Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Oct 2010 02:00

veel sealt raamatust:
======================================
Eksperthinnang, Brunswik’i läätse mudel

Kui eksperdil on tarvis anda hinnang või ennustus objekti mingi omaduse kohta, siis alati ta valib välja kõige olulisemad tunnused (või sümptoomid), mille alusel objekti kirjeldada. (Mõnikord toimub hinnangu andmine intuitiivsel meetodil ning eksperdil on raske neid kriteeriume verbaalselt välja tuua, kuid kindlasti nad on olemas, vt. USA sisseastumiskomisjoni näide, allpool.) Need jälgitud tunnused on vasakul poolel ühenduses objekti omadusega, paremal poolel ühenduses eksperdi hinnanguga selle omaduse kohta. Näiteks, kui ülesandeks on hinnata inimese vanust kui omadust, siis võiksid tunnused ehk sümptoomid olla: x1: juuste värv (hallid?), x2: juuste hulk (kiilas?), x3: nahk (kortsuline?), x4: kehahoiak (küürus?), x5: riided (vanamoodsad?), x6: hääl (karenenud?) jne., mida võib siis hinnata näiteks 10-punktilises skaalas. Need tunnused on kinldasti ka omavahel seotud, mida kujutab skeemil nendevaheliste ühendusjoontevõrgustik. Eksperdi otsuse ja oluliste tunnuste sidumiseks luuakse statistiise analüüsi (multiple linear regression; mitmefaktoriline lineaarne regressioon) abil ekspertide varasematele hinnangutele tuginev lineaarne mudel, kus arvutatakse iga tunnuse mõju üldisse tulemusse ning sealt valitakse välja need (tavaliselt kuni viis), mille mõju on kõige suurem. Selgub, et erinevatel ekspertidel on iga tunnuse osakaal erinev ning enamasti kirjeldab selline lineaarne mitmekomponendiline koondmudel objekti paremini kui mistahes eksperdi üksikhinnang. Mudel suudab paljudel juhtudel lüüa üksikut eksperthinnangut isegi siis, kui tunnuste osakaalusid iseloomustavateks kordajateks on valitud juhuslikud arvud. Oluline on vaid kasutada õigeid tunnuseid ning teada, kas nende mõju on miinus- või plussmärgiga.
Seega, paljudel juhtudel oleks ekspertide käest otstarbekas küsida vaid, milliseid tunnuseid nad peavad oluliseks selle omaduse kirjeldamiseks, kuid edaspidine võiks jääda statistika hooleks.

Ühes USA ülikoolis tekkis probleem, et sisseastunute hulgas oli järsku ebaproportsionaalselt vähe naisi. Lähemal uurimisel selgus, et sisseastumiskomisjoni oli hiljuti võetud õppejõud, kelle ülesandeks oli vestelda kõigi üliõpilaskandidaatidega. Üliõpilase kõlblikkuse juures hindas ta muuhulgas selliseid omadusi nagu “emotsionaalne küpsus”, “meditsiinihuvi sügavus” ja “neurootilisus”. Selgus, et vallalised naised said diagnoosi “emotsionaalselt ebaküps”, lastega naised - “vähene huvi meditsiini vastu” ning lahutatud naised - “neurootilisus”. Seega oli vähe naisi, kes said temalt positiivse hinnangu.

============================================
Tulemuse ankurdamine

Mõelge korraks, kui suur on tõenäosus, et 4 korda münti visates tuleb vapikülg 2 korda üles? Kas 0,5? Õige vastus on 3/8, sest erinevaid võimalikke kombinatsioone tekkib neljakordsel viskamisel 16, neist esitatud tingimusele vastab vaid 6. Sellist vale vastuse pakkumist käepärase info pealiskaudse kasutamise baasil nimetatakse ankurdamiseks. Kui jagada inimgrupp juhuslikult kaheks ning lasta neil mõlemil ilma arvutamata hinnata, kui suur võiks olla faktoriaali 8! väärtus, siis need, kellele serveerida faktoriaali arvutus kujul 8x7x6x5x4x3x2x1 pakuvad neli korda suuremat arvu kui need, kellele anti see kujul 1x2x3x4x5x6x7x8. (tegelikult aga mõlemad grupid ikkagi tugevalt alahindavad seda suurust)
Ankurdamist põhjendatakse käepärase mälu liigse kättesaadavusega ning otsustajal puudub vajadus/võimalus asja olemusse lähemalt süveneda.

