td wrote:S wrote:Ja eestlaste ühtne kandev idee? Selle pani Tammsaare ammu-ammu kirja...
Mis see Sinu meelest on, kui paari lausega kokku võtta?
td wrote:Jama on selles, et eestlaste osakaal Eestis hakkab kohe-kohe kriitiliselt langema - ja siis ei ole eestlastel enam võimalus otsustada, kuidas asjad käivad omal maal (jah, omas korteris/talus veel saab ehk seda otsustada, vastavalt euronormidele).
td wrote:Iga praegune eestlane on arvel ja ta peaks tõsiselt mõtlema, kuidas hääletada valimistel, et eesti keel veel võimalikult kaua oleks ametiasutustes, koolides ja poodides. Alles siis tuleb kõik muu - oma maja korras hoidmine, lipu heiskamine jne. Nagu ikka, sümptoomid algavad metropolidest (Tallinn) ja levivad edasi väiksematesse linnadesse-küladesse ... Tallinn on seda olulisem, et suur osa rahvastikust elabki seal, suht väike osa elab maal.
S wrote:Mis Sa selle kohe-kohe all silmas pead? Pagulaste massilist invasiooni lähemal ajal? Vähemusse vast ikka niipea veel ei jää. Isegi mustade prognooside järgi.
td wrote:S wrote:Mis Sa selle kohe-kohe all silmas pead? Pagulaste massilist invasiooni lähemal ajal? Vähemusse vast ikka niipea veel ei jää. Isegi mustade prognooside järgi.
1) vana põlvkond sureb, uus on väiksem ja laiali mööda maakera
2) eesti keele rääkimine ei ole targa eestluse garantii (vt. globalism, internatsionalism)
3) jah, lähiaastatel suureneb immigratsioon:
a) arengumaadest, kes soovivad kasutada Eestit astmelauana, kuid jäävad siis siia, kui edasi ei lasta
b) ida poolt tuleb majanduspõgenikke, kes soovivad elada venekeelses eurokeskkonnas
c) läänest tuleb inimesi, kes põgenevad rassivahetuse eest Ida-Euroopasse
need kolm gruppi kõik vähendavad eestlaste osakaalu - isegi, kui eesti keel selge, on mentaalsus teine, vektorite summa ei pruugi olla eestlust arendav (nagu Laulva Revolutsiooni ajal oli - me kõik tegutsesime erinevalt, kuid eesmärk oli sama, kuigi detailides erinev)
td wrote:Raha vabaneb sellest, et osa inimesi ei soovi panustada oma raha (4 %) II sambasse ja sellega jääb riigil omapoolne 2 % panustamata. Võib muidugi olla ka nii, et reformitakse nii ümber, et riik üleüldse ei panusta enam II sambasse.
pop wrote:td wrote:Raha vabaneb sellest, et osa inimesi ei soovi panustada oma raha (4 %) II sambasse ja sellega jääb riigil omapoolne 2 % panustamata. Võib muidugi olla ka nii, et reformitakse nii ümber, et riik üleüldse ei panusta enam II sambasse.
Ma olen ise nõus sellega et arvestades senist tootlust (mis osaliselt tingitud ka FI poolsetest (kuigi formaalselt riigikogu poolt vastuvõetud ja RM-s eelnevalt formaalselt läbiarutatud)) jäikadest investeerimisvõimalustest, mis vabastati liiga hilja), aga ka jaburatest teenustasudest - võib senist 2 sammast ennast pidada sisuliselt tüngaks. Selle tegelik tüng on aga minu jaoks jätkuvalt olemuslik, st oleks hea kui mõni pankur või fondihaldaja või fondivalitseja või-kes-iganes, suudaks ära seletada kuidas kahaneva rahvastiku korral (või ka stabiliseerunud rahvaarvu korral) 2 sammas katab vanaduspõlve paremini kui 1 sammas ehk PAYG ehk pay-as-you-go süsteem.
II sammas võimaldab ehk vaid diferentseerida paremini seda et saadav oleks proportsioonis elu jooksul panustatuga (NB! ja sealhulgas jääks arvestamata panus laste näol).
Seda panustamise arvestamist (pensioni) jaotamisel saaks aga samahästi läbi viia koefitsiendiga mida arvutatakse nt kombineerituna, lähtuvalt elu jooksul makstud maksudest ja üleskasvatatud laste arvust. Kui mul on "investeering" vanaduspõlveks, siis on see nõue kellegi vastu, ja minu vanaduspõlves täidab seda nõuet nagunii keegi nooremast põlvkonnastm kes peegelpildis (minu nõudele ehk investeeringule) vastava kohustuse võtnud on.
