjamise töö ja nõudluse korral maksaks järgmisel aastal 1 õun 100 õuna-raha.

Muistses krüptorahanduses oleks õunakasvataja esimesel aastal laenanud õuna-raha, tema õuna-võlg oleks märgitud ürikusse, järgmisel aastal peale õuna müümist ja õuna-raha tagasi saamist oleks ta viinud raha tagasi ja tema võlg oleks kasetohu rulli pealt eemaldatud.

Kaasaegne rahandus saaks toimida sarnaselt: alguses on kõigil osalistel kaup või teenus, selle ostjale antakse võimalus laenata vajalik raha ja tema saab võlga kustutada ise midagi müües. Kui keegi pole enam võlgu siis ringlusse jääb 0 raha.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 07 Nov 2019 22:23

Majandushuviline wrote:
h wrote:Galerii: vaata, milline hakkab välja nägema 40 miljonit maksev Kalaranna Kvartal
https://majandus24.postimees.ee/6806398 ... na-kvartal

Korrapära otsiv pilk märkab üsna kiiresti, kuidas ükski tänav pole sirge vaid kitsenev või laienev, asümmeetria, täisnurgad on vähemuses, majadest käivad läbi ehituslikult raskesti mõistetavad jõnksud mida on keeruline põhjendada ka ilu kaudu. Arhitektide õpetusse on võetud midagi sellist?

Ja veel ebamäärase kujuga ehitisi, mis kiirelt pilku heites jätavad mulje kägardunud paberinutsu murdumisest
https://www.err.ee/1000169/tartu-avaturu-kolimine-voib-jaada-erasektori-kanda
Ei oska selles kuidagi ilu näha - põhjendamatu kaootilisus, mis ei tulene kuidagi ehitise põhieesmärgist.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 08 Nov 2019 11:02

Head taipamist ja vaikset meelt.

www.youtube.com/watch?v=_Z03c_0AqGY
teretere
 


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Nov 2019 11:37

Majandushuviline wrote:Kaasaegne rahandus saaks toimida sarnaselt: alguses on kõigil osalistel kaup või teenus, selle ostjale antakse võimalus laenata vajalik raha ja tema saab võlga kustutada ise midagi müües. Kui keegi pole enam võlgu siis ringlusse jääb 0 raha.

Sellise süsteemi puudus ongi see, et on kuskil keegi tsentraalne organ, mis tekitab ja laenab krüptoraha, omamoodi uus keskpank. Minu pakutud variant, kus süsteemi väärtus suureneb uue liikme lisandumisest tekkinud "suhtlusefektiga" on hea selle poolest, et puudub tsentraalne raha emiteerija - iga indiviid emiteerib raha - sel hetkel kui liitub ja süsteem muutub suuremaks-populaarsemaks-väärtuslikumaks. Probleemiks on muidugi see, kuidas leida õige rahakogus, mida uue kasutaja liitumisel juurde tekitada, et süsteem ei läheks ei deflatsiooni ega inflatsiooni. Igaühe emiteerimisõigus tähendab seda, et tekkib "kaup, mida vahetada" - justkui naturaalmajandus, mille toodanguks on krüptoraha, millle tarbimisväärtus seisnebki vahetusvahendiks olemises (ja loodetavasti ka stabiilsuses).
Tehniline progress on muidugi iseenesest deflatsiooniline, kuid see polegi ju halb, kui süsteemi kõik liikmed võidavad uute tehnoloogiate kasutuselevõtust (sama raha eest saab rohkem kaupa). (täna läheb see tehnilise progressi efekt lihtsalt keskpanga taskusse, kes peab hoidma 2 %-list inflatsiooni). Selliselt arutledes võib liitumisse sisse kirjutada ka deflatsiooni (uus liituja saab "natuke vähem" raha kui oleks arvutatud kogus) - seega süsteemis ühe tugriku ostujõud pidevalt kasvab ja loomulikult tekkib huvi süsteemiga liituda (aga samas tekib ka huvi võimalikult vähe raha kulutada, mida kaasegses majandusteoorias peetakse kurjaks deemoniks). Tugriku ostujõu suurenemine pole tehniliselt takistuseks, sest digirahas võib komakohti lisada samamoodi juurde nagu tavalises rahas nulle enne koma.

