Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[Jõehobu]

Eilset Kompostimehe veebikülge oli tore vaadata: kõigepealt uudis, kus öeldakse EKRE pooldajate hulk tõusnud 14 protsendini ja võrdsustunud sotsidega...
Ja siis allääres kohe gallup: millist erakonda toetad? Ja seal EKRE toetajaid 42 protsenti.... sotside 8 vastu
Reffide reiting püsis eile kuni kella 16. 30-ni, siis hakkas kohinal langema. Ilmselt kõik toiduahela ametnikud pidid tööl kohustusliku klõpsu ära tegema - aga 16.30 lõppes neil tööaeg...
Tänaseks on Kompostimehe gallup EKRE 42, Vabakate 12 ja reffide 22 prossa peal seisma pandud. Huvitav, eelmisel korral lasti mitu päeva hääletada, kellel nüüd nii valus hakkas?

[td]

Youtube pakub mulle Trumpi maha tegevaid videosid
mulle on jäänud mulje, et Trump on USA Zhirinovski. Kas ta on Eesti jaoks halvem või parem, vaat ei oska arvata. Ütleks, et ta on ettearvamatu ja seetõttu on üks muutuja välispoliitikas rohkem.

[td]

Stirlingmootori sõsar ehk termoakustiline mootor
https://www.youtube.com/watch?v=wg96lDw7sNw

videos olevast reklaamist saab poodi, kus seda ei müüda, kuid on üks teine tore asjake geek'idele
http://www.grand-illusions.com/acatalog/Wine_Klein.html

midagi mõrvaritele, kes kasutavad teed oma plaanide elluviimiseks
http://www.grand-illusions.com/acatalog ... t-770.html

päikesekell kohaliku päikeseaja leidmiseks
https://www.youtube.com/watch?v=cYAnZsThoDg

[td]

veel üks käekell
http://www.thinkgeek.com/product/eddd/

ja veel üks
http://www.thinkgeek.com/product/imnl/

[Majandushuviline]

Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse

[td]

selline robot ja AI, video lõpus on "puänt" ka
https://youtu.be/YohO5zoEu_w

milliseid muljeid see tehishumanoid teie elukogemusest tekitab? mina näen ühte õhinat täis mitte eriti tarka noort naisterahvast, kellel on oma huvialad (üritab neis minna sügavuti ja jõumeetodil) ja kellele meeldib palju suhelda, selliseid olen kohanud küll. Kergem variant nähtusest "reibas kretiin".

[rr009]

Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse

Mulle ka meeldiks, kuid kahjuks pole see eriti võimalik, sest aus konkurents kiiluks süsteemi kinni. Isegi Jaapan oma suht perfektse ühiskonnaga ei saa hakkama. Viisakas ümberjaotamine neile kes tegelikult andekamad on oleks ikka väga teretulnud. Aga praegu peab keegi usinalt trükkima, olgu see US, EU, JP või Hiina või keegi uus. Loota lihtsalt kvaliteetsele ja kiirele kaalutletule ringlusele on lootusetu seni kuni deflatsioon on hirmusõna. Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...

[td]

Stirlingmootori sõsar ehk termoakustiline mootor
https://www.youtube.com/watch?v=wg96lDw7sNw

internetis pilte vaadates tekkis idee asendada kolb valjuhääldiga - saab otse toota elektrit

aga ka selle peale on juba mõeldud, idee ehitada pliit, mis on samal ajal külmkapp ja elektrigeneraator
http://arstechnica.com/uncategorized/20 ... g-nations/

valjuka asemel kasutatakse ka piesoelementi
http://svl.eng.buffalo.edu/research.html

[td]

Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse

/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...

huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%
neg. intressi poliitika on ju uus leiutis ja tundmatu piirkond ("peeglitagune maailm"), siit tagasiteed positiivse poole peale on suht raske vist leida?

