ujula riietusruum?
----
USA arvamusuuringuid ei saa ka seepärast usaldada, et Trumpi pooldajad varjavad oma eelistust (miks mitte puhtalt ka enesetsensuurist lähtuvalt, et mitte kuidagi sattuda vaenulike inimeste kiusamisobjektiks)
Err-i lehel on mõtisklus sellest, missuguseid teadusuuringuid saab usaldada, milliseid mitte:
https://novaator.err.ee/1149853/kuidas- ... ivat-infotSee jutt on muidugi keskmisele rahvamassile ja väga lihtsustatud. Püüan anda omapoolse laienduse asjale. Kõige tähtsamad (minu meelest) on:
1) Teadusuuringu autorite isiklikud huvid.
- kes rahastas ja missugust tulemust rahastaja ootas? (teadlane tahab ka edaspidi saada rahastatud, seepärast alateadlikult püüab saada rahastajale meelepärase tulemuse, kuigi ise väidab ennast olema "neutraalse")
- teadlane on armunud oma teemasse ja leitud seosed/välistused on sama moodi kallutatud ühele poole (et tulemus oleks rohkem "seksikas"; et tulemus ühtiks teadlase enda varasemate tõekspidamistega)
2) Teadusuuringu autorite kompetentsus
- kas on kasutatud õigeid meetodeid statistilise analüüsi jaoks (pideva suuruse ja vahemikega suuruste ning suhtarvude jaoks on erinevad meetodid!)
- kas saadud valim ise on piisavalt suur, et tulemuse usaldusvahemik ei hajuks laiali (keskmisest väärtusest on vähe kasu, kui pole antud selle usaldusvahemikku ehk 'confidence interval'i)
- kas uuritud valim on juhuslik ning kontrollgrupp samamoodi juhuslik ja selle liikmed muus osas sarnaste omadustega v.a. uuritav parameeter
- kas andmete kogujad on teinud seda täpselt sarnasel moel iga uuritud objekti kohta
- kas andmete kogumine on toimunud "pimesi", s.t. ilma subjektiivse varjundita
- kas uuring on pelgalt kirjeldav või eksperimenteeriv (s.t. korrelatsiooni ehk "seose" kirjeldamine iseenesest ei tähenda veel põhjuslikkust, vaja on prospektiivset eksperimenti, (alguses mõjutatakse isoleeritult ühte parameetrit, et hiljem jälgida teise parameetri muutumist ajas) et seda seost nimetada põhjuslikuks ehk mõjutavaks seoseks)
3) Teadusuuringu avaldamise koht
- kas teadusuuring on avaldatud piisavalt suure ja piirangutevaba levikuga saidil, et kõik saaksid seda soovi korral analüüsida, kritiseerida ja/või korrata (kui see võimalus puudub, puudub ka vigade avastamise võimalus ehk kõrvaltvaatajate objektiivne hinnang selle uurimuse kvaliteedile). Eelretsenseerimine on kahe teraga mõõk, sest ka retsensentidel on oma subjektiivsed eelarvamused ja huvid, oluline on ikkagi avalik kättesaadavus võimalikult paljudele inimestele konstruktiivseks kriitikaks.
- kas teadusuuringut on tsiteerinud teised
teadlased (näitab, et seda artiklit on tõesti lugenud ka paljud teised kompetentsed analüütikud ja leidnud olevat selle piisavalt hea kvaliteediga)
4) Teadusuuringu tulemuste interpreteerija
- kas teadusuuringust kirjutav ajakirjanik on artiklist õigesti aru saanud (kui artiklis väidetakse, et enamus surmadest toimub kodus, ei tähenda see seda, et inimesed peaksid kodusid vältima - välja on jäetud statistika, kui palju kodus viibijatest inimestest parajasti ei sure
) See on väga sagedane viga, et jäetakse vastupidine "mitteseksikas" fakt arvestamata.
Selleks tuleb endale mõttes alati koostada neliktabel, kus tulpades on sündmus (surmad-mittesurmad) ja veergudes seda mõjutav faktor (kodus-mittekodus). Siis on lihtne veenduda, et inimesi, kes elavad kodus, on aasta jooksul rohkem kui inimesi, kes surevad aasta jooksul kodus.