spl wrote:Ei saa öelda, et maksuamet lihtne asi, aga pole ka just raketiteadus./.../
pop wrote:spl wrote:Ei saa öelda, et maksuamet lihtne asi, aga pole ka just raketiteadus./.../
"masin-masin" liidesed ? Et neid siis siiamaani polegi ? Mnjah....võibalt saaks rakendust ka Eestis.
See IT eelarvete teema on selge müstika, ühes teises kohas soovisid Angola IT "spetsid" tarnida kohvi kodumaale üht asja maksumusega 15-20 milj USD (sõltuvalt "keerukusest"). No vot tuli/tuleb vähem "keerukas" asi, maksumusega 150K (kui ORA) ja veel vähem kui kasutada Postgre kommertsversiooni, ja veelgi vähem kui teha mittekommerts postgre-ga, ja praktiliselt olematu kui teha lihtsalt ära see mis paberil kirjas
spl wrote:Majandus on juba pikemat aega stagnatsioonis, aga ikkagit ei tehta midagi selle heaks. Mämmutatakse vaid välisteguritest...
Ministeerium langetas tänavuse majanduskasvu prognoosi 2 protsendini
http://uudised.err.ee/v/majandus/b42587af-8906-4b33-a110-4166624cd8b8/ministeerium-langetas-tanavuse-majanduskasvu-prognoosi-2-protsendini
2% prognoos on ka ikka ülimalt optimistlik
spl wrote:Majandus on juba pikemat aega stagnatsioonis, aga ikkagit ei tehta midagi
spl wrote:pop wrote:spl wrote:Ei saa öelda, et maksuamet lihtne asi, aga pole ka just raketiteadus./.../
"masin-masin" liidesed ? Et neid siis siiamaani polegi ? Mnjah....võibalt saaks rakendust ka Eestis.
See IT eelarvete teema on selge müstika, ühes teises kohas soovisid Angola IT "spetsid" tarnida kohvi kodumaale üht asja maksumusega 15-20 milj USD (sõltuvalt "keerukusest"). No vot tuli/tuleb vähem "keerukas" asi, maksumusega 150K (kui ORA) ja veel vähem kui kasutada Postgre kommertsversiooni, ja veelgi vähem kui teha mittekommerts postgre-ga, ja praktiliselt olematu kui teha lihtsalt ära see mis paberil kirjas
Ma oleks nõus selliste miljonite eest tuhat XML parsijat neile tegema Tegelt see on üks pool st kohustused viiakse RP poolele üle, et RP tarkvarade firmad peavad rõvedalt muudatusi tegema. Ma täiesti KINDEL, et maksuamet tahab järgmises versioonis kõiki kandeid näha XML formaadis. Samas meeletud andmemahud / koormused ja JAVA ei käi kokku, millal maksuamet ja teised riigiasutused sellest lõpuks aru saavad.
Ülidkiirete parsijate ja lahenduste jaoks kirjutatakse lausa spetsiaalsed lisamoodulid C's Apache jaoks. Load balance ei päästa isegi kui backend on uimane Java servletid ja muud kotletid. Ma ei ütle, et Java paha, ma ütlen et Java on liiga ressursinõudlik; samas firmadel jah lihtne selles arendada ja pappi küsida. Küsimus, mida soovime et tarkvarafirmadel oleks elu lihtne ja suur papp jookseks või seda, et sait oleks ülikiire ja meie kui maksumaksja raha kvaliteetselt investeeritud.
Kui suuremas koguses XML faile hakatakse üles laadima, siis ma vägagi kindel, et see uus asi on täielik KOOMA patsient ja PR osakond üritab jälle lolle vabandusi leida.
