Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 05 Apr 2013 11:49

spl wrote:Börsile minek kaitseks Eesti Energia väärtust
http://www.e24.ee/1192122/borsile-minek-kaitseks-eesti-energia-vaartust

Tähelepanu köitsid:

Miks põlevkiviasjatundjad, kes ei ole seotud Eesti Energiaga, on veendunud vastupidises, et seal ei saa õli toota, sest teie tehnoloogia ei sobi selleks?
Projekti edu ei sõltu sellest, kas õli saab toota, vaid investeeringu suurusest ja õli hinna konkurentsivõimest.
...
kõike on alati võimalik rahaga matta.


Viimasega seoses meenub laste lugu milles lõigud:
Rebane Alice, kass Basilio ja Buratino on jõudnud Lollide maa põllule ... politseinikud vahistavad Buratino ja viskavad tiiki, rebane ja kass saavad raha
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Apr 2013 13:11

LENR teine arvestatavam tegija Defkalion andis intervjuu. Jällegi, kõik tundub nii fantastiliselt hea, kuid masinaid kui selliseid siiski veel pole keegi näinud (või kui on, siis hoiab küünalt vaka all)
http://pesn.com/2013/04/04/9602290_Defk ... ig-splash/

The coefficient of performance (COP) depends on how long the device runs. Most of the input energy is up front when it is brought up to 180 C, then the input is tapered off until it is just a quick pulse from a spark plug every 10-15 seconds. It takes about 1-2 hours to stabilize. So in the first 24 hours, the COP is 1:5 (five times more energy out than what is put in). But over time it gets so good that Alex doesn't like to say what it is because it comes across as unbelievable.

The output temperatures range from between 350 and 500 degrees Celsius. It once went up to 860 C in just 30 seconds, but that was an accident, and caused damage because the materials are not designed for that, so they cap it at 500 C.
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 05 Apr 2013 14:14

Lõviosa Tallinki varast asub Küprosel
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/loviosa-tallinki-varast-asub-kuprosel.d?id=65918636

Eesti otseinvesteeringud välismaale
miljonit eurot, seisuga dets 2012
Küpros 1259
Leedu 868
Läti 755
Venemaa 252
Soome 241
Ukraina 239
Holland 127
Valgevene 83
Itaalia 81
USA 75
spl
Site Admin
 
Posts: 17202
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Apr 2013 14:57

Meenutades paekivist õli tootmist, A. ja M. riikides liivaväljade kinnisvaraarendusi ning lõunamaisele K. nimelisele saareriigile raha viimist tekib mul kahtlus, et eesti äriinimesed ajavad taga pikka dollarit ja unustavad seejuures riskid (ehk kas pikaajalise kogemusega lääne investorid investeerivad ka sarnastesse kohtadesse kui meie ärigeeniused)?
Pakun, et mul on õigus, sest 90ndate ja 00ndate easy money kodumaal tekitas tunde, et investeerimine ongi riskivaba tegevus koos suure marginaaliga - tuleb vaid leida paljulubav ots ja hakata pihta. Tegelikus maalimas on aga risk ja reward enamasti siiski tasakaalus ehk tasa sõidad, kaugele jõuad (ärimees ajuti rikas, põllumees põline rikas).
---
ja jällegi leiab kinnitust tõsiasi, et eesti llihtsad palgatöölised löövad väljamaal paremini läbi kui eesti ärimehed-ärijuhid
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Apr 2013 15:44

Huvitav, milliseid uusi väljakutseid näeb Helo Meigas, kui Swedbank oma Ukraina kontori kinni paneb
http://www.swedbank.ua/index.php?cat=447
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 05 Apr 2013 15:56

td wrote:Huvitav, milliseid uusi väljakutseid näeb Helo Meigas, kui ...
tagasi kohalikku börsi juhtima, kust alustas 8-) :)
Või siis realistlikum variant on mõni "private wealth management" (niipalju kui seda briti neitsisaartelt jm üle jääb) või mingi natuke suvalisem "asset management", mis parasjagu juhti vajab. Või siis lihtsalt riskikapitalist. Ma arvan et tõenäolisim on siiski mingi varahaldus.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Apr 2013 17:02