[Majandushuviline]

/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...

huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%

Alguses trükiti keskpangas raha ning jagati äripankadele, kuna need olid paigutanud raha varadesse mida on tagasi rahaks vahetada raske. Loodeti et kui raha anda uuesti neile kes selle äsja mõttetult ära kulutanud olid, paneb see majanduse uuel ja rohkem mõtestatud viisil tööle. Või oli seal veel mõni muu eesmärk? Igatahes uus raha võeti vastu ja hakati börsi kaudu uutes varaliikides hinnamulle puhuma, lisaks veel riigi võlakirjades ja isegi keskpangas hoiustades. Negatiivse intressiga püütakse panku sundida raha suunama päris majandusse, mille tulemusena suureneks tööhõive ja toodang (mis robotite abil tehes ei suurenda töölise tööhõivet).

Kui rahanduslikult on maailm kui püramiid, mille tipus asujatel pole võimalik korraga elada mitmes lossis ja sõita mitmes lennukis, siis raha suunamine nende kätte ei suurenda nende tarbimist. Juhul kui raha trükkides tahetaks tarbimist suurendada siis võimalusi oleks selleks rohkem raha "alumistele korrustele" suunates. Kui see raha peab nendeni tingimata jõudma läbi äripankade laenude, siis peaks keskpank väljastama raha vaid sellel tingimusel, et raha ei läheks börsile keerutamiseks vms.

[td]

põnev video sellest, kuidas termoakustiline mootor töötab ilma hoorattata (õhurõhu võnkumine seisulainete tõttu)
https://www.youtube.com/watch?v=HUWt3YrxoB4
siit saab osta
http://www.banggood.com/Thermo-Acoustic ... 19083.html
siin saab ise teha
https://www.youtube.com/watch?v=sNyMw2-xc8Q#t=7.976054


veel üks variant stirlingmootorist, kus ühe kolvi asemel on kuulid
https://www.youtube.com/watch?v=gOClpeq8yVI

siin aga vesijahutusega stirlingmootor, mis pumpab endale vett (ehk tõstab vett mõne cm kõrgusele - see on tema nö kasulik töö)
https://www.youtube.com/watch?v=vMLciQj ... 335.865034

[rr009]

Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse

/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...

huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%
neg. intressi poliitika on ju uus leiutis ja tundmatu piirkond ("peeglitagune maailm"), siit tagasiteed positiivse poole peale on suht raske vist leida?

Juba 1%, 2% kindlasti, peaks olema absoluutne piir, sellet tasemelt pank võtab kindlat raha millelt peale makstakse, laenab oma firmadele, kes kas sularahasse selle panevad või siis hoiab odavate maksetega liikumas et mitte ise jäägi pealt maksta ja ostab suht suvaliseid asju, mis vähegi piiratud ressursi alla käib ja kogu pilt moondub kohutavalt kuni kollapsini... Juba praegune tase on tegelikult väga tugevalt stimuleeriv, kuigi kodanike kätte pappi üritatakse võimalikult vähe libistada, sest need nn. 0,x tasemel mängida ei oska ja destabiliseerivad kogu kupatuse, juhtida on aga vaja kogu massi... Aga mul on tunne, et kogu maailma majandust üritatakse hetkel pankrotilainest välja trükkida, s.o. toorainesektori miinuse tõttu puuduvale rahale trükitakse kogu aeg intressi jagu peale, et asi bilansis korras püsiks ja helgesse tuleviku lükkuks.... Enamus muresi proovitakse siiski ära inflateerida, see innovatsiooni jutt puudutab suht väikest segmenti, mis küll õnneks suureneb...

[td]

siin üks jabur välispõlemismootor ehk flame-licker (leek tõmmatakse silindrisse, kus ta jahtub ja ruum kokku tõmbub, hooratta jõul puhutakse välja tagasi)
https://www.youtube.com/watch?v=1Ilrg9aQZ2M
vt ka
https://www.youtube.com/watch?v=b5m1kba38YM
ja
https://www.youtube.com/watch?v=NH71X2AExCQ
ja
https://www.youtube.com/watch?v=rV9rhqXSnu0

[td]

hmmm.... veel üks välispõlemismootor, seekord aurumasinana...... aga vaadake ise ja meiserdage lastega koos
https://www.youtube.com/watch?v=0ki9Kta8g14

[pop]

