Majandushuviline wrote:Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse
td wrote:Stirlingmootori sõsar ehk termoakustiline mootor
https://www.youtube.com/watch?v=wg96lDw7sNw
rr009 wrote:Majandushuviline wrote:Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse
/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...
td wrote:rr009 wrote:/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...
huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%
td wrote:rr009 wrote:Majandushuviline wrote:Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse
/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...
huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%
neg. intressi poliitika on ju uus leiutis ja tundmatu piirkond ("peeglitagune maailm"), siit tagasiteed positiivse poole peale on suht raske vist leida?
Majandushuviline wrote:/.../Kui see raha peab nendeni tingimata jõudma läbi äripankade laenude/.../
td wrote:rr009 wrote:Majandushuviline wrote:Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse
/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...
huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%
neg. intressi poliitika on ju uus leiutis ja tundmatu piirkond ("peeglitagune maailm"), siit tagasiteed positiivse poole peale on suht raske vist leida?
projekteerija wrote:/.../ja sellelt tegevuselt kooriti kopsakas vemimislõiv./.../
pop wrote:Ma olen aeg-ajalt tabanud ennast ikka mõttelt et miks peab "raha" tekkimine alguse saama (nagu praegu) kellegi poolt esmalt mingi lubaduse väljaandmisest.
pop wrote:Ehk siis - kui see raha EI PEAKS nendeni jõudma läbi äripankade laenude, mille vastu võiks keskpank raha emiteerida? See ei ole retooriline vaid sisuline küsimus. Kas pidadagi arvestust (nt iseenesest) tekkinud hüvede suhtes ja määrata erinevate hüvede nõudluse mahust tulenev vajalik ringluses oleva vahetusekvivalendi kogumass?
pop wrote:Ja kui kõik ressursid on juba ammendatult kasutuses, kas on siis võimalik jatkuvalt ühe inimese täidetud lubadust ("investeeringu" näol) vahetada teise veel täitmata lubaduse vastu, ja lisaks "intressi" võrra suuremas mahus ? Kui ülakirjeldatud eeldustest lähtuda, siis saab see "intress" väljenduda vaid investori suuremas mittemateriaalses kontrollis võlgniku üle.
Majandushuviline wrote:Esimene mõte on et rahal säiliks väärtus/kate.
Majandushuviline wrote:Mille peale sobib küsida - mis on keskpanga trükitud raha saanud äripankade raha väärtust tagav lubadus? Keskpanga tühjadele rahalistele lubadustele tegeliku sisu leidmine?
Majandushuviline wrote:Hingede turg oleks järgmine huvitav kauplemistasand.
pop wrote:projekteerija wrote:/.../ja sellelt tegevuselt kooriti kopsakas vemimislõiv./.../
Milles, kas kuldmüntides
Majandushuviline wrote:Saksamaast veel
http://uueduudised.ee/peeter-tani-retsensioon-thilo-sarrazini-raamatule-saksamaa-kaib-maha/
Paljud sakslased elavad väärarusaamas, nagu suudaks sisseränne lahendada demograafilisi probleeme või nagu õnnestuks riiki meelitada kvalifitseeritud sisserändajaid. Tänasest vaatenurgast oli võõrtööliste sisseränne 1960.–1970. aastatel ränk viga.
Saksamaal elavatest muslimi migratsioonitaustaga inimestest pole 30% lõpetanud ühtki üldhariduskooli liiki, 14%-l on keskkooli lõputunnistus, Türgi päritoluga inimestest pole lõputunnistust ette näidata 27%-l ja koolitee on lõpuni käinud 8%. Kultuurilist integratsiooni takistab üha enam meediatehnika areng (satelliittelevisioon, nutitelefonid, internet). Kodumaalt transleeritavad teleprogrammid ja muu meedia tõid ja toovad nö “kodu kätte“.
Eriti aafrikast saabuvad varjupaigataotlejad on kehva haridusega ning sageli raskesti integreeritavad. Nad paigutuvad tööturu alumisse otsa, kus tööpuudus on juba niigi suur või liiguvad varimajandusse ... Paljudel riiki saabujatel puudub kooliharidus üldse, vähestel on algkool või gümnaasium lõpetatud. Saksamaal koolipinki asudes jääb Aafrikast pärit migrantidest haridus omandamata 25%-l. Gümnaasiumi lõpuklassideni jõuab neist vaid 20%. Ka teises põlves ei ole nende integreerumise paranemist näha, pigem muutub see isegi halvemaks.
Saksa meedia püüab sisserände teemat alatihti hägustada. Sisserände teemasid käsitletakse sageli manitsevalt nimetissõrme vibutades ning võimendades suhtumist, mida võib kõige tabavamalt kirjeldada ütlusega: „Ninnu-nännu, me kõik armastame teid“.
spl wrote:Esimese ööpäevaga pärast Euroopa Liidu-Türgi kokkuleppe jõustumist saabus Kreeka saartele üle 1600 pagulase
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/esimese-oopaevaga-parast-euroopa-liidu-turgi-kokkuleppe-joustumist-saabus-kreeka-saartele-ule-1600-pagulase?id=74003135
Metslased Türgisse -> hops paati hops Kreekasse
Kreeka saadab Türki tagasi -> hops Türgi võtab EU'lt pappi ja hops võtab mingi pseudoandmed ning SAADAB tagasi Euroopasse Nice one, isn't it
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 116 guests