Mõned olulised tähtajad järgmiste valimiste puhuks:
http://www.vvk.ee/index.php?id=13112

kuidas kandideerida
http://www.vvk.ee/kohalikud-valimised-2 ... info-2013/
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 05 Apr 2013 18:55

kandiliste prillidega võrgutasude osakond teavitab, tasusid peaks veel tõstma...vara(u)stuskindlus "99,9999%" ju olemas

Tartus on ulatuslik elektrikatkestus
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartus-on-ulatuslik-elektrikatkestus.d?id=65928000

Vaadake, mis avatud turuga ei muutunud:
- loogiline oleks olnud, et ka kompensatsioon elektrita aja eest oleks kordades tõusnud, see jäi samaks santide sentideks
- servituuditasud oleks pidanud suurenema, sest EE kasutab megakasumi saavutamiseks sisuliselt tasuta inimeste maad
spl
Site Admin
 
Posts: 17202
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Apr 2013 19:33

Selline reklaam siis "Postimehes" Reinsalu artikli sees
Attachments
Reinsalujareklaam.jpg
Reinsalujareklaam.jpg (78.13 KiB) Viewed 59646 times
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Apr 2013 21:24

H7N9 has never been recorded in humans before.
http://www.wired.com/wiredscience/2013/04/new-flu-news/

---
kas selle saladuse avaldamine, et mõned eriti tähtsad kliendid saavad uudiseid lugeda esimesena ja teistest natuke varem, on väärt karistamist?
http://www.reuters.com/article/2013/04/ ... IW20130405

---
siia on kogutud kokku mõned vastuväited ja lausrumalused bitcoini kohta
https://self-evident.org/?p=993
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby nibbler » 05 Apr 2013 21:44

td wrote:siia on kogutud kokku mõned vastuväited ja lausrumalused bitcoini kohta
https://self-evident.org/?p=993


Kui ma peaksin valima kas olla ühte ruumi lukustatud Bitcoin proponentidega või oponentidega, siis tõenäoliselt otsustaksin viimaste seltskonna kasuks - keskmiselt on nad intelligentsemad (teadmisteruumi laiuse ja sügavuse mõttes) ja tolerantsemad.

EDIT: No võtame kasvõi @MaxKeiser versus @Buttcoin
nibbler
 
Posts: 294
Joined: 07 Jul 2011 10:11

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby nibbler » 05 Apr 2013 21:56

Ja kui see teema jälle üles tuli, siis paar surematut tweeti @Buttcoin vahendusel:

Bitcoin is backed by the full faith and credit of entropy.


ja

Bitcoin is the Esperanto of currencies. And just as relevant.


Diskleimer: oman jätkuvalt.
nibbler
 
Posts: 294
Joined: 07 Jul 2011 10:11

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 05 Apr 2013 22:04

Kratsin kukalt, et protsendid lähevad ühtepidi, reaalsus teistpidi...ma võin öelda, et elekter läinud 45% kallimaks (kui mitte isegi rohkem)

Märtsis kasvasid hinnad aastaga 3,5 protsenti
http://uudised.err.ee/index.php?06276334

Elekter on kallinenud 30 protsenti

Sellest omakorda kaks kolmandikku andis aastataguse ajaga võrreldes 30% kallinenud elekter.
spl
Site Admin
 
Posts: 17202
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby r009 » 06 Apr 2013 08:13

nibbler wrote:Ja kui see teema jälle üles tuli, siis paar surematut tweeti @Buttcoin vahendusel:

Bitcoin is backed by the full faith and credit of entropy.


ja

Bitcoin is the Esperanto of currencies. And just as relevant.


Diskleimer: oman jätkuvalt.