Raamatus kirjeldati ka ühte hasartmängu katset, mis oli disainitud ankurdamist silmas pidades. Katsealused kaotasid raha, kuid mängisid ikka edasi, sest nad ei saanud aru, mida nad oma otsuses valesti tegid, nende arvates "loogiliselt võttes" oleksid pidanud võitma.
=============================================
Minevikusündmuste arvestamine sõltumatu tõenäosusega protsessis

Enamasti nõustutakse, et korrapärase täringu (või mündi) viskamise tulemus ei sõltu varasematest kordadest. Loosiratta puhul aga on seda raskem mõista - ikka leidub inimesi, kes arvestavad varasemate loosinumbritega. Muidugi, kui turul mängida täringut ning kümnest 9 korral on tulnud “3”, siis võib arvata,et see täring ei ole sümmeetriline (“nihkes”; "biased"). Sellisel juhul tõenäosusseadus ei kehti ning pigem peaks juriidilistest seadustest abi otsima, et petturile koht kätte näidata.

Pöördumatute kulude arvestamine otsuse tegemisel (honoring sunk costs)

Kujutage, et olete ostnud soodustingimustel 100 eurose 5-päevase puhkusereisi lõunamaale, mida ei saa ümber vahetada. Reisi hommikul aga toimub sihtkohas looduskatastroof. Kuidas käitute? Teil on kaks varianti:
(a) sõita (rumal oleks soodustust kasutamata jätta, pealegi, see tõi mulle kulusid 100 eurot)
(b) mitte sõita (vaevalt, et seal teiste õnnetuse sees end hästi tunnen, võin ka haigeks jääda, õigel ajal mitte tagasi saada jne.)
Üldine viga otsustuses on see, et pöördumatud kulud arvestatakse otsustuse sisse, kuid see raha on nagunii kaotatud kummagi otsusevariandi puhul ning ei tohiks mõjutada otsustamist. Õige on hinnata vaid hetkeolukorda ning teha selle järgi otsus, kas see reis kujuneb meeldivaks või mitte. Erandiks on muidugi olukorrad, kui teile on oluline avalik arvamus ning see avalik arvamus Jorh Adniel Kiire papa kombel irratsionaalselt väidab, et oleks rumal pooleli jätta, kui juba nii palju (raha, vaimuenergiat jms.) on ebaõnnestunud ettevõtmisele kulutatud, sest halvenenud reputatsioon kuulub siis samuti tulemuse sisse ja vajab samuti arvesse võtmist.


Seega: Täna on teie esimene päev teie ülejäänud elus.
8-)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 01 Oct 2010 08:16

Uudishimukys.. Kui palju on praegu keskmise kvaliteediga keskmise maja ehituse omahind...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Oct 2010 08:19

td wrote:veel sealt raamatust:
======================================
Eksperthinnang, Brunswik’i läätse mudel

Kui eksperdil on tarvis anda hinnang või ennustus objekti mingi omaduse kohta, siis alati ta valib välja kõige olulisemad tunnused (või sümptoomid), mille alusel objekti kirjeldada. (Mõnikord toimub hinnangu andmine intuitiivsel meetodil ning eksperdil on raske neid kriteeriume verbaalselt välja tuua, kuid kindlasti nad on olemas, vt. USA sisseastumiskomisjoni näide, allpool.) Need jälgitud tunnused on vasakul poolel ühenduses objekti omadusega, paremal poolel ühenduses eksperdi hinnanguga selle omaduse kohta. Näiteks, kui ülesandeks on hinnata inimese vanust kui omadust, siis võiksid tunnused ehk sümptoomid olla: x1: juuste värv (hallid?), x2: juuste hulk (kiilas?), x3: nahk (kortsuline?), x4: kehahoiak (küürus?), x5: riided (vanamoodsad?), x6: hääl (karenenud?) jne., mida võib siis hinnata näiteks 10-punktilises skaalas. Need tunnused on kinldasti ka omavahel seotud, mida kujutab skeemil nendevaheliste ühendusjoontevõrgustik. Eksperdi otsuse ja oluliste tunnuste sidumiseks luuakse statistiise analüüsi (multiple linear regression; mitmefaktoriline lineaarne regressioon) abil ekspertide varasematele hinnangutele tuginev lineaarne mudel, kus arvutatakse iga tunnuse mõju üldisse tulemusse ning sealt valitakse välja need (tavaliselt kuni viis), mille mõju on kõige suurem. Selgub, et erinevatel ekspertidel on iga tunnuse osakaal erinev ning enamasti kirjeldab selline lineaarne mitmekomponendiline koondmudel objekti paremini kui mistahes eksperdi üksikhinnang. Mudel suudab paljudel juhtudel lüüa üksikut eksperthinnangut isegi siis, kui tunnuste osakaalusid iseloomustavateks kordajateks on valitud juhuslikud arvud. Oluline on vaid kasutada õigeid tunnuseid ning teada, kas nende mõju on miinus- või plussmärgiga.
Seega, paljudel juhtudel oleks ekspertide käest otstarbekas küsida vaid, milliseid tunnuseid nad peavad oluliseks selle omaduse kirjeldamiseks, kuid edaspidine võiks jääda statistika hooleks.


