spl wrote:Oeh Trump peab kohenorima Iraaniga, olge valmis suureks nafta hinna tõusuks. Lisame meie biokütuse lollused, aktsiisid, saame korraliku katastroofi kütusehinnas. Karmid kütusehinnad kajastuvad koheselt ka poodides (transport), samuti väheneb ka leibkondade ostuvõimekus, eriti just nendel, kes palju peavad sõitma (hajaasustus).
Kui tahad, et maailm säiliks sellisena nagu ta on, siis pead selleks valmis olema. Teenigu rohkem on see signaal... Maailma mure on tuleviku müümine ja sellest tekkivad võlad. Tahad aus olla, siis loo väärtusi mis annaksid võlgu kustutada märkamatult, kui ajusid pole, harju olukorraga. Kõik väärtuslik peab kallinema, muidu võlad ei kustu, või igasugune shit tuleb meil endil kallimalt ära osta, et enamus riike saaks tõdeda et toodetul oli tarbimist. Raha kogumine on hetkel süsteemi hävitav ja keelatud. Olemuslikult tuleks kiruda olukorra tekitajaid, mitte neid kes üpris tugeva tööga loovad midagi, mis kallineb.. Me kirume siin migratsiooni ja selle lahendamise saamatust, kuid palju teeme kriitikat selle tekitajatele ja kui palju keeldume koostööst nendega. Kasvõi viisakusest tuleks keelduda nende kaupade tarbimisest ja nende süsteemide ja kultuuri tarbimisest kes on loonud ca 1 miljardi inimese keskkonna hävimise ja selle anarhia valgumise meie tänavatele. Või siis tuleb nõuda väga stabiilselt jaotussüsteemi muutmist, mis tekitaks jagajale rohkem kohustusi. See on minu loogika, et riiklikute võlakirjade ost peaksid olema koos kohustusega mingi 10% kodanikupalgaks jagamisega (protsent on küll laest võetud, kuid see peaks olema avalikult arvutatav). Ja ka nn. avalike isikute teke, kes teatud jõukuse tasemel oleks kohustatud oma tulevikuvisioone selgitama ja neid ka teostama. Klassikaline kapitali puutumatuse teooria ei saa olla süüdimatu ja ka tuim ära võtmine peab olema keelatud, kuid kohustus areneda ja arengu eest vastutada peaks olema kehtiv tuima pillava heaolu mõttetu ostmise vastu.
Aga täna me pole loonud väärtuseid vaid lihtsalt intrigeerinud (Ilves on üks parim näide) ja selle eest tuleb meil kahjuks maksta ja see on kahjuks oluline, vastasel korral muutub intrigeerimine väärtuseks.