BC on vaieldamatult andekas asi ja näitab sulaselgelt kui karjuvalt vajab maailm alternative. Tohutul hulgal inimestel on kõrini päheõpitud teooriatega maaklertest, kes reaalselt asjast mitte muhvigi ei jaga ja otsivad graafikust kujundeid. Aga ka BC üks nõrku kohti on annonüümsus ja sellest tulenev vastutuse puudus. Seda me siin iga päev karjume ju, et kõik on sigategijad, kuid reaalselt vastutus on nende inseneeride õlul kes saavad "tarkadelt" ülemustel kotti, kuna looduseseadused ei allu alati poliitikale. Aga BC on eluline ja tema edasi arendamine ja muutmine paindlikuks nii tehniliseks kui ka sotsiaalseks vahendiks oleks paneks iga Rokenfulleri meedias kristalljunni pungitama. Täna on BC tegelikult väga väiksese arvuga seltskond, kuigi ei oska hinnata nende andekuse taset, aga edasiarendamiseks on vaja ideoloogia tunduvalt selgemaks kujundada, lihtsalt piiratud kogus on nagu tiba vähe. Ideeta rikuvad sellised sullerdavad webvahendajad, kes oma pisikese tünnitegemisega karistamatud on, lõpuks üldmaine ära või ajab kedagi edukus hulluks ja see saab hukutavaks. Muidugi igasugused maksuametite jne. torkimised tulevad peale kui asi muutub võimule natukenegi ohtlikuks, terrorismis neid süüdistada on lausa käkitegu.
r009
 
Posts: 435
Joined: 25 Aug 2010 14:50

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 06 Apr 2013 15:10

Kui rahvakogule ka poliitikud tõmbavad vee peale ja neile otsustele tehakse vaid teater, siis on tõesti oht, et järgmise pronksiöö teevad juba eestlased.

500 virolaista keskustelee tänään paremmasta politiikasta
http://yle.fi/uutiset/500_virolaista_keskustelee_tanaan_paremmasta_politiikasta/6567473?origin=rss
spl
Site Admin
 
Posts: 17202
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 06 Apr 2013 16:29

spl wrote:Kratsin kukalt, et protsendid lähevad ühtepidi, reaalsus teistpidi...ma võin öelda, et elekter läinud 45% kallimaks (kui mitte isegi rohkem)

Märtsis kasvasid hinnad aastaga 3,5 protsenti
http://uudised.err.ee/index.php?06276334

Elekter on kallinenud 30 protsenti

Sellest omakorda kaks kolmandikku andis aastataguse ajaga võrreldes 30% kallinenud elekter.


Elektrihinnatõus suutarbijatele juba oli ära. Seega paljud kaubad ja teenused said oma kasvuprotsendi juba mullu. Huvitav on vaid see, et vahepeal pole kõrvu jäänud teateid muutustest hinnas/kulus suurtootjatele.

Väiketootjatest paljude jaoks pole elektrihinnakasv kohale jõudnud (ntx. enamus põllumehi ja paljud nende tooted on hetkel veel mulluse elektrihinna mõjus. Kiiresti reageerisid tomati-kurgikasvatajad. Sellega on hetkel pea finito siinmail ja meie üllatuseks kaubandus reageeris kohe. Ka poola ja hollandi elekter on nagu kallimaks muutunud. :HEAD )
Minu tuttavatest pisiteenuste osutajadest ja tootjatest paljud pole reageerida jõudnud. Esiteks on konkurents mittemonopoolsetes ja suurteta tegevustes nii raju, et sendigi võrra hinda tõsta ei saa. Ennem peavad osad lihtsalt hääbuma või pankrotistuma. See aga võtab vähe aega.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 06 Apr 2013 17:24

Kuidas teha 1960ndate popkunsti stiilis make-up'i Roy Lichtensteini koomiksimaalide eeskujul:

http://www.youtube.com/watch?v=yNQuZ4c3 ... e=youtu.be

Ehk, ruumilise kujutise viimine kahemõõtmeliseks või tasapinnaliseks (flat).
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 06 Apr 2013 20:40

spl wrote:Kui rahvakogule ka poliitikud tõmbavad vee peale ja neile otsustele tehakse vaid teater, siis on tõesti oht, et järgmise pronksiöö teevad juba eestlased./.../

Igatahes (tundub et) tasutud poliitilisi teadaandeid elik arvamusi rahva hulgast juba genereeritakse:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65928744
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65925196

eks näe ...
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 06 Apr 2013 23:22

