Nii peabki tegema. Politseinikel oli ilmne dilemma poliitkorrektsuse ja terve mõistuse vahel. Prantsusmaa on vist suht viimase piirini viidud, ja sealsed avalikus ruumis toimetamise reeglid on viimasel ajal üsna ühemõttelised, alates burkadest kuni burkinideni. Saksamaal on veel vist ametlikult mingi mineviku süükompleks poliitikat mõjutamas (õigemini -seda kasutatakse oskuslikult ära) ja "valgeid laike" on seal üsna vähe järgi, peam tundub et Schwarzwaldis ja selle ümbruses -aga eks mets ole ka külalistele tiba harjumatu keskkond (ja ääremärkusena - meie Järvselja kuused on sealsetega võrreldes parajad bonsaid).
Ma olen ise näinud (suure-aleksanderi-kodumaal) kõigepealt sajandivahetusel ja lühivisiidil suhtelist vaesust aga vaikseid hommikuid ja päikeseloojanguid, ja 10 aastat hiljem pikemal viibimisel oli silmapiiril "startivaid rakette" juba üsna arvukalt, koos päikesetõusu ja loojangu nautimist segavate inisemistega erinevatest mögafonidest. Isegi Ankaras oli vaiksem.
=================
Aga üleüldisemalt on hetkel nende "konkrentsieeliseks" teatav jäik moraal (mis sest et meie mõistes veidi väärastunud) - kui kristlikke (või budistlikke, või hinduistlikke) põhimõtted sama kindlalt järgitaks oleks probleem väiksem. Kõige rohkem tundub argitasandil lagunevat õhtumaades just kristlus (mul on kogemusepõhine võrdlus täitsa olemas, sh ka riigiga kus kristlus teisena ajaloos riigiusuks muutus (ja kus samas esimesed moslemid varjupaiga leidsid)).
Kui lasta kõik vabaks stiilis "laske oma ideedel lennata" siis haakub see analoogina pedagoogika valdkonnaga ja näidetega kus lastel mistahes piirid puuduvad. Hea näide selle tulemusest on ka kirjanduslikus vormis olemas - "Kärbeste Jumal" (
Lord of the Flies ). Mulle jättis omal ajal mulje selle kõige viimane lõik, kus paari täiskasvanu saabudes taastusid piirid koheselt - ja seda just piiride puudumise katsetajate endi kupli all.