Mille poolest on siis erinev see kui see noor lihtsalt läbi pensionikassa sedasama kohustust reaalajas nö "otse" täidab ?
Ja kui püramiid on kahanev siis pole seda nõuet nagunii kuskile esitada (vastav osa investeeringutest lähevad sisuliselt korstnasse, misiganes raamatupidamislik termin seda korstent ka ei tähistaks (või lahustatakse lihtsalt inflatsioonis)), ja täpselt sama olukord on ka siis kui pole "reaalajalise" mudeli korral kellelti seda maksu võtta millest pensione läbi pensionikassa maksta.
Igikestev õpe (ja -töö, ja üleüldse iseenda toitmine) tunduvad olevat niiehknii vältimatud.
td wrote:Mish'ilt huvitav analüüs neg. intressimäärade kohta ehk USA ja EU meetodite võrdlus
https://moneymaven.io/mishtalk/economic ... yDNTktL0g/ ....
teretere wrote:
Ja kui püramiid on kahanev siis pole seda nõuet nagunii kuskile esitada (vastav osa investeeringutest lähevad sisuliselt korstnasse, misiganes raamatupidamislik termin seda korstent ka ei tähistaks (või lahustatakse lihtsalt inflatsioonis)), ja täpselt sama olukord on ka siis kui pole "reaalajalise" mudeli korral kellelti seda maksu võtta millest pensione läbi pensionikassa maksta.
Igikestev õpe (ja -töö, ja üleüldse iseenda toitmine) tunduvad olevat niiehknii vältimatud.
projekteerija wrote:Viimasel ajal poes käies olen pidevalt tabanud ennast mõttelt , et kas elu muutubki selliseks nagu praegu või on see vaid ajutine vaheheetapp. (Õnnelikud ajad...need kes vähegi suudavad ennast kohale vedada saavad tegevuse) Nimelt on mu lähiümbruse kaupluste töötajad viimasel ajal üha vanemad. Rahulik piirkond, kaupluste vahel üha tihenev konkurents üha viletsamate võimalustega kedagi tööle palgata. Õhtuti ongi nüüd tööl vaid üle 70-sed. Paar päeva tagasi üks taat riiulite vahel nägi juba nii vilets välja, et tekkis kahtlus, et tuleb kiirabi kutsuda.
spl wrote:projekteerija wrote:Viimasel ajal poes käies olen pidevalt tabanud ennast mõttelt , et kas elu muutubki selliseks nagu praegu või on see vaid ajutine vaheheetapp. (Õnnelikud ajad...need kes vähegi suudavad ennast kohale vedada saavad tegevuse) Nimelt on mu lähiümbruse kaupluste töötajad viimasel ajal üha vanemad. Rahulik piirkond, kaupluste vahel üha tihenev konkurents üha viletsamate võimalustega kedagi tööle palgata. Õhtuti ongi nüüd tööl vaid üle 70-sed. Paar päeva tagasi üks taat riiulite vahel nägi juba nii vilets välja, et tekkis kahtlus, et tuleb kiirabi kutsuda.
Mis tööandjatel üle jääb, uued tööturule saabujad ei taha keegi käsi määrida ega vähimatki füüsilist tööd teha Aga kui need inimesed ka lõplikult ära väsivad, siis ei teagi, kus töötajat leida.
Suurim osakaal vanemaealisi õpetajate seas, korralik katastroof on sealt tulemas lähima 5 aasta jooksul, sest õpetajaks õppijaid sisuliselt polegi.
Vanemaealiste tööhõive tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele
https://www.err.ee/970315/vanemaealiste-toohoive-tousis-viimase-kumne-aasta-korgeimale-tasemele
td wrote:Nonii, kohtueksperdid ültevad, et keeleluu murd on sagedamini kägistatutel, mitte poodutel (mööndusega, et ka vanematel inimestel rohkem). Mind ikkagi huvitab, et kui hästi on võimalik paberlinaga ennast üles puua (või kägistada).
https://www.zerohedge.com/news/2019-08- ... n-murdered
(Kui asja elavalt ette kujutan, siis ehk on nii, et poomise puhul keeleluu nihutatakse üles (keel väljub suust), kägistamise puhul aga surutakse lihtsalt kokku: küllap on oluline info ka see, kus on täpselt naha marrastused ja kui palju neid on - kas poos ennast mitu korda järjest .....)
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 92 guests