Arutlete BC usalduslikuse ja tagatuse üle. Hetkel on minu jaoks kadumas rahanduslik Euro usaldus. Sattusin BBC-d lugema ja hargnes artiklite kogum mida meil (ilmselt ka paljudes Euromaades) esilehtedele ei topita.
Key data missing at troubled Bank of Cyprus - inquiry
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-22041122
Laiki Bank customers in UK escape Cyprus levy
http://www.bbc.co.uk/news/business-22000779
Selle artikli alt hargnevad järgmised jne.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Apr 2013 10:30

spetsialisti selgitus, kuigi natuke keeruliselt kirjelatud
http://arvamus.postimees.ee/1193104/moo ... vastamata/

põhimõte siis selles, et
=ükski test pole ideaalne
=süüdi mõistetud (rasket haigust diagnoositute) gruppi ei tohi sattuda süüta (mittehaigeid) inimesi.
=tegelikkusele vastav tulemus saadakse meditsiinis tavaliselt mitme testi koosrakendamisel (mammograafial leitud "rinnavähist" võetakse proovitükk; HIV ekspresstest kontrollitakse üle teise täpsema-kallima meetodiga jne), dopingutestis aga vaid üheainsa testimeetodi alusel
=tõenäosus, kas inimene on süüdi (haige) sõltub ka süüdlaste (haigete) osakaalust antud uuritavate grupis. Kui süüdlaste osakaal on suur, on tõenäosus suurem; kui süüdlaste osakaal on väike, on tõenäosus väiksem konkreetse isiku puhul. Mida kehvem on test, seda vähem ta suudab eristada tegelikke süüdlasi ja tegelikke süütuid. Kehva testimeetodi puhul positiivne testitulemus harvaesineva haiguse puhul vajab edasisisi uurimisi (samamoodi nagu negatiivne tulemus sageliesineva haiguse puhul vajab lisateste)
---
sama printsiip kehtib igal elualal igasuguse eristamise jaoks - ka siis, kui Eestist leitakse šaakal, ei piisa vaid ühest tunnusest (lisaks hammastele on vaja uurida ka karvastikku, kehakuju jne.)
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby nibbler » 07 Apr 2013 11:15

td wrote:spetsialisti selgitus, kuigi natuke keeruliselt kirjelatud
http://arvamus.postimees.ee/1193104/moo ... vastamata/

=tõenäosus, kas inimene on süüdi (haige) sõltub ka süüdlaste (haigete) osakaalust antud uuritavate grupis. Kui süüdlaste osakaal on suur, on tõenäosus suurem; kui süüdlaste osakaal on väike, on tõenäosus väiksem konkreetse isiku puhul. Mida kehvem on test, seda vähem ta suudab eristada tegelikke süüdlasi ja tegelikke süütuid. Kehva testimeetodi puhul positiivne testitulemus harvaesineva haiguse puhul vajab edasisisi uurimisi (samamoodi nagu negatiivne tulemus sageliesineva haiguse puhul vajab lisateste)


Mis mind Veerpalu juhtumi puhul ettevaatlikuks muudab on see, et kaitsemeeskonna poolt puudub igasugune initsiatiiv uusi teste Veerpalu peal katsetada. Palun väga, võtku uus proov ja uus testmetoodika ja tõestagu faktiliselt, et Veerpalu puhul ongi tegemist ime-inimesega, kelle kasvuhormooni tase erineb püsivalt keskmisest inimesest piltlikult öeldes six-sigma võrra.
nibbler
 
Posts: 294
Joined: 07 Jul 2011 10:11

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Apr 2013 12:04

Oletame, et 1000 suusataja kohta on dopingu tarvitajaid 10 ehk 1%. Oletame, et kasvuhormooni testimeetodi valideerimisel saadi, et 1000 proovi hulgas oli 9 tõestatud dopingutarvitajat, 1 valepositiivne (test näitas, tegelikult ei tarvitanud) ja 1 valenegatiivne (test näitas, et puhas, tegelikult aga tarvitas).
Justkui täitsa hea test, kas pole? :roll:

Selle testi sensitiivsus 90%, spetsiifilisus 99,9%. Seega mitte eriti hea sensitiivsus. Vaatame nüüd, mis juhtub sellise testi puhul tõenäosustega (antud algandmete korral on standardviga arvestades PLR vahemikus 124 kuni 6388). Kui uurime sarnast gruppi (kus dopingutarvitajaid on ikka see 1% ehk pretest probability on 0,01), siis selgub, et
= positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 90% ehk kümme sajast positiivse dopinguproovi andnust mõistetakse süüdi alusetult. Kui arvestada standarvea piire, siis tõenäosus on 56% kuni 99% ehk sajast positiivse proovi andnust 1 kuni 44 inimest (!) mõistetakse alusetult süüdi.
= negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,001 % ehk veapiiride korral 0,016% kuni 0,64% ehk tuhandest negatiivse proovi andnuist on kuni 6 inimest tegelikult patused

