Esimene küsimus -
kui palju oled valmis sellest kaotama? Vaat see summa korruta kahega (eeldusel, et esialgsest rahast jääb aktsiaturgude langusel järgi vaid 1/2) ja see osa siis pane väärtpaberitesse, aga mitte mingil juhul ühte korvi, soovitavalt ikka vähemalt 6 erinevat, kusjuures üks neist võiks olla tähtajatu sularahahoius, kust alati saad raha kätte - juhuks, kui mõnda aktsiat soovid madalama hinnaga juurde osta. Kui ühe tehingu summa on alla 1000 euro, siis kasumi sööb ära tehingutasu (ca 3% tõusu kulub selleks et saada sama rahasumma tagasi). Osades pankades on ka väärtpaberihoiuse tasu (vähemalt Eesti Swedbankis kunagi oli). Seega, vali hoolikalt, missuguses pangas oma tehinguid korraldada!!! Oluline on ka, et internetipank töötaks häireteta (Swedbanki internetipank kippus vanasti äkiliste börsilanguste korral kinni kiiluma
)
Ja oodata tasuks selle paigutamisega ikka vähemalt 2015 sügiseni, võimalik, et isegi 2016 sügiseni - siis on lootust, et kahe aasta pikkune aktsiates olemine miskit juurde toob. Vähemaga ajaintervalliga on risk suur, et ostad kallilt ja pead müüma odavamalt. Kokkuvõte: oota vähemalt 30%-line langus tipust ära, siis otsusta, kas ootad veel või sisened järk-järgult.
Ära loe teiste soovitusi vaid võta aktsiate nimekiri ette ja sisse- väljalülitamise meetodil sõelu välja mingi 20 erinevat erinevatest sektoritest.
=Kõigepealt - kas praegu on hea aeg aktsiate ostuks? Milline on turu üldine meeleolu. Võte ette börsiindeksi graafik (pikkusega vähemalt 10 aastat). Trend is your friend (ühtlane tõus peale pikka madalat platood/langust) on kõige kindlam märk turu positiivsusest. Hoidu kõrgetest tippudest ja kõrgetest platoodest! Eriti ohtlik on aga langus, mis on kestnud mõne nädala - oht lähikuudel kaotada suur summa. Mida madalamal võrreldes kõrgeima tipuga, seda väiksem risk osta ja vastupidi. Oluline on ka makromajanduslike ja maailma uudiste mõju aktsiaindeksile. Kui negatiivne uudis läheb börsist mööda, siis on tegemist pullituruga ehk optimism aktsiahindade kasvuks. Kui positiivne uudis ei suuda langust peatada, siis on karuturg ehk kõik põgenevad ja peavad aktsiaturgu hirmutavaks. Tark raha siseneb tõusu alguses, loll raha tõusu lõpus.
= Firma aktsiate hulk võiks olla üle 10 miljoni ja nende korrutis hetke aktsiahinnaga võrduks vähemalt 10 miljonit eurot (firma turuväärtus; NB! see ei ütle midagi selle kohta, kas firma on alla või üle hinnatud, ikka bilanssi ja kasumiaruannet on vaja firma kodulehelt lugeda), siis on nendega hea kaubelda - saad kenasti osta ja kiirelt müüa, kui tarvis. Väiksema aktsiate arvu korral pole piisavalt ostjaid-müüjaid turu peal. Firmad on suuruse järgi börsinimekirjades grupeeritud. Large Cap on suurfirmad ehk kindel, et alati müüa saab. Small Cap on vähelikviidsed väikefirmad, millega võib suurelt kaotada või võita, nende hinda on suurtegijatel kerge manipuleerida. Mid Cap on midagi vahepealset, väikeinvestori jaoks siiski praktiliselt sama likviidne kui Large Cap, kuid suured tegijad võivad oma huvides hindu kõigutada. Lisaks on First North ja Rootsis Aktietorget, mis on veelgi väiksemate firmade jaoks, seega vähelikviidsed firmad ja startupid. Minu jaoks on see põnev, kuid samas ka ohtlik (kerge hindu manipuleerida, raske osta ja müüa).