/.../Kui see raha peab nendeni tingimata jõudma läbi äripankade laenude/.../

Ma olen aeg-ajalt tabanud ennast ikka mõttelt et miks peab "raha" tekkimine alguse saama (nagu praegu) kellegi poolt esmalt mingi lubaduse väljaandmisest. On muidugi selge et näiteks vabalt vedelevad ja kuskilt iseenesest (nt päikeseenergial töötavate (ja iseennast taastootvate) 3D printerite poolt või analoogiliste põllumajandusrobotite poolt vms) tekkivad hüved ei kujuta endast klassikalises mõttes "töö" tulemust vaid need on lihtsalt nagu õeldud - vabalt ringi vedelevad ja tarbimisvalmis hüved. Nende mugavaks vahetamiseks oleks ilmselt vaja vaid universaalseid (nö "fungible", neid hüvesid esindavaid) sertifikaate mille mahu ja hüvedevahelise nö "pariteedi" määraks nt iga sellise hüve tekitamiseks vajalik energiakulu (ja nõudlus selle hüve järgi, versus tema saadavus) ja võibolla veel midagi.
On selge et kusagil tuleb tarbimisele materiaalses mõttes sein ette niiehknii ja monetiseerimine saab edasi liikuda vaid mittemateriaalsesse maailma, olgu selleks näiteks mitmesugused inimese (senised) põhiõigused, nt tema hääl hääletamisel, tema hääle mõjutamise "taristu*" ehk vastav reklaami- ja meelelahtustööstus, aga miks mitte ka tema sõnavabadus.

Ehk siis mingist tasemest edasi saab minu arusaama kohaselt monetiseerida vaid ühe inimese kontrolli ja selle ulatust teise (teiste) inimeste üle.
Ja kui kõik ressursid on juba ammendatult kasutuses, kas on siis võimalik jätkuvalt ühe inimese täidetud lubadust ("investeeringu" näol) vahetada teise veel täitmata lubaduse vastu, ja lisaks "intressi" võrra suuremas mahus ? Kui ülakirjeldatud eeldustest lähtuda, siis saab see "intress" väljenduda vaid investori suuremas mittemateriaalses kontrollis võlgniku üle.
---------------
Ehk siis - kui see raha EI PEAKS nendeni jõudma läbi äripankade laenude (ja vältimaks modernse monetaarse teooria (MMT) argumente - eeldame et makse kui selliseid ei eksisteeri), mille vastu võiks keskpank raha emiteerida? See ei ole retooriline vaid sisuline küsimus. Kas pidadagi arvestust (nt iseenesest) tekkinud hüvede suhtes ja määrata erinevate hüvede nõudluse mahust tulenev vajalik ringluses oleva vahetusekvivalendi kogumass?
---------------
Kogu jutt on meelega lihtsustatud et "töö" mudelist välja taandada (mis iseensest tähendaks paratamatult AI-le üleminekut), nagu ka maksud (vältimaks MMT poolseid rahale "väärtuse" andmise argumente). Mis "töösse" puutub siis klassikalises tähenduses siis iseenesest see juba ju ongi üha rohkem välja taandunud (kasvõi nt projekteerija viited isesõitvatest autodest, mitmed muud viited robo-kokkadele jnejne kaduvatele ja mitteasenduvatele töökohtadele).

Ehk siis veel otsesemalt väljendudes - tundub et teatav "üleliigse inimese paradigma" tõuseb üha teravamalt päevakorda (pensionäridest rääkimata).
--------------
Ja veel rohkem kokkuvõtvalt - krediidi ajastul alustame rahaloomet ja rahale väärtuse andmist sellest et keegi lubab midagi (kasulikku ja teistele huvipakkuvat) teha. Post-credit (robotite/AI) ajastul alustame sellest et ... ( )

[projekteerija]

Selliseid juhte võiks rohkem olla
http://majandus24.postimees.ee/3625089/saksa-keskpanga-juht-ei-usu-rahatruki-tulemuslikkusesse

/.../Täna on rahamass suurendatud nii vingeks, et ma ei usu, et me seda ilma stimulita teenindada suudaks, intressimäärade tõusu selle SKP ja võla suhtega ei pea aga enamus vastu...

huvitav, kui nii edasi minnakse, siis kas ükskord jõutakse näiteks intressitasemele -10%
neg. intressi poliitika on ju uus leiutis ja tundmatu piirkond ("peeglitagune maailm"), siit tagasiteed positiivse poole peale on suht raske vist leida?