Kui sama testi rakendada grupis, kus 1000 sportlase kohta on dopingu tarvitajaid 20 ehk 2%, siis oleksid vastavad tõenäosused järgmised:
=positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 71% kuni 99% ehk 1 kuni 29 inimest sajast mõistetakse alusetult süüdi
=negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,03% kuni 1,29% ehk esineb võimalus, et üks negatiivse tulemusega sportlane sajast on tegelikult tarvitanud dopingut.

Kui sama testi rakendada grupis, kus 1000 sportlase kohta on dopingu tarvitajaid 1 ehk 0,1%, siis oleksid vastavad tõenäosused järgmised:
=positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 11% kuni 86% ehk 14 kuni 89 inimest sajast mõistetakse alusetult süüdi
=negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,002% kuni 0,06%

----

OK, see test oli kehvake. Võtame nüüd ideaalilähedase testi, mille sensitiivsus ja spetsiifilisus on 99% ja selle standardviga on tühine. Sellisel juhul
kui dopingutarvitajaid on 1%, siis
=positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 50% ehk 50 inimest sajast saavad alusetu süüdstuse
=negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,01%

kui dopingutarvitajaid on 2%, siis
=positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 67% ehk 23 inimest 100-st saavad alusetu süüdistuse
=negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,02%

kui dopingutarvitajaid on 0,1%, siis
=positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 9% ehk 91 inimest sajast saavad alusetu süüdistuse
=negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,001%

kui dopingutarvitajaid on 80%, siis
=positiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 99,7% ehk valesüüdistuse saab 3 inimest tuhandest
=negatiivse dopingutesti korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 3,9% ehk 100st negatiivse proovi andnust on tegelikult 3 patused

---

Kui rakendada kahte testi, mille sensitiivsus ja spetsiifilisus on 99% ning mille vastavad uuritavad tunnused ei ole omavahel seoses (s.t. kaks ideaalilähedast testi; kui tunnuste vaheline seos on olemas, siis teine test mõjutab tulemust vähem ja tulemus sarnaneb rohkem esimesel testil saaduga, vt. eelmine lõik). siis kui mõlema testi korral on vastus sarnane

kui dopingutarvitajaid on 1%, siis
=positiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 99% ehk üks alusetult süüdistatu saja positiivse proovi kohta
=negatiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,0001%

kui dopingutarvitajaid on 2%, siis
=positiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 99,5% ehk viis alusetult süüdistatut tuhande positiivse proovi kohta
=negatiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,0002%

kui dopingutarvitajaid on 0,1%, siis
=positiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 90, 75% ehk ligi kümme alusetult süüdistatud saja positiivse proovi kohta
=negatiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,00001%

kui dopingutarvitajaid on 80%, siis
=positiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 99,997%
=negatiivsete dopingutestide korral on dopingu tarvitamise tõenäosus 0,0408%

Seega: Harvaesinevate nähtuste korral ei tohiks kergekäeliselt süüdi mõista. Lihtsam on hukka mõista kui mõista. :!: :idea: :HEAD
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Apr 2013 12:06

Arvutuseks kasutasin Exceli faili, mille töötamise õigsust olen kontrollinud õpikunäidetel. Päris kindlalt ei saa välistada näpukaid - val asi valesse ruutu. Aga seaduspärasused toob see kenasti välja.
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Apr 2013 12:15

nibbler wrote:
td wrote:spetsialisti selgitus, kuigi natuke keeruliselt kirjelatud
http://arvamus.postimees.ee/1193104/moo ... vastamata/

=tõenäosus, kas inimene on süüdi (haige) sõltub ka süüdlaste (haigete) osakaalust antud uuritavate grupis. Kui süüdlaste osakaal on suur, on tõenäosus suurem; kui süüdlaste osakaal on väike, on tõenäosus väiksem konkreetse isiku puhul. Mida kehvem on test, seda vähem ta suudab eristada tegelikke süüdlasi ja tegelikke süütuid. Kehva testimeetodi puhul positiivne testitulemus harvaesineva haiguse puhul vajab edasisisi uurimisi (samamoodi nagu negatiivne tulemus sageliesineva haiguse puhul vajab lisateste)