=võta ette firma aktsiahinna viimase 5 aasta graafik, viska kohe välja firmad, mille hind on püsivalt kõrgel platool (oht kukkuda); uuri lähemalt firmasid, a) mis on pikka aega olnud madalal platool (miks hind ei tõuse? kas miskit on viimase poole aasta jooksul firmas või majandussektoris muutunud, mis võiks anda tõusu?), b) mis on pidevalt püsivalt tõusnud ca 10%-20% aastas (miks hind tõuseb? kas see on jätkusuutlik c) mis on viimastel aastatel languses või on hiljuti järsult langenud (miks on langus? kas juhtkond on midagi ette võtnud? kas selles majandussektoris on oodata muutusi?). Firma A ja B võiks olla sobiv ostmiseks, kui kõik teised kriteeriumid ka sobivad. Firma C kohta tee samuti igakülgne analüüs ja jäta see firma oma jälgimisnimekirja, sest see võib mingi sündmuse tagajärjel äkki veelgi madalamale kukkuda - siis pole Sul aega analüüsida, vaid pead ruttu otsustama, kas on hirmust alla müüdud (suur shanss müüa 1 kuu pärast piisavalt kõrge hinnaga jälle maha) või on tegemist peatse pankrotiga (hea, et oli varem analüüs olemas, muidu ehk oleks kogemata emotsioonidest ostnud, hoia eemale!). Omaette teema on dividendiaktsiad, mida mõned peavad kõige arukamaks investeeringuks pikas perspektiivis. Siin peab jälgima, millest makstakse dividende ja kui regulaarselt seda tehakse. Dividendifirmal oht kaduda konkurentsist, kui kasumit piisavalt ei investeeri innovatsiooni. Mõned dividendifirmad võtavad laenu, et maksta dividende kahjumlike aastate eest. Ka see on lühinägelik poliitika.
= Firma äriidee peab olema kaalukas - soovitavalt monopoolses seisundis või mingis muus olulises eelisseisundis. Tugeva konkurentsiga tegevusalasid väldi, seal on firmal raske toota kasumit.
= oluline on ka see, et aktsiad oleks omanike vahel suht võrdselt jaotatud, kui ühe omaniku osakaal on >25% häältearvust (NB! häälte arv võib olla suurem kui aktsiate arv!), siis kipuvad juhatuse otsused minema a la Tallink (NB! sageli on samad omanikud ülekaalus korraga mitme firma kaudu!) . Väike omanikering tingib ka selle, et aktsia on vähem ostetav-müüdav ning tema hind kõigub kõvasti ja teda on raske odavalt osta ja kallimalt müüa. Oluline on jälgida, kuidas firma suuromanikud, töötajad ja juhid saavad tasu - kas see makstakse uute aktsiatega? Kui selline uute aktsiate tekitamine ja kantimine on suures ulatuses, siis iga astaga väikeinvestorite osa selles firmas lahjeneb. Kui selline palk makstakse aga reatöötajatele võimalusena tulevikus osta lisanduvaid aktsiaid mingi konkreetse hinnaga, mis on tänasest suurem, siis on see märk firma juhtide usust firma tulevikku ning hea motivatsioon reatöötajatel töötada veel paremini.
= Firma juhtkond ei tohi olla varem teinud mingit sigadust, kontrolli nende tausta googlest. Võimalik et on tegemist hoopis eduka juhiga, kellel varem mitu õnnestunud startuppi? Aastaaruandes on tavaliselt sõna firmajuhil. Seda roosamannat (s.t. firmajuhi omapoolseid hinnanguid faktidele ja tulevikule) ei tasu eriti tõe pähe võtta, tuleks alla kriipsutada vaid puhtad faktid ning vaadata, ega firmajuht mõnest kahjulikust asjast hoopiski rääkimata pole jätnud.
