Haakub koduloomade, lähedaste ja robotite ning lõkke teemaga (ettearvatavus vs mitteettearvatavus; minevik-olevik-tulevik jne.).
Minu jaoks oli videos huvitav see, et mõtteid saab klassifitseerida selle järgi, kas see on "mina" (meie elus sisseprogrammeeritult kahtlemata kõige tähtsam asi) või millegi muu kohta. Samuti oli huvitav idee oma mõtete üles joonistamine. Huvitaval kombel, mul ei tekkinud tema "leelotamise" ajal pähe mitte ühtki mõtet, pea oli tühi, polnud ühtki välis- ega siseärritajat parajasti.
Joonistamise koha pealt tekkis mõte anda käele käsk joonistada mida iganes ja vaadata, mis sealt siis välja tuleb. See on nagu mälukoopia nendest hetkedest ja mida on hiljem hea analüüsida õiges järjekorras. See, mida me joonistame, sõltub muuhulgas ka meie eelnevast kogemusest - mida me oleme varem näinud; kindlasti ka meeleolust (emotsioonidest), mis mõjutab üldist mõtete suunda ja kiirust.
Olen varem (20-ndates) mänginud sellist mõttemängu, et avanud suu ja lasknud sellel "ise" genereerida häälikute järgnevusi ehk "sõnu". Mõnikord tegin seda ka oma kalli naise juuresolekul. Ta palus selle ruttu ära lõpetada, sest oli harjunud kuulama minu juttu, kuid see "jutt" oli tema jaoks raske aru saada (püüdis leida sealt sõnu ja mõtet) ja automaatne tähelepanu pingutamine väsitas ja tulemuseta pingutus häiris teda. Proovige ise seda mängu, minu puhul hakkasid teatud häälikute kombinatsioonid korduma sagedamini, kuigi proovisin "häälitseda" võimalikult mitmekesiselt.
----
Võimalik, et mõtete tekkimise analüüsis jõuame lõpuks ka kaoseteooriani välja (ehk siis sarnasus ilmastiku, lõkkeleegi, kärestikulise vee voolamise jms.-ga).
----
"mina" või "mittemina" tähendab ühtlasi selle "mõtleva" olendi arenguastet:
1) kas ta suudab ette näha olukordi, mis antud hetkel ei puutu temasse, kuid mõjutab oluliselt teda tulevikus ("kliimamuutused" vms.)
2) kas ta suudab kujutada ennast teise inimese sisse (empaatiavõime)
3) kas ta suudab konkreetsete isikute asemel mõelda üldistest ideedest (termodünaamika seadused vms.)
----
kindlasti läbiuuritud rada, aga ikkagi:
kui palju peab uue loomises olema originaali, kui palju aga toetumist varemloodule
mis on optimaalne suhe varemloodule toetumise ja eesrindlike ideede vahel, et olla maksimaalselt edukas (rikkaks saada tahtev kunstnik ei tohi olla "oma ajast ees" vaid selle sees)