Mnjah. Iisraelis oli meie grupijuhiks 78-aastane soome Vanaema Vappu, energiapomm. Tema kui inimese vanuse määramisel ei kehti need sümptomid üldse:
x1: juuste värv helepruun
x2: juuste hulk korralik, kuigi lühike soeng, aga sätitud
x3: nahk -- ok, kortsuline küll, aga mitte eriti ja pealegi seda "ei näe", sest inimese silmad on nii intensiivsed, et võtavad kogu tähelepanu endale
x4: kehahoiak sirge, no täiesti normaalne, kõnnak kerge, magamata öö temale üldse ka ei mõjunud, "tulistas" bussis Jumalasõna päev otsa pärast 4 tundi magamist
x5: riided moodsad, erk-helesinised india stiilis sarid, ehted türkiis-sinised ja maitsekad, silmad ja suu kah värvitud maitsekalt
x6: hääl täiesti tütarlapse oma
Kunagi vist kirjutasin, aga veelkord -- ta näeb välja küll 60-ne, aga seesmiselt tunneb end kui 30-ne. Kas inimese seesmine, st psühholoogiline vanus mõjutab ka tema reaalset vananemisprotsessi (st pidurdab või kiirendab seda)? Vanaema Vappu saladus on see, et ta 24/7 tunnistab ainult Jumala sõna, nii mõttes kui häälega, on erakordselt heatujuline, reisib konstantselt Iisraeli vahet, aitab inimesi, palvetab. Ta sai terveks vähist, ca 60-aastasena.

Üldse, vapustavad on need tänapäeva Lääne "vanainimesed", sealset rahuvõitlust juhtis 70-aastane hollandlane (mees) ja meie 78-aastane soomlane (naine).
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Oct 2010 08:24

Ära iial ütle, et sa oled liiga noor. Või liiga vana.

= Vanaema Vappu õpetussõna, mis põhineb tema isiklikul elul, mis omakorda põhineb Jumala Sõnal ning Püha Vaimu juhtimisel.
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 01 Oct 2010 09:49

Paul Ariste armastas öelda, et iga inimene on korra oma elust noor. Üks on noor kahekümneselt, teine neljakümneselt, kolmas kuuekümneselt... Kindlasti vähemalt korra elus see juhtub, oli ta kindel. 8-)
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 01 Oct 2010 09:57

Kulla h, äkki kommenteerid meile veidi Mart Sanderi ja Sandra Jõgeva kaasust?
Ja ka seda, miks just kunstis, mis peaks ju inimesi suunama avatusele, rõõmule ja teineteisemõistmisele, kohtab nii palju sallimatust, kadedust ja väiklust?
Kunstielu tundub võrreldes näiteks muusikaeluga nagu üks lõputu lahing või tapatalgu, kus vende ei tunne venda ja võitlusväli on verd ja laipu täis nagu märulifilmis. Midagi tundub kas kunsti kontseptsiooni ja /või kunsti ümber tiirlevate inimestega olevat põhimõtteliselt valesti.
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Oct 2010 10:55

Pole just eriti normaalne olukord...

Eesti majandustegevus on koondunud kolme maakonda
http://www.epl.ee/artikkel/584556

---

Kas me näeme esimest partei pankrotti ?

Keskerakond ei ole Faciole endiselt võlga ära maksnud
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=33530799

Kui mäletate kunagi olukord, siis küsisin, et eraisikute ja firmade pankrotte palju nähtud. Aga, mis juhtub partei puhul ?

---


Muideks finantsmaailmas on jälle alanud tõmblemine, Iirimaa näitajad on hullemad kui Kreekal. Nüüd mingid pangad hakkasid ka uppuma. Portugalis pole ka lood roosilised. USA's ka uudised sellised, et rõõmustada pole millegi üle.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Oct 2010 11:15

See on üks kõige kummalisem uudis, mida ma üle pika aja lugenud. Et justkui kohalikku töötajat pole mõtet transportida ja Rootsist tulevad siia tööle väikese palga eest.

Eesti üks suuremaid eksportööre palkab võõrtöölisi
http://www.e24.ee/?id=320690
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Oct 2010 13:05

Jõehobu wrote:Paul Ariste armastas öelda, et iga inimene on korra oma elust noor. Üks on noor kahekümneselt, teine neljakümneselt, kolmas kuuekümneselt... Kindlasti vähemalt korra elus see juhtub, oli ta kindel. 8-)


Muide, see täiesti kehtib Vanaema Vappu kohta. Ta räägib, et noorena (kuni ca 40-aastasena) oli ta väga "käsualune", selline kinnine religioosne inimene, nagu väike vanainimene. Ja nüüd, 78-sena, kõik vastupidi. Muutused toimusid tema arusaamas Jumala kohta! Rangest luterlasest -- karismaatikuks.