= Aktsiahind ja firma varad peavad olema vastavuses. Võte ette bilanss, a) lahuta kogusummast kõik laenud ja võlgnevused , järgi jääva väärtus on omakapital ehk kui palju kui palju firma hetkel võlgneb aktsiaomanikele ehk sulle. Võrdle seda summat aktsia tänase turuväärtusega. Võrdle omakapitali suurust ka reaalsete materiaalsete varade suurusega, vt järgmine punkt. b) lahuta kogusummast kõik materiaalsed varad (kinnisvara, tootmisvahendid, valmistoodang ja materjalid laos, raha kassas ja muudes väärtpaberites), järgi jääv summa on "õhk" ehk aktsia imidž pluss patendid ja muu knowhow pluss töötajate kvaliteet (vaimsed võimed jne.). Innovatsiooni ja IT-firmadel võib see olla märkimisväärse suurusega, sissetöötatud kaevandustes aga reeglina väike. Arvuta nende suhe bilansimahtu, suhe aktsiahinda ja võrdle teiste sama sektori firmadega.
= Võta ette kasumiaruanne ja vaata, kas netotulu/kahjum on aastate lõikes kasvav või kahanev. Suhtarvud blansiväärtusse ja aktsiahinda on jälle arvud, mis näitavad firma tugevust.
= võta ette firma aktsiahinna viimase 3 kuu ja 1 kuu graafik. Millised on hinnahüpped? Milline on shanss praegu tabada põhja või tippu? NB! järsk hinnalangus võib tähendada seda, et kukkus dividendi päev. Seega, kui hind kukkus 0,5b eurot, siis ehk maksti 0,5 eurot dividendi, mille võrra firma väärtus kahanes? Võibolla kulutati välja hoopis lisaemissioon ehk firma soovib saada lisaraha omanike käest, sest kassa on tühi (reeglina on emiteeritavate aktsiate hind madalam turuhinnast, see võib anda soodsa võimaluse hankida lisaks aktsiaid odava hinna eest, mõnikord aga langeb ebapopulaarse aktsia hind isegi sellest hinnast allapoole). Kui lisaemissioon on turu lainedamiseks või uue toote juurutamiseks, tasub kaaluda aktsia ostu. Kui see on pankroti vältimiseks, siis hoia eemale!
= võta ette viimased uudised (mida firma on ise avaldanud ja mida firmast on teised kirjutanud). Väldi hüpersuper positiivseid firmasid,
nende hinda on juba kõik see sisse arvestatud. Võrdle uudiste kuupäevi firma aktsiahinna graafikuga - kuidas käitub turg nende uudiste peale? Kui negatiivsed uudised hinda ei kõiguta, siis on turul suur usk sellesse firmasse (aga kas see on ka reaalselt millegiga tagatud?). Kui positiivsed uudised hinda üldse ei kõiguta, siis on ka asi kahtlane (mingi varjatud negatiivne tegur?). Kui positiivne uudis toob korraks hinnatõusu, mis hiljem jälle langeb tagasi vanasse kohta, siis ilmselt on palju lolli raha seda aktsiat püüdmas.
= parallelselt hinna ja uudistega vaata ka aktsiate käivet graafikult - kui palju aktsiaid mingi uudise peale on omanikku vahetanud. Kas hinnahüpe on tulnud mõne üksiku lollikese tehingust või on selle taga lai rahvamass või mõni suurinvestor, kes siseneb/väljub (alati on kaks poolt - üks ostab teine müüb, nende seisukoht aktsia tuleviku suhtes on erinev) Vaata, kus oli eelmine suure käibega tehingukoht - ilmselt on palju aktsiaid selle hinnatasemega ostetud - nemad lähtuvad oma kahjumist/kasumist - selle hinnataseme peal on oluline otsustuskoht nii mitmelegi kaasomanikule (millal kasumit võtta, millal kahjumit vältida ehk ostu ja müügi otsused suurele hulgale aktsiatele). Kui firma on hiljuti tulnud börsile või teinud lisaemissiooni, siis oluline hinnatase on ka nende aktsiate emissiooni hind - seal on palju sisenejaid, kes kõik loodavad kasumit ja väldivad kahjumit.