Kuld ja hõberahade ajastul üksvahe euroopas raha omanike jaoks muudeti raha (kuld ja hõbemüntide) väärtus ca -10%. Müntimisõiguse omanikud vermisid iga teatud perioodi tagant kõik mündid ümber ja sellelt tegevuselt kooriti kopsakas vemimislõiv. Sellest on siingi pikemalt juttu olnud aga kunagi ei ole peale sattunud selle tegevuse majandustegevuslikule analüüsile. Ntx. kas seda praktikat harrastanud piirkonnad hakkasid sellest paremini edenema või järgnes siiski mingi aja pärast kollaps...

[pop]

/.../ja sellelt tegevuselt kooriti kopsakas vemimislõiv./.../

Milles, kas kuldmüntides

[Majandushuviline]

Ma olen aeg-ajalt tabanud ennast ikka mõttelt et miks peab "raha" tekkimine alguse saama (nagu praegu) kellegi poolt esmalt mingi lubaduse väljaandmisest.

Esimene mõte on et rahal säiliks väärtus/kate. Tasub märgata et tühi lubadus seda ei taga.

Ehk siis - kui see raha EI PEAKS nendeni jõudma läbi äripankade laenude, mille vastu võiks keskpank raha emiteerida? See ei ole retooriline vaid sisuline küsimus. Kas pidadagi arvestust (nt iseenesest) tekkinud hüvede suhtes ja määrata erinevate hüvede nõudluse mahust tulenev vajalik ringluses oleva vahetusekvivalendi kogumass?

Mille peale sobib küsida - mis on keskpanga trükitud raha saanud äripankade raha väärtust tagav lubadus? Keskpanga tühjadele rahalistele lubadustele tegeliku sisu leidmine?

Ja kui kõik ressursid on juba ammendatult kasutuses, kas on siis võimalik jatkuvalt ühe inimese täidetud lubadust ("investeeringu" näol) vahetada teise veel täitmata lubaduse vastu, ja lisaks "intressi" võrra suuremas mahus ? Kui ülakirjeldatud eeldustest lähtuda, siis saab see "intress" väljenduda vaid investori suuremas mittemateriaalses kontrollis võlgniku üle.

Enamasti saab lubadus teostuda millegi juba olemasoleva kaudu - hoone ehitamise lubadus ei teostu puidu ja kivide puudumisel, teenus ei osutu teenindaja puudumisel jne. Hingede turg oleks järgmine huvitav kauplemistasand.

[pop]

Esimene mõte on et rahal säiliks väärtus/kate.

Kas mõne inimese (ressursidega tagatud) lubadus sellist väärtust luua (vajalikku asja teha) võiks olla väärtuse (ok - tarbimiväärtuse) mõttes sarnane/ekvivalentne mõne nö "päikeseenergial toodetud" juba valmistehtud asjaga, mida antud asukohas veel saadaval ei ole (tingituna antud asukoha loodusvaradest) aga mida saaks "raha" (tähenduses - antud asukohas kah "päikeseergial" ja "iseenesest" tekkinud mõnda teistsugust hüve esindava sertifikaadi) eest vahetada ja antud asukohta tuua?

Mille peale sobib küsida - mis on keskpanga trükitud raha saanud äripankade raha väärtust tagav lubadus? Keskpanga tühjadele rahalistele lubadustele tegeliku sisu leidmine?

Maksude puudumisel kehtiksid keskpankade ja kommertspankade suhtes ilmselt samad (puhtfüüsilised) piirangud ja võimalused raha väärtuse säilitamisel. (st kui mitte arvestada keskpanga õigust lihtsalt "trükkida).

Hingede turg oleks järgmine huvitav kauplemistasand.

Mingis mõttes on ka seda turgu juba puudutatud (Gogoli poolt). Tõsi - materiaalsem mõõde kippus seal veel prevaleerima, Tsaaririigi maksude optimeerimise näol.
----------------
Kunagi sai siin väljendatud mõtet et kas terviku tasandil nö kaagutamiste monetiseerimine annab olulist (praktilist, reaalset) lisaväärtust võrreldes juba valmismunetud munade monetiseerimisega.