Aga Madonna kohta jälle ei kehti, Madonna oli, on ja jääbki vist kuni surmani ainult "nooreks". Ma ei imestaks, kui ta 80-sena vahetaks praeguse 20-ndates armukese uue ja noorema vastu ning hakkaks meedias oma kehavõlusid paljastama.
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Oct 2010 13:15

Jõehobu wrote:Kulla h, äkki kommenteerid meile veidi Mart Sanderi ja Sandra Jõgeva kaasust?
Ja ka seda, miks just kunstis, mis peaks ju inimesi suunama avatusele, rõõmule ja teineteisemõistmisele, kohtab nii palju sallimatust, kadedust ja väiklust?
Kunstielu tundub võrreldes näiteks muusikaeluga nagu üks lõputu lahing või tapatalgu, kus vende ei tunne venda ja võitlusväli on verd ja laipu täis nagu märulifilmis. Midagi tundub kas kunsti kontseptsiooni ja /või kunsti ümber tiirlevate inimestega olevat põhimõtteliselt valesti.


Sa mõtled seda artiklit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=33458249

Loe lõpuni, asja mõte on kahes lõpulõigus:

Amatöörkunstis (või mis iganes muus loovas tegevuses) kui hobis ei ole midagi halba. Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt art brut`i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada.

Selles mõttes olen ma Mart Sanderi vastu - mitte inimese või hobikunstniku, vaid Mart Sanderi kui kultuuri kajastamise fenomeni vastu.


Sandra püüab korrale kutsuda meie ebakompetentseid kultuuriajakirjanikke. Ok, selles sinuga nõus, et siis oleks võinud ka artikli suunata nendele, mitte Sanderile.
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby mr_Nemo » 01 Oct 2010 13:44

Sandra Jõgeva võiks kunsti koha pealt oma suu kinni hoida :evil:

Mart Sander "diletandina" on andekas mitmel alal, aga sandrajõgevad, hoolimata oma diplomitest ja koerte kooli medalitest on võimelised välja pigistama vaid pornot selle sõna kõige halvemas tähenduses.

Sellised tühikargajad ei ole küll need, kes ajakirjandusele dikteerida võivad, kellest kuidas kirjutada.
mr_Nemo
 
Posts: 496
Joined: 27 Jan 2010 15:39

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 01 Oct 2010 14:19

h wrote:
Jõehobu wrote:Kulla h, äkki kommenteerid meile veidi Mart Sanderi ja Sandra Jõgeva kaasust?
Ja ka seda, miks just kunstis, mis peaks ju inimesi suunama avatusele, rõõmule ja teineteisemõistmisele, kohtab nii palju sallimatust, kadedust ja väiklust?
Kunstielu tundub võrreldes näiteks muusikaeluga nagu üks lõputu lahing või tapatalgu, kus vende ei tunne venda ja võitlusväli on verd ja laipu täis nagu märulifilmis. Midagi tundub kas kunsti kontseptsiooni ja /või kunsti ümber tiirlevate inimestega olevat põhimõtteliselt valesti.


Sa mõtled seda artiklit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=33458249

Loe lõpuni, asja mõte on kahes lõpulõigus:

Amatöörkunstis (või mis iganes muus loovas tegevuses) kui hobis ei ole midagi halba. Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt art brut`i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada.

Selles mõttes olen ma Mart Sanderi vastu - mitte inimese või hobikunstniku, vaid Mart Sanderi kui kultuuri kajastamise fenomeni vastu.


Sandra püüab korrale kutsuda meie ebakompetentseid kultuuriajakirjanikke. Ok, selles sinuga nõus, et siis oleks võinud ka artikli suunata nendele, mitte Sanderile.


Kas mõisted amatöörlus ja professionaalsus pole mitte... natuke aegunud? Või igatahes olukorda mitte kuigi täpselt iseloomustavad? Siit aimub lahterdamise ja piiride tõmbamise tahet, mis justkui ei tööta õigesti tänapäevas.

Kas pole asi selles, et profikunstnikud on (rohkem kui teised kaunid kunstid) sõltuvad meedia tähelepanust? Kui meedia kajastab, oled olemas, kui ei kajasta, siis justkui ei olegi. Ja kui kunstiveeru täidab keegi kõrvalttulija, siis on kisa taevani.

Muusika ja kirjandus talitavad märksa vabamalt. Tarbimine ei sõltu kriitika tähelepanust ja oma koht on kõigil, nii Kalle Randalul kui Onu Bellal. Oleks ju täiesti jabur, kui näiteks Kalle Randalu hakkaks ajalehes Onu Bellat ründama - pole ikka professionaalne laulja, viisigi ei pea, häbi!
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 01 Oct 2010 14:23

NB! Eelöelduga ei taha ma väita, nagu oleks Sandra Jõgeva meie kunsti Kalle Randalu. Kindlasti ei ole! :)
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Oct 2010 15:58

Teate, jätame selle teema, mis ei vii kuhugi.