----
(modifitseeritud) Metcalfe'i valemit võib poolnaljatledes kasutada ka populaarsete inimeste turuväärtuse hindamiseks - mida kuulsam inimene, seda rohkem inimesi suudab mõjutada ...
siin on pakutud veel üks lihtne lähendus Metcalfe efekti täpsemaks arvutamiseks:
http://www.dtc.umn.edu/~odlyzko/doc/metcalfe.pdf

ehk V = n(log n)
V - süsteemi väärtus ("value")
n - süsteemi liikmete arv

Sõber, kellel on kokku 2 sõpra, on väärt 0,602
seevastu sõber, kellel on kokku 5 sõpra, on väärt 3,42

kui krüptoraha süsteemis on 100 liiget, siis uue liikme lisandumisel süsteemi väärtus kasvab 200+2,44=202,44
kui krüptoraha süsteemis on 1000 liiget, siis uue liikme lisandumisel 3000+3,44=3003,44
kui krüptoraha süsteemis on 10000 liiget, siis uue liikme lisandumisel 40000+4,44=40004,44

siit edasi: mida suurem on juriidiliste isikute (firmade) arv ühiskonnas, seda suurem peaks olema selle ühiskonna rahasüsteemi väärtus?

see Metcalfe'i valem tundub ikkagi liiga üle hindavat uue liikme lisandumise efekti ... Minu "kõhutunde" järgi peaks see valem olema pessimistlikum, näiteks miks mitte selline:
V=n(log n)/(n-1)
sel puhul
10 liikme korral: 1,111+0,034=1,145
100 liikme korral: 2,02+0,004= 2,024
1000 liikme korral: 3,003+0,0004=3,0034

aga kõige lihtsam viis oleks igale (füüsilisest isikust) liitujale anda lihtsalt 1 tugrik, sõltumata süsteemi suurusest.... (sest tugrikute ringluskiirust nagunii kontrollida ei saa ning mida kauem kestab tehniline progress, seda deflatsioonilisem see süsteem on nagunii ...) See 1 tugriku ekvivalentsus 1 kasutajaga annab huvitava mõõtmisviisi ka inimese väärtusele selles süsteemis (näiteks: mitu grammi kulda on üks kasutaja väärt selles süsteemis ehk mitu grammi kulda saab osta 1 tugriku eest)

Kasutajate arvu vähenedes tekkib muidugi situatsioon, kus tugrikuid on rohkem kui kasutajaid. See mõjub inflatsiooniliselt ja järjest rohkem inimesi soovib sellest loobuda (vahetada kaupade või mõne muu valuuta vastu, mis omakorda mõjub inflatsiooniliselt)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 08 Nov 2019 14:30

td wrote:
Majandushuviline wrote:Kaasaegne rahandus saaks toimida sarnaselt: alguses on kõigil osalistel kaup või teenus, selle ostjale antakse võimalus laenata vajalik raha ja tema saab võlga kustutada ise midagi müües. Kui keegi pole enam võlgu siis ringlusse jääb 0 raha.

Sellise süsteemi puudus ongi see, et on kuskil keegi tsentraalne organ, mis tekitab ja laenab krüptoraha, omamoodi uus keskpank./.../Probleemiks on muidugi see, kuidas leida õige rahakogus, mida uue kasutaja liitumisel juurde tekitada, et süsteem ei läheks ei deflatsiooni ega inflatsiooni. Igaühe emiteerimisõigus tähendab seda, et tekkib "kaup, mida vahetada" - justkui naturaalmajandus, mille toodanguks on krüptoraha, millle tarbimisväärtus seisnebki vahetusvahendiks olemises (ja loodetavasti ka stabiilsuses)./.../

Derivatiivide maailmas on üheks kauplemisobjektiks nt laosertifikaat. See tähendab seda et mul on vili laos olemas, saab vajadusel sadamast välja saata jne jne.