Minu meelest on riigihangetel asjad nii üle makstud, et jube. Ega niisama IT ringkondades ei räägita, parimat lüpsilehma kui Eesti riik pole olemas....
projekteerija wrote:Jälle üks 50% energiakokkuhoidu ja samapalju heitmeid vähendada lubav lahendus.
http://www.nasa.gov/image-feature/ames/ ... by-50/.../
td wrote:11 miljonit dokumenti lekkinud. Teisiti arvestades: 2,6 terabaiti. Seda on raske ette kujutada. Ja kindlasti magus materjal blogijatele-ajakirjanikele. Kui panustada lugejate kadedusele, siis ei pea pettuma. Terve maailma meedia kihab.
Nii mõnigi poliitik peab lahkuma. Island teeb vist otsa lahti. Näis, kuidas Ukraina tänasel presidendil läheb ....
Ja rahvas hakkab nõudma suuremat kontrolli (nende endi ) rahakasutuse üle.
projekteerija wrote:/.../et häkkimise-lekitamise taga on triibulipu seltskond./.../
h wrote:Noh ma ei tea kas see artikkel on nüüd ka vales kohas ilmunud ja vale inimese jutt ja ülepaisutatud või rohkem tõene:
http://usawatchdog.com/biggest-collapse ... -rickards/
Mõtleja wrote:Pop mingi aeg käis idee välja, et võiks jagada nippe, kuidas sellistes olukordades toime tulla. Esmane mõte oleks kommuuni elu, kus igal inimesel on oma koht ahelas ja kokku saaks kõik eluks vajaliku ära tehtud ning sealt veel edasigi arendatud. Tuntuim näide, mis kohe meelde tuleb on amišid.
See saab olema päris huvitav ja samas väga vajalik, suurlinnad jäävad inimestest tühjaks ja hakkab külaelu või midagi selle sarnast taas pihta arenenumalt tasemelt.
td wrote:Mõtleja wrote:Pop mingi aeg käis idee välja, et võiks jagada nippe, kuidas sellistes olukordades toime tulla. Esmane mõte oleks kommuuni elu, kus igal inimesel on oma koht ahelas ja kokku saaks kõik eluks vajaliku ära tehtud ning sealt veel edasigi arendatud. Tuntuim näide, mis kohe meelde tuleb on amišid.
See saab olema päris huvitav ja samas väga vajalik, suurlinnad jäävad inimestest tühjaks ja hakkab külaelu või midagi selle sarnast taas pihta arenenumalt tasemelt.
Kõik ei mahu kommuunidesse. Metslased hakkavad hulgakesi mööda külasid kammima ning löövad massiga. Ühe korraga hangitakse nii palju toitu, et jätkub paariks nädalaks. Siis võetakse mingi muu küla ette.
Selline nägemus siis 20a peale. Võibolla ka varem.
hh wrote:Kunstnik kirjutab oma Pariisi-muljeid:
"Pariisist on muutunud: rämpspoodide odavkaup südalinnas, haisvad kusejoad majaseintel, tänavatel magavad ja metroosse tasuta lipsavad perekonnad on muutunud tavareaalsuseks. Immigrante ei sega keegi, kontrollitakse hoopis neid, kes tahavd osta muuseumipiletit või uut kleiti korralikust poest. Käekottide läbiotsimine toimub IGASSE poodi, kirikusse ja muuseumisse sisenemisel. Käsipagasi väikekohvriga ei saagi enam muuseume ega kirikuid külastada ja saadetakse tagasi ka kauplustest, kes ei ole endale patrulle palganud. Sealsamas sisenevad poodidessse lehvivates maani hõlstides moslemid, kes kotte ei kannagi ja kelle kogu varandus on vöõjoonel "
spl wrote:Toidu ja (üld)rüüstamine juba käib, eks meie "pehmete" väärtustega uudised seda ei näita.
Majandushuviline wrote:spl wrote:Toidu ja (üld)rüüstamine juba käib, eks meie "pehmete" väärtustega uudised seda ei näita.
http://www.ohtuleht.ee/726147/igor-grazin-neli-varianti-pagulasprobleemi-lahendamiseks
3 ja 4 kõlavad paremini kui
http://uueduudised.ee/euroopa-komisjon-tegi-ettpanekud-el-i-asuulisusteemi-reformimiseks/
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 113 guests