Mul on ka oma arvamus Mart Sanderist kunstnikuna. Antud kontekst selline, et meedia on kunstile üleüldse koti pähe tõmmanud ja defineerib kunstina tõesti igasugust jama. Aga -- NB! -- kunst on mh intellektuaalne tegevus, mitte ainult pintsli liigutamine, ja ses mõttes on Sandra Jõgeva kunsti alal tegija, aga Mart Sander pole. Mart Sander on jälle meedia figuurina tegija, nii et talle võiks ulatada lihtsalt õiged loorberid, mitte valed loorberid. See ajabki osadel vahel kopsu üle maksa.

Ärge palun süüdistage Sandra Jõgevat, ta on oma ala fanatt parimas mõttes. Tema olemasolu on vajalik.
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 01 Oct 2010 16:02

Jollyroger wrote:http://www.galileowaswrong.com/galileowaswrong/ - hm, ma ei tea kui ehtne see on. Kahtlaselt hoax-i moodi tundub

Kuid mis on nende autorite peamised väited? Kas seal on midagi Foucault pendulum ja Coriolis effect kohta? Samas kui meenutada millal esimest korda pöörlevast Maast juttu tehti, siis see oli algkoolis ja ei mäleta küll et tulemuseni oleks jõutud põhjaliku poolt- ja vastuväidete kaalumise teel, välistamata kohe alguses paigalpüsimise võimalust. Näiteks Michelson Morley katset tõlgendatakse eetrituule puudumise kinnitusena ja eetrituul peaks tulenema Maa pöörlemisest ümber Päikese. Paigal püsiva Maa oletuse pooldajale kinnitaks see katse et Maa püsib paigal sest eetrituul puudub.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Oct 2010 18:41

Langer ja Roth tegid katse, kus palusid Yale üliõpilastel (sic!) ära arvata mündi viskamise tulemuse. Nad pidid ära arvama 30 korda. (nad ise tulemust ei näinud ja tegelikult münti ei visatud, kuid neile öeldi, kas nad eksisid või mitte) Katse korraldati nii, et kokku 30-st 15 arvasid õigesti, kuid esimeses grupis oli suurem osa õigeid vastuseid esimese 15 viskega ja teises grupis viimase 15 viskega. Selgus, et need, kes said esimesel 15 korral tulemusele pihta keskmisest rohkem, arvasid, et nad on keskmisest edukamad; need, kes said tulemusele vähem pihta esimese 15 viske käigus, arvasid, et nad on vähem edukamad. 40% arvas, et nende tulmeus võiks paraneda harjutamisega.
---
Ühes teises katses anti katsealustele sporditähtede pilt ning juhul, kui nad tõmbasid loosikastist sama inimest esindava loosi, siis said nad auhinna. Osadele inimestele anti pilt ilma nende arvamust küsimata, osad said aga ise valida, kelle pilti nad tahaksid. Selgus, et need, kes olid ise valinud, hindasid oma võiduvõimalusi 4 x suuremaks kui need, kes ise ei saanud valida. (loomulikult oli neil sarnane šanss saada loosikastist endale vastav loos)
---
hinnanguliselt 1500 inimest on hukkunud USA maanteedel peale 11/9 katastroofi seetõttu, et valisid lennusõidu asemel autsõidu. Statistliselt risk surma saada lennureisiga võrdub surma saada ca 12 miili (19,3 km) autosõidu käigus maanteel (andmed USA kohta)

Lugedes seda raamatut haarab mind hirm -
1) kuivõrd inimeste analüüsivõime on ekslik ja kuivõrd inimesed ise seda eksimisvõimalust ei tunneta
2) kuivõrd subjektiivne võib olla oluliste otsustajate (poliitikute, kohtunike ja arstide) "eksperthinnang" - sõltuvalt sellest, kuidas seda probleemi neile serveeritakse.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Oct 2010 19:22

Kuulge poisid ja tüdrukud, miks te nii korralikud olete, riigieelarve vajab täitmist.