Minu enda jaoks ideaalne rahandussüsteem (mis puudutab vahetusekvivalendi funktsiooni) olekski selline laosertifikaatide vahetamine (kui meenutada suhkrutalongide vahetamist viinatalongide vastu). Olen jätkuvalt seisukohal et ka seda "fungibility" funktsiooni on võimalik kaasaja IT taseme korral edukalt täita - kui mõelda nt kasvõi Transferwise ärimudelile erinevate valuutade matchimisel pankade väliselt, jne.
See (vist siin viidatud) McAfee esinemine Barcelonas vms "distributed exhange" teemal on üsna asjakohane sellesama fungibility lahenduste osas.

Teenuste osas see päris samalaadselt ilmselt toimida ei saa (keegi ju ei garanteeri nt supermarketite "seiklusüllatuste" kinkekaartide sisustamist seiklustega reaalses elus - kui mitte just nendega seotud võimalikku tünga omamoodi finantsseikluseks/üllatuseks mitte pidada).

See oli siis vahetusekvivalendi pool - ja see vahetusekvivalent ise peaks kuidagi väärtust kaotama samalaadselt kui alusvara (müümata jäänud toiduained mädanevad jne) - ehk siis säilitama proportsiooni alusvaraga. Ses mõttes on krediidiraha süsteemil tõepoolest üks oluline eelis, nimelt see et töövõimelise inimese lubadus kui selline (kui ta on oma "kodulaenu" kätte saanud ja vastavalt oma eelseisva elu vaba aja kenasti ära pantinud), erinevalt toiduainetest, "ei rikne". Erandjuhuks on muidugi invaliidistumine - aga ka selle eest on kindlustuseltsile riskipreemia kenasti ära makstud.

Säästmise funktsioon on märksa keerulisem - kuna tekib küsimus mida sisuliselt ma siis säästan. Kas nõudeõigust veel tekkimata laosertifikaatide suhtes (kuna vastavaid kaupu veel pole) ?

Oletame et raha ei eksisteeri, ja eksisteerib vaid SI ühikutes väljendatud füüsiline maailm. Kuidas sellises maailmas "säästa"? Ja kas on vaja säästa, ja milleks ? (on täiesti argumenteeritud põhjuseid, nt Inka impeeriumis läks 1/3 maisist vms. riikliku "garantiifondi", ikaldusaastate üleelamiseks). Mõelgem sellele et säästmise periood on alati erinev säästude kulutamise perioodist, ja täpset riskierinevust "average Joe" seisukohalt teab kõige paremini just see kes selle riskierinevuse/info asümmeetria pealt oma kasumi teenib, ja ka lisaks tuimalt komisjonitasu kasseerib (pank/inv. fond).

Mil viisil oleks veel võimalik "säästa" kui nt nn "debt jubilee" toimuks iga-aastaselt (igapäevast äri ja hüvede vahetust see ei segaks) või kui keegi pikaajalisi kohustusi ei võtaks (vaid looks vajaliku ise ja elaks sellega mis on). Kusjuures sel oleksid mitmed positiivsed mõjud, alates põlvkondade vahelisisest sidususest, keskkonnaga harmoonia/tasakaalu säilitamisest (Mr. Smith vs Morpheus) jne jne. Kui just mitte käsitleda aksioomina seda et "ongi hea kui üks väike osa ühiskonnast kontrollib ülejäänud osa" (ja proovigu keegi tõestada et säästud, ka selle 0.01% "säästud" midagi muud esindavad), lähtudes nt eeldusest et masse tulebki eliidi poolt juhtida kuna rahvas tervikuna on suht loll (Ein Volk, Ein Reich, Ein ...).

Või siis - kuidas ja mida saaks "säästa" nt R. Crusoe ? (või kuhu "investeerida")
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Nov 2019 16:50

Palju õnne ! Sellest saab võimas tsirkus, saadetakse mingi ISIS tüüp sinu riiki, piirilt ei lubata neid ju edasi. Hakkavad lennujaamas elama,
nagu see film Tom Hanksiga - uh nimi ei tule meelde.