[projekteerija]

/.../ja sellelt tegevuselt kooriti kopsakas vemimislõiv./.../

Milles, kas kuldmüntides

Peaks selle algallika ülesse otsima. Ääremaade numismaatikute jaoks oli selles tavas oma lisaväärtus. Kuna kogu käiberaha pidevalt uuesti vermiti, siis selle tegevuse kõrgajast pole eriti valitsejate võimupiirides suurt midagi säilinud. Samas aga kusagil "vähearenenud" maksukolgastes (Baltikumis jne.) kus münte kasutati peamiselt kaaludes (aga ka ilma maksuhirmuta ehetena kasutades) säilis vanu münte palju rohkem ning haruldusi tuleb sagedamini lagedale. Vähemalt seda rõhutas üks algallikas.

Valitsejatel on läbi ajaloo igasuguseid võimalusi (probleemegi) olnud mõnede "teenuste" eest maksmisel.
Alati saab väiksemaid münte välja mõtelda. Mõnikord õnnestsb tegelikku põhjust lausa mündinduse korrastamise taha varjata jne. Aga eriti kehval ajal oli levinud ka väärismetalli lahjendamine või siis ainult läike alles jätmine.
Lühikokkuvõte Rooma hilisemast mündiajaloost:
http://www.filateelia.ee/kogujatemaailm ... ikkel.html

[projekteerija]

Veel meilegi tuttavad rublaaja ja krooniaja alguse kaubandusnähtused on Soomes (esialgu Vene piiri läheduses) tagasi.
http://yle.fi/uutiset/tupakkaa_viinaa_b ... pa/8752651
Kas tõesti on väärtuste suhted taastunud....

[rr009]

kui see protsess süveneb, siis läheb ka huvitavaks, praegu on vaid esimesed pääsukesed

http://www.zerohedge.com/news/2016-03-1 ... oils-fault

[Majandushuviline]

Saksamaast veel
http://uueduudised.ee/peeter-tani-retsensioon-thilo-sarrazini-raamatule-saksamaa-kaib-maha/

Paljud sakslased elavad väärarusaamas, nagu suudaks sisseränne lahendada demograafilisi probleeme või nagu õnnestuks riiki meelitada kvalifitseeritud sisserändajaid. Tänasest vaatenurgast oli võõrtööliste sisseränne 1960.–1970. aastatel ränk viga.

Saksamaal elavatest muslimi migratsioonitaustaga inimestest pole 30% lõpetanud ühtki üldhariduskooli liiki, 14%-l on keskkooli lõputunnistus, Türgi päritoluga inimestest pole lõputunnistust ette näidata 27%-l ja koolitee on lõpuni käinud 8%. Kultuurilist integratsiooni takistab üha enam meediatehnika areng (satelliittelevisioon, nutitelefonid, internet). Kodumaalt transleeritavad teleprogrammid ja muu meedia tõid ja toovad nö “kodu kätte“.

Eriti aafrikast saabuvad varjupaigataotlejad on kehva haridusega ning sageli raskesti integreeritavad. Nad paigutuvad tööturu alumisse otsa, kus tööpuudus on juba niigi suur või liiguvad varimajandusse ... Paljudel riiki saabujatel puudub kooliharidus üldse, vähestel on algkool või gümnaasium lõpetatud. Saksamaal koolipinki asudes jääb Aafrikast pärit migrantidest haridus omandamata 25%-l. Gümnaasiumi lõpuklassideni jõuab neist vaid 20%. Ka teises põlves ei ole nende integreerumise paranemist näha, pigem muutub see isegi halvemaks.

Saksa meedia püüab sisserände teemat alatihti hägustada. Sisserände teemasid käsitletakse sageli manitsevalt nimetissõrme vibutades ning võimendades suhtumist, mida võib kõige tabavamalt kirjeldada ütlusega: „Ninnu-nännu, me kõik armastame teid“.