Liiklustrahve laekub tänavu kavandatust ligi poole vähem
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/liiklustrahve-laekub-tanavu-kavandatust-ligi-poole-vahem.d?id=33546929

Lahe oli kuulata telekast, kuidas meie K partei sai jälle riigipoolse nutsu kätte nö toetuse. 90-95 miljonit jaotatakse parteide peale ära aastaks !!!!! SEE ON ÜÜRATU hulk maksumaksja raha, mis ära laristatakse. Reform laristab samamoodi.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Oct 2010 20:05

Aga vaat sellest ei saa ma küll aru:
Ka juhuslik mitte seotud sündmus kipub tulema paarikaupa (või kolmekaupa) ning siin ei tohi näha korrapära - see on juhusliku sündmuse tunnus. Olgu meil lennuõnnetuste tõenäosus konstantne kogu aja vältel: p
1) tõenäosus, et teine lennuõnnetus toimub esimesel õnnetusjärgsel päeval: p
2) tõenäosus, et teine lennuõnnetus toimub teisel õnnetusejärgsel päeval: (1-p) p
(1-p) tähendab, et esimesel õnnetusjärgsel päeval ei tohi õnnetust olla, selle sündmuse tõenäosus ongi: 1-p
3) tõenäosus, et teine lennuõnnetus toimub kolmandal lennuõnnetuse järgsel päeval:(1-p)(1-p)p
ehk üldkujul: ((1-p) astmes (n-1)) korda p, kus n on möödunud päevade arv esimesest õnnetusest
seega, mida kaugemal on päevad teineteisest, seda väiksem on tõenäosus, et juhtub sarnane õnnetus. Russell Vaught ja Dawes uurisid seda probleemi ning leidsid, et selline mudel seletab küllalt hästi fataalsete lennuõnnetuste mustrit. Sarnane mehhanism on ka kahe järjestikuse kaugtabamuse korral korvpallimängus (hot hand phenomenon).
Veelkord: tõeliselt juhuslikud sarnased sündmused kipuvad tulema kobarana. Edu armastab edu ja ebaedu armastab ebaedu. Nuhh, matemaatikud, tehke mulle see asi selgeks :HEAD

TÄIENDUS: panen juurde ka viite sellele originaalsele raamatukohale:
http://books.google.se/books?id=RS71Upv ... es&f=false

Seega minu arutluskäik edasi:
täringumängus (konstante tõenäosus sündmuseks, sõltumatud sündmused) võiks siis ju ka järjestikku sarnaste tulemuste hulk olla suurem:

kui tuleb kuus, siis peale seda tõenäosus, et kuus tuleb
=esimesel viskel:
p=1/6=0,167
=teisel viskel:
(1-p) 1/6 ehk 5/6 x 1/6 = 5/36=0,139
=kolmandal viskel:
(1-p)(1-p) 1/6 ehk 25/216=0,115
jne.
Kas see ei ole aga mitte see kuulus gambler's fallacy, kus eelmiste sõltumatute rattakeerutuste puhul loodetakse leida korrapära :?: :HEAD

===
sama asi mündi viskel, tõenäosus, et tuleb kull

esimesel korral: 0,5
teisel korral: (1-0,5) 0,5= 0,25
kolmandal korral: (1-0,5)(1-0,5) 0,5 = 0,125

aga siis peaks kolmas kord olema väga suur tõenäosus, et tuleb kiri, kui teisel korral tuli ka kiri ning see tõenäosus peaks iga korraga kasvama, kui järjest tuleb kiri! See on ju jälle see gambler's fallacy (seda numbrit pole kaua tulnud, panustan sellele)! Midagi on valesti. :HEAD :HEAD :HEAD
Last edited by td on 02 Oct 2010 17:00, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Oct 2010 22:22

td Sa vajad puhkust ! :D
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 01 Oct 2010 22:43

rr009 wrote:Uudishimukys.. Kui palju on praegu keskmise kvaliteediga keskmise maja ehituse omahind...

rikastan su valimit ;-)
Kohas nimega Tetovo maksab 160 ruuduse maja püstitamine ca 35 000 EUR. Ja maa m2 maksab seal 100 EUR. Pangalaene ei kasutata, kõik arveldused toimuvad sularahas.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby K » 01 Oct 2010 22:47

Eesti üks suuremaid eksportööre palkab võõrtöölisi
http://www.e24.ee/?id=320690
____________________________
Tean kõrgharidusega elektroonikut Tartust, kes kunagi kandideeris sinna Elva ettevõttesse. Ta ei saanud sealt mingisugustki vastust, isegi mitte äraütlevat. Helistades ise ei olnud seda inimest ka kohal, kes küsimustele vastata oleks osanud. See ettevõte on kuulutanud pidevalt ja otsinud töötajaid.
Kummaline ettevõte tundub olevat.
K
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Somm Tallinnast » 01 Oct 2010 22:53

Börsihuvilistele.
Ostke esmaspäeva hommikul OEG ehk Olympic Entertainment Group´i aktsiaid.
Ja teie ei kahetse.

Lihtsalt teadmiseks.
Somm Tallinnast
 
Posts: 913
Joined: 13 Mar 2008 21:07

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Oct 2010 23:59

ei oska praegu paremat seletust leida oma dilemmale kui see, et võibolla lennuõnnetused ja pallivisked on kui üks protsess, mille üksikud sündmused on omavahel seotud; täringuvise ja mündivise on iga kord eraldi protsess, mis ei sõltu varasemast.
igal juhul, see kobarana kogunev edu/õnnetus oli minu jaoks suur üllatus. Raamatu autorid Hastie ja Dawes on oma ala hinnatud ja kogenud õppejõud ja see on raamatu 2. trükk - peaks välistama, et kirjutatakse illusioone tõe pähe.