Türgi hakkab saatma ISIS-e liikmeid kodumaale tagasi esmaspäeval
https://www.err.ee/1001066/turgi-hakkab-saatma-isis-e-liikmeid-kodumaale-tagasi-esmaspaeval
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Nov 2019 19:43

muhe vanamees õpetab ragtime'i mängima 8-) :ugeek:
https://www.youtube.com/watch?v=hNQmue5GIds

üritasin kunagi ise seda lugu õppida
https://www.youtube.com/watch?v=e01ulR5KMWI
aga probleem oli selles, et ei suutnud nii kiiresti õigeid klahve tabada :HEAD
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Nov 2019 21:25

Olümpia vastu peaks tulema suured klaastornid, nüüd selgub et see pole veel kõik.

Rävala ja Estonia puiestee vahele kerkib klaaskatusega hiigelhoone
https://www.err.ee/1001015/ravala-ja-estonia-puiestee-vahele-kerkib-klaaskatusega-hiigelhoone

Mina veendunud, minu arusaam ilust erineb niivõrd palju meie arhitektidest.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 08 Nov 2019 22:52

td wrote:
Majandushuviline wrote:Kaasaegne rahandus saaks toimida sarnaselt: alguses on kõigil osalistel kaup või teenus, selle ostjale antakse võimalus laenata vajalik raha ja tema saab võlga kustutada ise midagi müües. Kui keegi pole enam võlgu siis ringlusse jääb 0 raha.

Sellise süsteemi puudus ongi see, et on kuskil keegi tsentraalne organ, mis tekitab ja laenab krüptoraha, omamoodi uus keskpank. Minu pakutud variant, kus süsteemi väärtus suureneb uue liikme lisandumisest tekkinud "suhtlusefektiga" on hea selle poolest, et puudub tsentraalne raha emiteerija - iga indiviid emiteerib raha - sel hetkel kui liitub ja süsteem muutub suuremaks-populaarsemaks-väärtuslikumaks. Probleemiks on muidugi see, kuidas leida õige rahakogus, mida uue kasutaja liitumisel juurde tekitada, et süsteem ei läheks ei deflatsiooni ega inflatsiooni.

pop wrote:Derivatiivide maailmas on üheks kauplemisobjektiks nt laosertifikaat. See tähendab seda et mul on vili laos olemas, saab vajadusel sadamast välja saata jne jne.
Minu enda jaoks ideaalne rahandussüsteem (mis puudutab vahetusekvivalendi funktsiooni) olekski selline laosertifikaatide vahetamine (kui meenutada suhkrutalongide vahetamist viinatalongide vastu).

pop kirjeldatud laotõend on päris sarnase põhimõttega. Täpsemalt, pakutud lahenduses:
* ostja küsib raha väljastajalt (kohustuste pank) laenu väärtuses "N kilo õunu".
* kohustuste pank ei keeldu enamasti kohustust märkimast, välja arvatud juhul kui on selge et isik ei suuda nõutud aja jooksul kohustusi täita (viia laen nulli).
* ostja võib peale raha saamist minna turule, sobiva kauba puudumisel viib raha tagasi kohustuste panka, tema laen läheb nulli, kohustusi pole.
* ostja leiab N õunakilo väärtuses kartuleid, ostab need, annab raha kartulimüüjale, kellel tekib võimalus osta selle eest midagi muud.
* kohustuste panga nõude täitmiseks peab ostja midagi müüma, näiteks kartulimüüjale, et saada turult raha oma valdusse ja viia see tagasi panka.
* kui laenaja pole võimeline nõutud ajaks laenu vähendama, on pangal õigus kohustada laenajat müüma N õunakilo väärtuses vara.

