Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust
Posted: 06 Mar 2021 16:12
Minu isa oli infarkti järgsel veresoonte operatsioonil Mustamäe Haiglas 1986, kõige markantsem roog tollest ajast, mis talle meelde jäi, oli mannapuder silguga. Silk vaatas ühe silmaga taldrikult talle kurvalt otsa.
Isa läks Tartus Tallinnasse operatsioonile, tagasi tuli ajukhajustusega (operatsiooni ajal tekkis mingi jama ehk hapnikupuudus ajus, ei teadnud kohta kus viibis ega aega, lühimälu oli kadunud). Prof. Sulling aga tegi hea töö, isa elas veel 17 aastat. Poole aastaga peale opi aju siiski pea täielikult taastus, lihased jala peal aga mitte (krooniline haavand). See silk oli nii markantne, et isegi lühimälu kahjustusega jäi talle meelde.
Minu ema läks Tartus sapipõie operatsioonile, peale seda ei tundnud mitu kuud kella.
Selle anesteesiaga oli tol ajal nagu oli, nõuka narkoosiaparaadid ei olnud täppisteadus. Nüüd on väga täpselt võimalik inimest äratada ja magama panna.
Isa läks Tartus Tallinnasse operatsioonile, tagasi tuli ajukhajustusega (operatsiooni ajal tekkis mingi jama ehk hapnikupuudus ajus, ei teadnud kohta kus viibis ega aega, lühimälu oli kadunud). Prof. Sulling aga tegi hea töö, isa elas veel 17 aastat. Poole aastaga peale opi aju siiski pea täielikult taastus, lihased jala peal aga mitte (krooniline haavand). See silk oli nii markantne, et isegi lühimälu kahjustusega jäi talle meelde.
Minu ema läks Tartus sapipõie operatsioonile, peale seda ei tundnud mitu kuud kella.
Selle anesteesiaga oli tol ajal nagu oli, nõuka narkoosiaparaadid ei olnud täppisteadus. Nüüd on väga täpselt võimalik inimest äratada ja magama panna.