= insaider tehingud: kas firma juhtkond on viimasel poolaastal müünud või ostnud aktsiaid? Oluline on vaadata, kui suur on tehingu maht võrreldes varasema omandusega (mõnikord on juhtunud, et firma juhtkond ostab väga väikese koguse võrreldes koguhulgaga, et aktsiahinda ja oma varanduslikku seisu sellega manipuleerida). Hea märk on see, kui langeva hinna pealt suuri koguseid juurde ostab. NB! oht, et keegi hakkab suuromanikuks ja esitab väikeomanikele ultimaatumi (vaenulik ülevõtmine).
= see, kas aktsia hind on 0,5 või 5 või 50 eurot, ei mängi sisuliselt rolli. Oluline on see, mis ta maksis selle hinna suhtes eile ja mis hakkab maksma homme, sest raha toob protsent, mitte absoluutväärtus. Madala hinnaga aktsiatel on psühholoogiline moment pluss väike hinnaastmestik, mis teeb suuremad hinnahüpped protsentides (senditurg); Kõrge hinnaga aktsiaid on aga väikeinvestoril raske doseerida. Kuigi aktsiate arv ei oma tähtsust (oluline on rahaline väärtus), püüan opereerida ümmarguste arvudega, siis on lihtsam käigupealt arvutusi teha. Aktsiate hulka (rahalist väärtust) doseerides lähtun ka riskiastmest - suure riski korral on ostetud summa väiksem, väikse riski korral summa suurem (väikese riskiga aktsia tõuseb reeglina ka vähem, seetõttu võidud ja kaotused on ka väiksemad). Olen kasutanud viimasel ajal põhimõtet, et oman >10 erineva firma aktsiat, kui on tekkinud mind rahuldav kasum (30%), siis olen müünud (muidugi kaaludes ka hoidmist); kui on tekkinud suur kahjum (-20%), siis olen kaalunud sama või rohkema koguse juurde ostmist. Juurde ostmisel on väga suur oht, et aktsia edasisel langusel katastroofiliselt kahjum veelgi suureneb, sest summad on suuremad ja protsendid on ka suuremad: 100 pealt 50 on -50%, sealt edasi 25 peale on jällegi -50% 100-st, kuid seekord lisandub juba eelmine kahjum ehk 150 kulutatud rahaühiku pealt on tekknud 100 ühikut kaotust 75 asemel ning järel on ikkagi vaid 50. (kukkuva noa püüdmine!!!). Soovitav on endale seada piirid, kus tuleks aktsia maha müüa vaatamata rahalisele kaotusele, sest edasine hoidmine tooks veel suurema kaotuse (stop loss!)
= jne. jne. jne.
Veelkord - ära arvesta pimedalt teiste soovitusi, sest hiljem ei jõua ennast ära kiruda, kui aktsiaga raha kaotad. Kui kaotad raha enda analüüsitud aktsiaga, siis sellist kirumismomenti ei tekki - ise tehtud, ikka hästi tehtud.
=====================================================================================
Ülejäänud summa jaga kolmeks:
1)
täida mõni pikaajaline unistus - see on kõige paremini kasutatud raha!
2)
likvideeri kohustused,
hoia teatud rahasumma (6 kuu keskmine sissetulek, näiteks) sulas - see annab rahuliku une ja muretu meele. Seda summat ära vähenda, pigem kasvata, et korrigeerida inflatsiooniga. Pool sellest summast võid panna samuti aktsiatesse, kui leiad, et uni on niigi rahulik.
3) osta mingi kasulik asi, mida vajad ja
mis aitab säästa (mets, tööriist, kodu täiustamine vms.)