---
Kobarafenomen ruumiliselt:
1) kahtlustatakse senitundmatut vähifaktorit linnaosas, kus lihtsalt juhuslikult mitu vähihaigestumist kokku juhtunud. Epidemioloogi (kes hästi valdab statistikateadust) kommentaar: selle “uue vähifaktori” otsimine on enamasti lihtsalt maksumaksja raha raiskamine.
2) kui II MS ajal pommitati Londonit, siis leidus arvamusi, et mõnesid linnapiirkondi silmnähtavalt säästeti, järelikult elavad seal vaenlase spioonid. Hiljem on statistiliselt näidatud, et tegu oli "juhuslikkuse kogunemisega"
Veel üks kobarafenomen ajaiselt:
1) "vilets" firmajuht saab kinga pärast 2 - 3 negatiivset kvartalitulemust (niisiis küsin: kas kuni 3 kvartali pikkune majanduslangus pole kellegi majanduslangus vaid puhas statistiline kobarafenomen?)
---
Ekstreemsused koonduvad keskmise suunas (regression to the mean)

Kehtib siis, kui kahel nähtusel on mingi omavahleine seos (korrelatsioon), kui pole, siis ei kehti (näiteks mündiviskamisel)
Pikkadel isadel on nendest veidi väiksemad pojad
Pikkadel poegadel on nendest veidi väiksemad isad
Edukale sooritusteseeriale järgneb keskpärane
Viletsale soorituste eeriale järgneb keskpärane
Majandusajakirjas esile tõstetud edukatest firmadest on 5 a pärast kolmandik pankrotis
(ju siis ka vastupidi, seetõttu Sommi soovitust OEG aktsia kohta võiks ka statistiliselt kooskõlas olevaks pidada)

Kui tahetakse kedagi tulemuste eest noomida või kiita, siis tuleb kõigepealt võrrelda tulemust statistiliselt ennustatud tulemusega - kui seal erinevus, siis on asi tõene. NB! Sama asi ju pahatihti ka ravimiuuringutes - esialgne imeravim osutub hiljem keskpäraseks ;ravim mõjub efektsemalt just rasketel haigetel jne. Ju siis sama ka ehitusmaterjalidega, muude "innovatsioonidega" ning kriisisituatsioonis uue firmajuhi palkamisega (ja boonustega ülekuldamisega), kes firma kriisist välja tõi.

ju siis ka kinnisvaraturg on nüüd liikumas keskmise suunas (veel allapoole? ülespoole?)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 02 Oct 2010 13:22

Financial Fraud and the Global Derivatives Casino, Mechanisms of the Scam annab ülevaate vahenditest, millega pangad mulli tekitasid. Lühidalt oli peamiseks nipiks kohustuslike varude nõuetest kõrvalehiilimine uute võtetega, kuigi osaliste varudega rahanduses peitub juba niigi suur mulli võimalus. Näiteks aitas kaasa vahendi sisu varjava nimetuse kasutamine:

Why not a "debt derivative"? Why not call the swap Debt Default Swap (DDS) instead of CDS? It is sound marketing strategy and or propaganda to promote a name which has a positive connotation. Debt has a negative connotation, even though it conveys more accurately the nature of the transaction. It is obvious that the terminology is a way of shielding the fact that the banker has not much faith in the borrower that it requires a insurance against a default by the borrower of the credit facility...

Sellele lisati kohustuslikest varudest möödahiilimise nipp:

the loan or credit facility still remained on the bank's balance sheet. Having a CDS may reduce the risk factor assigned to a particular loan asset but, the bank has still to comply with the Basel Accord I capital / asset ratio. The logical deduction from the above is that if the loans are no longer on the bank's balance sheet, there would be no need to maintain the requisite capital / asset ratio. The logical progression would be to sell the loan assets in bundles, which would provide a larger stream of revenue by way of interest payments.