Selles skeemis pole pank tuimalt oma tarkusest raha trükkija, vaid algatusvõime on ostjal. Õuna-raha asemel võib olla mistahes tegeliku väärtusega kaup või kaupade kogum (kuld, hõbe, kWh, inimtöö tund kindlal viisil), peamine on et suudetakse määrata iga müüdava kauba vahetuskurss rahana toimiva asja suhtes. Nii ei ilmu suvalise sisemise väärtusega raha koguse muutumisest deflatsiooni ega inflatsiooni (suvalise väärtusega raha korral saab õuna kilo maksta nii 1, 100 kui 1000 jne. raha).
Majandushuviline
 



Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 09 Nov 2019 17:58

to pop,

kaugel pole ajad, kus miinimumnõue Rootsi reisimisel saab olema kuulivest.

---

:P :lol:

"Insight": Tallinna Miljonäride klubis pole miljonitest lõhnagi
https://www.err.ee/1001090/insight-tallinna-miljonaride-klubis-pole-miljonitest-lohnagi
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 09 Nov 2019 20:35

Lahkumislaines on haavatavaimad LHV ja Swedbanki teise samba fondid
https://majandus24.postimees.ee/6821712/lahkumislaines-on-haavatavaimad-lhv-ja-swedbanki-teise-samba-fondid

Vähelikviidne vara Mis see võiks olla ? Ärikinnisvara ?

Ma pean 50% seda reformi lolluseks, aga pean ka lolluseks selliste fondihaldustasudega seal raha hoidmist.

---

Oh imeline EU :ugeek:

Volinikuta Eesti Euroopa Komisjonis eelarve aruteludel osaleda ei saa
https://www.err.ee/1001279/volinikuta-eesti-euroopa-komisjonis-eelarve-aruteludel-osaleda-ei-saa
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Nov 2019 22:40

pigem mitte avada (sest jääb mällu), uudishimulikele: Trump ja Giuliani aastal 2000
:roll: :roll: :roll: :roll: :roll:

nüüd olete hoiatatud ja ise teate, kui sellele klikite ...
https://www.youtube.com/watch?v=4IrE6FMpai8
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 09 Nov 2019 22:56

spl wrote:Olümpia vastu peaks tulema suured klaastornid, nüüd selgub et see pole veel kõik.

Rävala ja Estonia puiestee vahele kerkib klaaskatusega hiigelhoone
https://www.err.ee/1001015/ravala-ja-estonia-puiestee-vahele-kerkib-klaaskatusega-hiigelhoone

Mina veendunud, minu arusaam ilust erineb niivõrd palju meie arhitektidest.

Ilu teemal ei hakka suud pruukima aga kellele ja milleks?
Meenutaks, et kõrval on Kaubamaja megahoone hiigelprojekt.
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/pildid ... ma-n206066
Edasi tühi EKA krunt
Siis veel veits eemal EKA vana ühika luksusmajaprojekt koos väljakusuuruse parklaga
https://www.err.ee/1000038/tallinna-kom ... une-parkla
Postimehe majast saab 27 korruseline tornike
https://www.err.ee/999764/uus-detailpla ... 27-korrust
Lisaks veel terve hunnik pangamajasid mille jaoks pankasid enam ei ole või pangandus kontoreid...
Siis Keskturu turg + luksuskortermajad
keskturu hoone
https://www.err.ee/992121/keskturu-arhi ... ide-kavand
jne. projektikuhjad, mille kõigega nagu tegeletakse
...meie foorumis pole niipalju ruumi :lol:
Aga lisaks täna silmajäänud luksustornide grupikese projektitutvustuseke...
https://endover.ee/endover/project/rocc ... s/?lang=en
Samas meenutaks, et meil on väikesed noorte põlvkonnad peale tulemas. Teisalt aga 80 aastaseid näiteks on pea samapalju kui 19 aastaseid. jne.
Ehitame luksuskortereid Ukraina ehitustöökistele (töökubasid mingitel andmetel 30 000 väljastatud) või Aasia restoranitöötajatele või ---- :?
Midagi ei klapi. Isegi rahapressi abil ei kujuta ette ühtegi positiivset mudelit, mis sellele vajadust tekitaks. P.S. Oleme ju maailmas, mis pidi CO2 neutraalseks kiiremas korras muutuma. Teada aga on, et loö,amdik CO2 tekib EL ehitusest.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 10 Nov 2019 02:19

