Majandushuviline wrote:/.../Kui see raha peab nendeni tingimata jõudma läbi äripankade laenude/.../
Ma olen aeg-ajalt tabanud ennast ikka mõttelt et miks peab "raha" tekkimine alguse saama (nagu praegu) kellegi poolt esmalt mingi lubaduse väljaandmisest. On muidugi selge et näiteks vabalt vedelevad ja kuskilt iseenesest (nt päikeseenergial töötavate (ja iseennast taastootvate) 3D printerite poolt või analoogiliste põllumajandusrobotite poolt vms) tekkivad hüved ei kujuta endast klassikalises mõttes "töö" tulemust vaid need on lihtsalt nagu õeldud - vabalt ringi vedelevad ja tarbimisvalmis hüved. Nende mugavaks vahetamiseks oleks ilmselt vaja vaid universaalseid (nö "fungible", neid hüvesid esindavaid) sertifikaate mille mahu ja hüvedevahelise nö "pariteedi" määraks nt iga sellise hüve tekitamiseks vajalik energiakulu (ja nõudlus selle hüve järgi, versus tema saadavus) ja võibolla veel midagi.
On selge et kusagil tuleb tarbimisele materiaalses mõttes sein ette niiehknii ja monetiseerimine saab edasi liikuda vaid mittemateriaalsesse maailma, olgu selleks näiteks mitmesugused inimese (senised) põhiõigused, nt tema hääl hääletamisel, tema hääle mõjutamise "taristu*" ehk vastav reklaami- ja meelelahtustööstus, aga miks mitte ka tema sõnavabadus.
Ehk siis mingist tasemest edasi saab minu arusaama kohaselt monetiseerida vaid ühe inimese kontrolli ja selle ulatust teise (teiste) inimeste üle.
Ja kui kõik ressursid on juba ammendatult kasutuses, kas on siis võimalik jätkuvalt ühe inimese täidetud lubadust ("investeeringu" näol) vahetada teise veel täitmata lubaduse vastu, ja lisaks "intressi" võrra suuremas mahus ? Kui ülakirjeldatud eeldustest lähtuda, siis saab see "intress" väljenduda vaid investori suuremas
mittemateriaalses kontrollis võlgniku üle.
---------------
Ehk siis - kui see raha EI PEAKS nendeni jõudma läbi äripankade laenude (ja vältimaks modernse monetaarse teooria (MMT) argumente - eeldame et makse kui selliseid ei eksisteeri), mille vastu võiks keskpank raha emiteerida? See ei ole retooriline vaid sisuline küsimus. Kas pidadagi arvestust (nt iseenesest) tekkinud hüvede suhtes ja määrata erinevate hüvede nõudluse mahust tulenev vajalik ringluses oleva vahetusekvivalendi kogumass?
---------------
Kogu jutt on meelega lihtsustatud et "töö" mudelist välja taandada (mis iseensest tähendaks paratamatult AI-le üleminekut), nagu ka maksud (vältimaks MMT poolseid rahale "väärtuse" andmise argumente). Mis "töösse" puutub siis klassikalises tähenduses siis iseenesest see juba ju ongi üha rohkem välja taandunud (kasvõi nt projekteerija viited isesõitvatest autodest, mitmed muud viited robo-kokkadele jnejne kaduvatele ja mitteasenduvatele töökohtadele).
Ehk siis veel otsesemalt väljendudes - tundub et teatav "üleliigse inimese paradigma" tõuseb üha teravamalt päevakorda (pensionäridest rääkimata).
--------------
Ja veel rohkem kokkuvõtvalt - krediidi ajastul alustame rahaloomet ja rahale väärtuse andmist sellest et keegi lubab midagi (kasulikku ja teistele huvipakkuvat) teha. Post-credit (robotite/AI) ajastul alustame sellest et ... (

)