Mis mind Veerpalu juhtumi puhul ettevaatlikuks muudab on see, et kaitsemeeskkonna poolt puudub igasugune initsiatiiv uusi teste Veerpalu peal katsetada. Palun väga, võtku uus proov ja uus testmetoodika ja tõestagu faktiliselt, et Veerpalu puhul ongi tegemist ime-inimesega, kelle kasvuhormooni tase erineb püsivalt keskmisest inimesest piltlikult öeldes six-sigma võrra.

Nii, eeldame, et Sinu test ( tunnusega: "kaitsemeeskkonna poolt puudub igasugune initsiatiiv uusi teste sportlase peal katsetada" - JAH/EI) on samuti sensitivisuse ja spetsiifilisusega 99%. ;) Vaata minu eelmist postitust - kui palju muutub tõenäosus, et Veerpalu on süüdi. Lisaks veel see, et WADA testi sensitiivsus ja spetsiifilisus pole kindlasti sama hea. Kahjuks pole teada, kui palju on patuste oskaal (pretest probability) suusatajate hulgas. Kuna test selekteerib edukalt välja puhtad suusatajad ja patuseks on tembeldatud ainult Veerpalu, siis võib väita, et pretest probability on väga väike, seega tõenäosus valesüüdistuseks on lubamatult suur.
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby nibbler » 07 Apr 2013 12:33

td wrote:Kuna test selekteerib edukalt välja puhtad suusatajad ja patuseks on tembeldatud ainult Veerpalu, siis võib väita, et pretest probability on väga väike, seega tõenäosus valesüüdistuseks on lubamatult suur.


Mind ei huvia, kas Veerpalu on süüdi või süütu mingi testi alusel. Mind huvitab, kas Veerpalu organismi kasvuhormooni tase on püsivalt erinev keskmise inimese kasvuhormooni tasemest (või erineb see ainult teatud võistlusolukordades). Kaitsemeeskonna väide on, et Veerpalu organismil on iseäralik hormonaalne tasakaal, mida esineb vähem kui 1 inimesel 1000'st. Kas alguses ei väidetud mitte isegi mingisugust geneetilist eripära?

Demonstreerige mulle seda eripära faktiliselt! Kaitsetiim oleks pidanud produtseerima autentse andmeseeria Veerpalu kasvuhormooni taseme kohta (näiteks aastase ajaperioodi kohta, et oleks näha nii treeningfaas kui puhkefaas). Seda ei tehta, vaieldakse mingi statistilise testi parameetrite üle.
nibbler
 
Posts: 294
Joined: 07 Jul 2011 10:11

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Apr 2013 12:55

nibbler wrote:
td wrote:Kuna test selekteerib edukalt välja puhtad suusatajad ja patuseks on tembeldatud ainult Veerpalu, siis võib väita, et pretest probability on väga väike, seega tõenäosus valesüüdistuseks on lubamatult suur.


Mind ei huvia, kas Veerpalu on süüdi või süütu mingi testi alusel. Mind huvitab, kas Veerpalu organismi kasvuhormooni tase on püsivalt erinev keskmise inimese kasvuhormooni tasemest (või erineb see ainult teatud võistlusolukordades). Kaitsemeeskonna väide on, et Veerpalu organismil on iseäralik hormonaalne tasakaal, mida esineb vähem kui 1 inimesel 1000'st. Kas alguses ei väidetud mitte isegi mingisugust geneetilist eripära?

Demonstreerige mulle seda eripära faktiliselt! Kaitsetiim oleks pidanud produtseerima autentse andmeseeria Veerpalu kasvuhormooni taseme kohta (näiteks aastase ajaperioodi kohta, et oleks näha nii treeningfaas kui puhkefaas). Seda ei tehta, vaieldakse mingi statistilise testi parameetrite üle.