kui kõik need uusehitised valmis saavad, siis see tähendab, et kuskilt kolivad inimesed välja (getostumine). Iseasi - kus pesitseb täna see seltskond, kes on võimeline sinna sisse kolima - esialgu eeldab ikka kõrgema keskklassi rahvast; eks (tal)linlased ise tea, mis kohad võiksid seetõttu tühjemks jääda. Aga võimalik, et käivitub hoopis mäng "16 ruutu ja 15 numbrit" ehk kolimine jätkub odavamast kallimasse kuni kõige odavam(halvem) tühjaks saab ja getostub.

Kas Tallinn on siis lõpuks valmis ja Ülemiste vanake võib vee peale lasta? :)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 10 Nov 2019 10:08

to td,

kes sellist mikrokorterit ostaks, seal elada ikka päris võimatu. Minu jaoks ongi arusaamatu, kes on need ostjad ja kus need tulevad. Hetkel juba tavalised kv hinnad ületavad keskklassi võimekust neid soetada. Teine asi räägime CO2 vähendamisest jne. Ehitamine käigus eraldub suur kogus CO2. Kas poleks targem juba olemasolevaid hooneid soojustada ja parandada.

Olen ka kv ärikatelt kuulnud, et välismaalased enam ei seota ka meil eriti kinnisvara, liiga kalliks muutunud. Ehk jah, kes on need ostjad ja kuskohast nad tulevad ? Või saavad juba kõik eestlased 4000 eurost netopalka :P
---

The average American eats 17 teaspoons of added sugar daily. It’s killing us
https://www.theguardian.com/commentisfree/2019/nov/07/the-average-american-eats-17-teaspoons-of-added-sugar-daily-its-killing-us
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 10 Nov 2019 12:20

spl wrote:Minu jaoks ongi arusaamatu, kes on need ostjad ja kus need tulevad. Hetkel juba tavalised kv hinnad ületavad keskklassi võimekust neid soetada.

Teistes Euroopa linnades on nähtud, kuhu viib ohjeldamatu investeerimis-kinnisvara lubamine (hooned ostetakse hinnatõusu ootuses tühjalt seisma, kohalikud elanikud lahkuvad kõrge hinna ja vähese neile vajaliku pakkumise tõttu):
https://www.theguardian.com/world/2019/mar/18/buyer-beware-amsterdam-seeks-to-ban-buy-to-let-on-newbuild-homes
An estimated one in five homes in the city is sold to investors, and last year about 10,000 foreign nationals moved to Amsterdam from January to the end of November, the same number of Dutch nationals left, while there was a natural increase of 5,000 residents.

https://www.globalpropertyguide.com/Europe/Netherlands/Price-History
House prices continue to rise strongly in the Netherlands, buoyed by record low interest rates, and with supply unable to keep up with rising demand.

https://www.citylab.com/equity/2019/03/barcelona-affordable-housing-spain-apartment-rental-fines/584902/
The problems the fines are intended to combat began in 2007, when the financial crisis brought an epidemic of foreclosures on homes across Spain. After a nationwide wave of repossessions, banks found themselves the owners of newly vast portfolios of housing whose tenants had been evicted. Put off by the cost of renovations and wary of their potential obligations to rental tenants as landlords, many banks simply left their buildings empty, waiting for the market to bounce back so they could sell them at a higher price, or seeking permission for non-residential uses such as hotels.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 10 Nov 2019 12:35

see mees on 50-aastane
pidev trenn ja kanaliha söömine (Hainan chicken, milles on siiski ka riis) ning hilise ja varajase vanni (bath) vältimine?
võibolla hoopis väga head geenid?
https://www.boredpanda.com/50-year-old- ... gn=organic

siin on üks 50-aastane vegetariaan, pole kaju väga viga, aga noorust ei ole
http://www.veganmuscleandfitness.com/wp ... s_041.jpeg
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 10 Nov 2019 12:42

Majandushuviline wrote:
spl wrote:Minu jaoks ongi arusaamatu, kes on need ostjad ja kus need tulevad. Hetkel juba tavalised kv hinnad ületavad keskklassi võimekust neid soetada.