[td]

kahetunnine film maja vundamendi ümbruse dreneerimisest
https://www.youtube.com/watch?v=RZDRQLjoh5s

Alguses on jutt ehituse planeerimise kohta. Rootsis on majadel kaks vee äravolu süsteemi: reovesi ja sademevesi. Sademevett ei tohi juhtid reovesüsteemi. Drenaažitoru paigaldatakse vubdamendi alaservast madalamale, langus vähemalt 1 cm 2m kohta. Selle ümber pannakse killustik, mis isoleeritaks pinnasest kangaga. Muuhulgas õpetatakse ka betoonpõranda valamist koos trapialusega ning vundamendi seinte iseleerimist, müüritööd, trepi valamist ja ukse paigaldamist.

[projekteerija]

Saksamaast veel
http://uueduudised.ee/peeter-tani-retsensioon-thilo-sarrazini-raamatule-saksamaa-kaib-maha/

Paljud sakslased elavad väärarusaamas, nagu suudaks sisseränne lahendada demograafilisi probleeme või nagu õnnestuks riiki meelitada kvalifitseeritud sisserändajaid. Tänasest vaatenurgast oli võõrtööliste sisseränne 1960.–1970. aastatel ränk viga.

Saksamaal elavatest muslimi migratsioonitaustaga inimestest pole 30% lõpetanud ühtki üldhariduskooli liiki, 14%-l on keskkooli lõputunnistus, Türgi päritoluga inimestest pole lõputunnistust ette näidata 27%-l ja koolitee on lõpuni käinud 8%. Kultuurilist integratsiooni takistab üha enam meediatehnika areng (satelliittelevisioon, nutitelefonid, internet). Kodumaalt transleeritavad teleprogrammid ja muu meedia tõid ja toovad nö “kodu kätte“.

Eriti aafrikast saabuvad varjupaigataotlejad on kehva haridusega ning sageli raskesti integreeritavad. Nad paigutuvad tööturu alumisse otsa, kus tööpuudus on juba niigi suur või liiguvad varimajandusse ... Paljudel riiki saabujatel puudub kooliharidus üldse, vähestel on algkool või gümnaasium lõpetatud. Saksamaal koolipinki asudes jääb Aafrikast pärit migrantidest haridus omandamata 25%-l. Gümnaasiumi lõpuklassideni jõuab neist vaid 20%. Ka teises põlves ei ole nende integreerumise paranemist näha, pigem muutub see isegi halvemaks.

Saksa meedia püüab sisserände teemat alatihti hägustada. Sisserände teemasid käsitletakse sageli manitsevalt nimetissõrme vibutades ning võimendades suhtumist, mida võib kõige tabavamalt kirjeldada ütlusega: „Ninnu-nännu, me kõik armastame teid“.