Aga kas probleem polegi mitte selles, et statistilisi algtõdesid arvesse võttes ongi antud juhul tegu määramatusega - testi alusel ei olegi võimalik leida tõde, on vaid tõlgendused. Asi laheneb siis, kui suudetakse luua parem meetod.
Seda testi võib kujutada voltmeetrina, mis annab trafo mõõtmisel 10V pinge puhul ettearvamatuid väärtusi vahemikus 1 kuni 19 ja lubatud pinge piir on 12V. Ühel mõõtmisel saadakse nii, teisel naa. Selleks, et saada viga alla, on vaja teha väga palju sarnaseid mõõtmisi (ja arvutada keskmine väärtus koos standardveaga). Neid aga ei tehta samal ajahetkel, vahepeal on võibolla tegelik pinge trafo klemmidel olnud 6V või 12V (aga võibolla tõesti ka 15V, kui tarvitati dopingut).
Mina ei taha võtta seisukohta ei Veerpalu poolt ega vastu. Jään seisukohale - määramatu. Pean aga lubamatuks inimese väntsutamist. See on peaaegu sama kui inkivistsioon - kui ei upu, siis on nõid ja läheb tuleriidale.

---
see kaitsetiimi esimene väide, et eripära, on muidugi lahja väide - kui selgus, et test on ebatäpne. Ma ei oska öelda (ja ei viitsi järgi uurda), kui palju peaks tegema teste, et saada mingi täpne tulemus mingi talutava mõõtevea suurusega. Kardan, et see testide arv on sadades. Ma arvan ka, et WADA meetod ja Eesti tiimi meetod on täiesti erinevatel alustel (üks mõõdab hormooni alamtüüpide suhet ehk püüab avastada mittelooduslikku, teine mõõdab aga kasvuhormooni aktiivsust). Wada meetodit aga Eesti tiim ei saa kasutada sellel lihtsal põhjusel, et selle kitte WADA ei väljasta.
---
Voltmeetriga on asi lihtne - tuleb leida teine voltmeeter, millega taadelda vigast voltmeetrit (või mõõta voolutugevus ja takistus ja arvutada kaudselt). Niikaua kui kasvuhormooni alamliikide määramiseks pole muud meetodit kui vaid selle alamtüüpide süstimine organismi ja seejärel mõõtmine, siis on väga raske ka korrigeerida seda meetodit. Tegemist on multifaktorilise tunnusega, mis ei sõltu vaid voolutugevusest ja takistusest. (nii nagu voltmeetri ümber võiks sporaadiliselt ringi tiirutada üks nähtamatu lind, mille külge on riputatud nähtamatu püsimagnet, mis osutit kõrvale veab)
td
 
Posts: 14936
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Apr 2013 14:55

pop wrote:
spl wrote:Kui rahvakogule ka poliitikud tõmbavad vee peale ja neile otsustele tehakse vaid teater, siis on tõesti oht, et järgmise pronksiöö teevad juba eestlased./.../

Igatahes (tundub et) tasutud poliitilisi teadaandeid elik arvamusi rahva hulgast juba genereeritakse:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65928744
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65925196

eks näe ...

Nii (ennast )lollikstegevat juttu pole ma varem nende tegelaste sulest lugema sattunud. Mingi x paki e. survega ehk hirmuga surmatud palgalise kirjutajad.... :?:
Tasakaalukama arvamusega oleksid targema tulemuse saanud...Toonud plusse ja miinuseid asja kohta lagedale....


Kuigi aus olles, on mul endalgi algusest peale selle rahvakoguga mitmeid kahtlusi olnud.
Rohkesti kritiseeritud on selle teatud presidendi poolt teostatud rahustamis ja rahva lollikstegemise meedet. jne.
VIK: erakonnad on rahvakogu peaaegu «kotti tõmmanud»
http://www.postimees.ee/1190810/vik-era ... i-tommanud
jne.
K erakond tegi ka oma katse...(Ilmselt teised ka aga K stiil on selline eriti provotseeriv ja avalik...)
Piltuudis: kesknoored üritavad mõjutada Rahvakogu
http://www.postimees.ee/1193500/piltuud ... -rahvakogu
jne.
Uurima peaks, kas keegi tegi meelega (eesmärk oli ju igatpidi eeskujulik statistiline kogum saada. Aga statistiline legitiimsus jäi millegipärast saavutamata) või oli see palgaliste proffide kolisev apsakas.
Nemad ei tulnud rahvakogule...
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65929936
jne.