Teistes Euroopa linnades on nähtud, kuhu viib ohjeldamatu investeerimis-kinnisvara lubamine (hooned ostetakse hinnatõusu ootuses tühjalt seisma, kohalikud elanikud lahkuvad kõrge hinna ja vähese neile vajaliku pakkumise tõttu):

siiani on kõige parem laisa inimese strateegia olnud osta maad kiiresti areneva linna vahetus läheduses ja järgmise buumi ajal see rahaks teha.
edaspidi (kahanemise ajajärgul) ei pruugi see strateegia enam töötada
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 10 Nov 2019 16:02

Multikulti, pidi EU sõnul panema majanduse kasvama ja tooma riigidele pudrumäed 8-)
Mis tegelikkuses saabus riikidesse: kohutav vägivald, prostitutsioon ja meeletu narkootikumide levik. 0% tööjõudu, kellest oleks ka ühiskonnale kasu.

Malmös plahvatas auto ja tulistamises hukkus teismeline
https://www.err.ee/1001436/malmos-plahvatas-auto-ja-tulistamises-hukkus-teismeline

Taani valitsus teatas oktoobris on alustab piiril Rootsiga kontrolli. Ajutistena mõeldud kontrollide taustal on mure vägivaldse kuritegevuse levimise pärast üle piiri.

---

Jäin mõtlema, et süsteem paras kaardimajake. Oli artikkel, et üüriturgu hoiavad üleval siin töötavad Ukraina ehitajad jne. Kv buum on sisuliselt läbi ja varsti suurem kokku tõmbumine, siis üüriturg muutub ka.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 10 Nov 2019 20:28

ma arvan, et Ukraina ehitajad ei taha peale buumi koju minna ja profileerivad end ümber mõne teise töö peale. Seega üüriturg ei kukugi nii kõvasti. Eks pop oskab muidugi paremini arvata, kas olla mitteehitaja Eestis on parem kui ehitaja Ukrainas.

---

klassikalise muusika sõpradele ....
originaal
https://www.youtube.com/watch?v=xHQVtYzjLao&

paroodia
https://www.youtube.com/watch?v=ukxAM-spo8M

selgitav tekst
https://tinyurl.com/vk98cdp

originaali looja kirjutas selle 26-aastaselt, mõni nädal enne oma surma tuberkuloosi tõttu. Hmmm ......................... Nii palju tundeid!
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 10 Nov 2019 21:12

Ma ei teadnud, millise sündmuse puhul on kirjutatud ülistus Jumalale "Magnificat". Selgub, et see on ajast, mill Neitsi Maarja külastas oma tuttavat Eliisabetti - peale seda, kui talle anti ettekuulutus, et ta saab neitsina käima peale. Ellisabet oli ise juba vana naine ja juhtus ime - ka tema jäi sedapsi .... (tema kõhus kasvas poiss, kellest hiljem sai Ristija Johannes). Magnificat on piiblitekst Luukase raamatus 1:46-55
( http://www.piibel.net/#q=Lk%201 )
„Mu hing ülistab Issandat
ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi
ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.
...


See Magnificat on erinevate heliloojate tõlgenduses muusikaliselt olnud alati nii võimas! Esimene kogemus mulle oli Monteverdi
https://www.youtube.com/watch?v=RajAq0Yd-s4

siis Bach
https://www.youtube.com/watch?v=41blIyHQ0hs

täna aga Pergolesi
https://www.youtube.com/watch?v=RoW3cbXUGMo

---
... ja aastast 1990
https://www.youtube.com/watch?v=ChdPI7H-DI0
(sama helilooja komponeeris ka kuninglikuks pulmapäevaks)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 99 guests