ca 25 aastat tagasi sattusin K. Katuse demograafia loenguid kuulama, siis tõestas ta lihtsate arvutustega, et valimatu immigratsiooni (eriti massiimmigratsiooni) abil ei ole võimalik lahendada sihtkohamaa probleeme. Enamasti on tulemuseks hoopis olemasolevate probleemide võimendus + uued probleemid. Eriti valusad tagajärjed on sellest Lääne heaoluühiskonnale ja meiesugustel (soovime muutuda heaoluühiskonna sarnaseks aga juba sellegi tekkeks vajavat ei suuda luua).
Võtame 30-ne aastase pagulase. Mitme aasta pärast ta suudab siseneda meie tööturule? Kindlasti võib esineda positiivseid juhuseid aga keskmine jääb ikkagi kuhugi ca 5 aasta juurde. Siis on ta juba 35 aastat vana. Umbes 10-15 aastat kulub heal juhul sellisel keskmise palga saamiseni või vastava haridustaseme omandamiseni (kui pagulast hakatakse harima...õpetatakse olulisemad keeled (keskmise müüja-teenindaja palga saamiseks eeldatakse meil vähemalt kahe keele oskamist. Heaks eelduseks aga 3-4 keele oskamist. Millest keskmine araablane-aafriklane ei tarvitse ühtegi osata) , omandab keskhariduse ja siis kõrghariduse (NB! meil paljude kõrgharitute palk sageli ei küündi keskmiseni), tõenäoliselt siiski enamik seda isegi vanas majandusmudelis kunagi ei saavuta. Selline on juba siis 45 aastat vana (kui aga arvestada eelmist 5 aastast perioodi siis juba 50-nd täis e. meie inimesel eeldatakse keskmiselt karjääri tippu ja valdavalt järgmistel aastatel juba sissetulekute langemist v.a. tipud ) ja saab alustada meie pensionisüsteemi kohaselt alles täispensioniaastate väljateenimist. Mitu aastat jääb pensionieani? Ehk oleme maksnud 15 aastat peale ja peame paratamatult tema vanaduspensionile juurde maksma hakkama.
Teha sama arvutus veel vanemate tõenäoliste saabujatega ja asi osutub üsnagi pessimistlikuks.
Kuid selles pole kõige hullem häda. Eesti puhul tuleb arvestada meie kohalikku eripära e. NSVL aegsete immigratsioonilainete hammastega rahvastikupüramiidis. Nende (käsukorra)massilisusest ja varasest algusest (lained algasid kohe peale sõda + samaaegne küüditamine teistpidi mõnedel aastatel) tingituna negatiivsed tagajärejed saabuvad varem (oleme euroopa jaoks innovaatilised ) või on juba kohal. Lähiaastate suurte nende põlvkondade siirdumine pensionisüsteemi kulupoolele annab meile eriti suure võimendusega tunda. Sakslastel tuleb veel kümmekond aastat sama oodata.
Pealiskaudsel vaatlusel tunduks uue vere pealelaskmine nagu hea lahendus. Praktikas aga kukuks välja negatiivse võimenduse topeltvõimendusena.
Rahvusvahelistest demograafilistest protsessidest tingituna (toetudes ÜRO andmetele) ennustas K.Katus (tegelikult vahendas Rooma klubi ennustust) ka üsnagi täpselt ära kriisi (tegelikult selle kriisi alguse) mis Euroopat praegu on tabanud migratsioonilainena. Valdav osa nendest miljonitest mis Euroopa poole liiguvad oli juba seeaeg registreerunud järsult kasvanud sündidena.

[projekteerija]

Norras osad tegelased soovivad ristisümboolika koristada avalikelt esmajoones aga abiorganisatsioonide hoonetelt. Sellest soovist tingituna on tekkinud teatud tagasilööke...
http://www.thelocal.no/20151130/norway- ... s-refugees
Mind aga pani mõtlema hoopis asjaolu, et sellise mõtte juures peaksid norrakad (aga ka kõik teised ristilipumaad) muutma esimeses järjekorras oma lippu (aga ka vappi , dokumentide kujundust jne.) seegi ju kannab kristlikku sümboolikat ja on kinnitatud hoonete külge...Või jäi see kahe silma vahele.

[spl]

Eks siin mõni ajakirjanik ka liikunud, juhul kui liigub, palun lõpetage selle isehakanud volituseta Tallinna linnapea "downi" südroomi stiilis kõnede ja üldse tegemiste kajastamine. Palun lõpetage selle lolluse rumaluse ja idiootsuse levitamine, uskuge kui kuulutate boikoti selle tegelase tegemistele, siis tema ego ja tähelepanu vajadus saab laksu ning venelased ei vali ka vaid siis teda kui ühte ning ainus kandidaati. Vaatasin meediast kogemata selle seltsimees ...saare juttu käitumist, tõsiselt ka ajakirjanikud kas teil tõesti midagi targemat teha pole, kui sellist jama üldse kajastada, uskuge te kaotate kõvasti ajudega lugejaid.

---

Samuti ajakirjanikud, lõpetage mõttetute lapspeaministri mula kajastamine. Ehk see nagu õppetund, räägid midagi sisukat saad meediasse, pudistad oma sisutühje sõnu, oled suvaline liivatera kõrbes.

Ehk sõnum ajakirjandusele, lõpetage selle poliitipasaga kaasajooksmine, teie suudate muuta üldpilti rohkem kui arvate. Kajastage ehtsaid uudiseid ja jätke need klounid üksi enda tähelepanuvajadusega.