Positiivse poole peale.
1. Asi on tehtud. Kuningas Louis XVI korraldusel tulidki generaalstaadid 5. mail 1789 Versailles' lossi kokku....Teame ajaloost. Louis pani kah valimit tehes puusse. (Ei vastanud enam muutunud ühiskonna struktuurile, kvaliteedile ja tegelikule panusele. Sama viga on tehtud praegu.) Pisike viga selle kõrval, mis ta edaspidi koos oma väljavalitutega tegi. Nimelt lootis ta samuti labaselt auru välja lasta. Tehtud otsustest enamuse, kui segavad võimulolijatele ja estableerunud eliidile, ta aga jättis rakendamata. Mis sellest välja tuli teame me ajaloost väga hästi. Kahtlustan ( :( ), et meie 101 ei suuda samuti ajaga kaasas käia (ajaloost õppida) ning loodavad samuti vanamoodi jätkata...
2. Asi on tehtud ja tagasi võtta ega korrata seda enam sellisel kujul ei saa. (v.a. juhul kui 101 ei tee korralikku enesepesu ja puhastavat rappimist poliitsüsteemis)
3. Asi on tehtud ja nii teoreetikud kui praktikud peavad katsetulemusest tingituna oma teooriaid ja praktikaid uuele tasemele viima.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 07 Apr 2013 21:59

Mida teha arhitektuuriliselt Väike-Õismäega? Välja on kuulutatud rahvusvaheline visioonivõistlus.

Lisaks kunagi siia pandud reklaamklipile nüüd intervjuu võistluse kuraatori Karin Tõuguga arh.büroost b210:

http://www.e24.ee/1191616/noukaaeg-moondub-tanapaeva/

Tänane arhitekt oskab näha juba ka taolise linnaplaneeringu positiivseid külgi -- majade ümber on palju ühist ruumi:
"Kui seda nutikamalt disainida, oleks seal koht igaühele: mängivatele lastele, raamatu või ajalehe lugejale, jalutajale, vaatlejale jne. Selle ruumi suur väärtus on võrdsus – see ei ole kommertsruum, kus aja veetmiseks peab millegi eest maksma, see on kõigile avatud ruum. Eeskujuks võib tuua näiteks Õismäe keskpunkti ehk tiigi koos selle ümber kuuluva väikese pargialaga."
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 07 Apr 2013 22:41

Kommentaar selle Õismäe-teemalise artikli alt:

Kriku :
Kas artikli autor elab ise mõnes sellises toredas modernistlikus linnaosas? Kui ei, siis äkki katsub elada enne targutamist?

Eriline jama on kõnealune "vabaplaneering". Kellele neid majadevahelisi eikellegimaid vaja on? Mida kasulikku nendega tehtud on? Tuul tõmbab, kole on vaadata ja numbrite järgi ei leia midagi üles. Ainult joodikutele hea põõsa all istuda.

Kogu see keskkond on inimvaenulik. Eksperiment moodsa inimesega, kellele on vaja "palju ühist ruumi", aga mitte oma lapikest, kukkus läbi nii idas kui läänes.
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 07 Apr 2013 22:52

Jõehobu, lugesin seda kommentaari.
Olen lapsepõlves elanud lühikest aega Väike-Õismäel -- ja pärast Kadriorgu oli see psühhotrauma. Ülse paneelmajas elamine oli ka hiljem psühhotrauma, sest arhitektuuri standardi paneb paika lapsepõlv ja minu jaoks oli standard Kadriorg ja kõrged laed.

Tänapäeva arhitektid võtavad teema üles uuel ringil ja rahvusvahelises dialoogis. Ma arvan, et see on väga positiivne. Võib-olla õnnestub panna seda linnajagu vaatama uue pilguga, ka elanike jaoks. Sest tõesti, kommertsi-vaba ühine ala on midagi, mida alles kapitalistlikus ühiskonnas elav arhitekt väärtustab. Ja et hooned pole üksteise kukil nagu praegused uusarendused.

Veel, ikkagi see paneelmajade korteriplaneering. Jõuan tagasi näit. 1-toalisteni, kus köök ja tuba on eraldi, sein vahel. Mitte nii, et ehitatakse 1-toaline kööktuba nagu uutes majades.
h
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: td and 9 guests