Kui peale pikka mulli puhumist selgus et Kreeka sarnastel laenu saajatel hakkavad tekkima makseraskused ja kahjude kandmiseks on vaja tegelikke rahavarusid, mida polnud, siis oligi "TÄPU". Ehk näiteks selle asemel et teha otse laen: Panga raha => Kreeka
mässis Kreeka maksevõimes kahtlev pank skeemi teisi investoreid, lihtsustatult: investor1 tehti Kreeka laenu käendajaks, saades selle eest osa pangale Kreekast saabuvast intressitulust; panga kahtlasevõitu laenu põhiosa müüdi edasi investor2'le, nii et pank sai hakata koostama uut rämpslaenu paketti ilma et kohustuslike varude nõue oleks neid takistanud.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 02 Oct 2010 16:31

üks veebisait kütab inimeste kirgi: http://www.skeptik.ee/
sealsed postitajad meenutavad mind ennast 20ndates aastates - kõik on mustvalge ja seda, mida ei saa tõestada, pole olemas (sest kõigele leidub põhjendus). Ei viitsi isegi neid postitusi lugeda ega süveneda ega vastu vaielda (ega vist ei oskaks ka). Halb, kui inimestel on müts silmini peas, olgu siis tegemist doktorikaabu, turbani või miitraga.
rakendades seda pööratud tõenäosuse printsiipi:
A) mõnedele maailmaasjadele on leitud teaduslik põhjendus
ei tähenda, et
B) nende maailmaasjade jaoks leitud teaduslik põhjendus suudab kirjeldada kõiki selle klassi asju
veel vähem tähendab see, et
C) kõikidele asjadele on võimalik leida teaduslik põhjendus
Kahltemata on teadus abiks, kuid ilus oleks seda kõike võtta ikkagi 95% tõenäosusega - nii nagu teaduses enamasti kombeks.

tuletan korra meelde seda pööratud tõenäosuse printsiipi Lewis Carrolli (kes oli matemaatik) "Alice Imedemaal" näitel. Unihiir filosofeeris: kas see, et "Ma näen, mida ma söön on sama, mis ma söön, mida ma näen?"

P.S. Loomulikult tuleb lauslolluse vastu sõdida, kuid ei tohi ise selle sees langeda sama mõttestiili ohvriks (nii arvab td, kes värskelt lugenud raamatut "Rational choice in an uncertain world, the psychology of judgement and decision making", 2009)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 02 Oct 2010 21:12

Tasub tähele panna !

Hiina ostab innukalt firmasid kogu maailmas
http://www.e24.ee/?id=318277

----



Nestor: šokk tabab eurole ülemineku järel palganumbrit nähes
http://www.tarbija24.ee/?id=321225

- kujutage nüüd ette inimest, kes saab miinimum palka, ta läheb pangaautomaadi juurde ja ta näeb seal 300 eurot !!! Lahe tunne, kas pole...
- inimesed ei ole varem lihtsalt nagu märganud, kui kirves meil elu on. Aga kui tuled just Soomest ning lähed Eestis poodi, siis avastad WTF...Inimesed hakkavad karmi tõde nägema, kui pisikesed on meil palgad ja kui kõrged on meil hinnad
- see kampaaniad mina hinda ei tõsta ka paras klounidele. Saksamaal oli täpselt hinnatõus peale euro tulekut 15%
- tõenäosus on, et meil tulevad ka nüüd tõsisemad pangaröövid - "väliskülalised". Kes neid kroone ikka viitsid varastada, aga eurodega teised lood.
- euro eelised kadunud tänu PIGSidele
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 02 Oct 2010 21:17

AVALDA ARVAMUST: Kas perearstid on ülekoormatud?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avalda-arvamust-kas-perearstid-on-ulekoormatud.d?id=33565159

Miks ma selle lingi panin, aga väga lihtsalt põhjusel, sest avastasin, kui krdi debiilsed meil asjad on. Ma pean nüüd perearsti juurde minema igasuguse lihtretsepti pärast. Mitte eriti ammu valutas kõrv, olid kõrvatilgad, mis alati aitasid, nüüd retsepti alusel. Okei...lähme debiilsuses kaugemale.
Sai natuke vanade treeningkaaslastega maadeldud, krt noh ikka juhtus, et mingi õlg paigast jne pisiasjad. Lähen apteeki, et palun Fastumsgeeli...oi oi...meil enama seda polegi ja see läheb kohe ka retsepti alla. Täiesti haigemaja, ma pean iga retsepti saamiseks minema perearsti juurde !

Teen ettepaneku kondoomid panna ka retsepti alla !
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 03 Oct 2010 15:21

üle tüki aja jälle tuli üks luuletus, pigem küll parafraseering:

Aga ükskord algab aega,
mis ei ole nagu praega.
Siis lääb Kalev oma koju,
uued jalad saab ta poju.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 03 Oct 2010 15:39

veel üks sattus tulema:

Eestimaa blues

Laena kannelt, Vanemuine.
Ära kõik on antud muile.
Jäänud on vaid ahne hing,
arglik anonüümne ving.
Last edited by td on 03 Oct 2010 15:49, edited 2 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 03 Oct 2010 15:46

ei tea, mis täna viga, kohe järjest tuleb teisi ...

Kõigub paat meil masu tuules.
R veel ikka tüüri juures.
Mõned kukkund üle parda,
õnneks lipp veel uhkelt vardas.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 106 guests

cron