[projekteerija]

Paavo Väyrynen Eueotsoonist. EL-st on kujunemas hoolimata lubadustest ja lepingutest ühisvastutusega võlaliit ja rahvusteülene liitriik. Ehk siis soomlased ei suudagi ära õppida kahjulikuks osutunud ja tulevikus veel kahjulikumaks muutuvas EL-s elamist. Aeg kaaluda väljumist...
http://www.taloussanomat.fi/uutiset/201 ... 0163121/12

Ja tõesti... kusagilt pole ammu kuulda olnud ühestki helgest vihjest-uudisest mis lubakski vähe midagi positiivset. Pigem pea iga päev tuleb uudiste laviine vanade probleemide kasvust ja lausa uusi shokeerivaid tõdemusi.
Rootsi tänavune integratsiooniarve ületab kaitsekulutused Ehk juhtus see mida aasta tagasi selgelt näha juba oli. Aga eirati
http://majandus24.postimees.ee/3626049/ ... ekulutused
Tõenäoliselt järgmine aasta tuvastatakse, et integratsioonikulutused on kahe-kolmekordselt ületanud kaitsekulutusi jne. edasi hulk aastaid. Ka parima tahtmise korral õnnestuks praeguse suhtumise ja trendide juures ehk hoida mullust voogu. Frau Merkel on selle koguse juba sisse lasknud ja topeltkoguse türklastega ka lennukitega toomise osas kokku leppinud....

[spl]

Küsimus kas kellegil on meie "superkäkkportaali" http://www.eesti.ee õnnestunud kasutada, ilma et asi poleks kokku jooksnud ? Sinna pappi lükatud nagu raba, disain siiani katastroofi tipp ja stabiilsus on kõike muud kui olemas. Miskitpärast ma ei usu, et vaid mul jookseb see kokku. Täna tahtsin vaadata kehtivat liikluskindlustust, esmalt mingi ajax päringud, mis laadisid esilehel peaaegu minuti. Siis nagu enda auto peale klikkisin suunati mind NULL lehele Kasutan aastas max 3 x
ja kõik korrad tegevused mida soovinud teha on crashinud.

---

Nii teeme nüüd skeemi kuidas nüüd metslasi riiki tuuakse.


Esimese ööpäevaga pärast Euroopa Liidu-Türgi kokkuleppe jõustumist saabus Kreeka saartele üle 1600 pagulase
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/esimese-oopaevaga-parast-euroopa-liidu-turgi-kokkuleppe-joustumist-saabus-kreeka-saartele-ule-1600-pagulase?id=74003135

Metslased Türgisse -> hops paati hops Kreekasse
Kreeka saadab Türki tagasi -> hops Türgi võtab EU'lt pappi ja hops võtab mingi pseudoandmed ning SAADAB tagasi Euroopasse Nice one, isn't it

[projekteerija]

Esimese ööpäevaga pärast Euroopa Liidu-Türgi kokkuleppe jõustumist saabus Kreeka saartele üle 1600 pagulase
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/esimese-oopaevaga-parast-euroopa-liidu-turgi-kokkuleppe-joustumist-saabus-kreeka-saartele-ule-1600-pagulase?id=74003135

Metslased Türgisse -> hops paati hops Kreekasse
Kreeka saadab Türki tagasi -> hops Türgi võtab EU'lt pappi ja hops võtab mingi pseudoandmed ning SAADAB tagasi Euroopasse Nice one, isn't it

Lisaks näen juba enne seda nõrka kohta siin:
Värske kokkuleppe järgi tuleb pagulased Türki tagasi saata, kui nende varjupaigataotlusi ei rahuldata. Seda on kavas alustada 4. aprillil.
Mitu kuud meil uurimine kestab, et menetleda varjupaigataotlust. Ja nüüd peavad kreeklased seda kohe ja tuhandetega suutma. Ilmvõimatuid ülesandeid ei saa kellegile kukile panna. EL poliitikud võiksid niipalju ikkagi juhtimisteooriat tunda... Kui muidugi ei eeldata Gordioni sõlme lahendust....
Austraallased ühte tõhusaks osutunud lahenduse tõestasid ära aga sellega ilmselt Merkel nõus pole. Seda soovitaati juba aasta tagasi ning ega paremat pole ka kusagilt näha ...