Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[td]

Tartus Rüütli tänaval Gruusia restoran. Teenindus ingliskeelne. Toidu üle ei nurise, lausa soovitan (eelmise talve seisuga).

[projekteerija]

to projekteerija,

see vist Tallinna eripära, liigun rohkem mujal Eestis ringi, pole küll eriti võõrkeelt kohanud, isegi Narvas sain emakeelega hakkama. Tallinn on koht, kuhu liigun vaid äärmuslikel juhtudel

Et sa ei ehmataks kui järgmine kord Tallinna satud...
Mõnede kõrgkoolide ruumides, linnakutes ja läheduses on ka üsna keeruline Eesti keele oskajate peale sattuda. Eriti karm pidi olema TÜ-s . Aga ka TTÜ läheduses suvel eriti eesti keelt ei kuulnud. Selle linnak jääb mu rattaga liikumiste teele. Nüüdseks on kergliiklusteid ja kõnniteid sinnakanti juurde ehitatud ning seaksed asukad eraldatusest välja saanud. Paljud on jalgrattad-tõuksid muretsenud ning nendega liiguvad ka Nõmmel ja üle Mustamäe ringi. Ka osade bussiliinid on suht domoneerivalt mitmekesise nahavärviga reisijaid täis. Kesklinnas õhtuti pea iga sõõgikoha ukse ees on Wolti ja Bolti kirjaga aafrikast pärit rattur tellimusi ootamas. Tundub, et teised on selle tegevuse pealt nende poolt välja tõrjutud. v.a. mõned linnaosad ja kellajad. Ka kesklinna poodides ja mõnedes kaubanduskeskustes võid osadel kellaaegadel tuvastada, et pea kõik räägivad mõnes eksootilises või siis inglise keeles. Üödiselt ongi sedasi, et ega kesksuvel eestlased ongi maale läinud ja siis ongi vaid välismaalasi ringi kondamas näha. Kuna turiste eriti tänavu ju ei olnud, siis oligi Vanalinn uskumatult hüljatud. Ühel suvisel hommikul juulis pidin notari juures käima ja olin sujt ehmatanud, kui olin Rotermani kvartakis ainus kellel maski ei olnud...Lausa...piinlik

[td]

Üldiselt suvel panin endale paneele juurde, elektroonikat pole, see elekter läheb otse soojevee tootmisele. Suvel oli niipalju tegemist monstrum genekat ei saanud uuesti üles, vahel uskumatu, kuidas aeg lendab. Teed ja teed ja justkui poleks midagi teinud.

Oled Sa proovinud, missuguses ühenduses (paralleelne või järjestikune) on kasutegur suurim? Järjestikusega ju see hea, et vaske kulub vähem, samas aga eluohtlik. Parim energia ülekanne vist on siis, kui koormuse takistus on võrdne energiaallika sisetakistusega. See aga vist sõltub ka valgustingimustest.

Mul ootavad kaks painduvat monokristall-paneerli aasatast 2014 installeerimist. Plaan on kruvida auto katusekasti külge - siis saab elektrit näiteks külmkapi jaoks. Ostsin kompressoriga külmiku, väga asjalik riistapuu riikide vahel reisimiseks ja hõrgutiste toomiseks. Min. temeratuur on miinus 18 kraadi! See mudel on ka koos 240V võimalusega, minul on vaid 12 või 24 V. Võimsustarve 52 W
https://www.jula.se/catalog/fritid/fril ... ox-001582/

[spl]

Üldiselt suvel panin endale paneele juurde, elektroonikat pole, see elekter läheb otse soojevee tootmisele. Suvel oli niipalju tegemist monstrum genekat ei saanud uuesti üles, vahel uskumatu, kuidas aeg lendab. Teed ja teed ja justkui poleks midagi teinud.

Oled Sa proovinud, missuguses ühenduses (paralleelne või järjestikune) on kasutegur suurim? Järjestikusega ju see hea, et vaske kulub vähem, samas aga eluohtlik. Parim energia ülekanne vist on siis, kui koormuse takistus on võrdne energiaallika sisetakistusega. See aga vist sõltub ka valgustingimustest.

Ma enamasti paralleelset kasutanud, arvutasin et palju voolu kulub tennidele, tähtis et kaabel oleks ka õige ristlõikega. Mulle eriti ei meeldi järjestikused lahendused, kus väga suur pinge. Kui suuremat parki endale teed, siis kasuta mikroinvertereid, käivad paneelide alla, siis vaja ka üldise võrguga sünkroniseerida.

Aga siin pole "õiget ja valet" lahendust, kõik päikesepatareide lahendused sõltuvad vajadusest ja arhitektuurist.

---

Miks ma tuult igatsen, nüüd kus sügis käes, päike hakkab kaduma ja korralikud tormid. Tuul kenasti soojendas vett, kuna tekkis vastasmagnetväli, siis tormiga ei lõhkunud süsteemi ka.

[td]

jah, mikroinverterid paistavad tõesti olevat hea lahendus, uurisin hiljuti sedasama poodi, kust kunagi need painduvad paneelid ostsin ja jõudsin sarnasele järeldusele:
https://www.eco-worthy.com/products/600 ... 1632248884

[spl]

jah, mikroinverterid paistavad tõesti olevat hea lahendus, uurisin hiljuti sedasama poodi, kust kunagi need painduvad paneelid ostsin ja jõudsin sarnasele järeldusele:
https://www.eco-worthy.com/products/600 ... 1632248884

Tänapäeval päikesepatareide süsteemi paigaldamiseks ei pea just eriline raketiteadlane olema. Tean tean palju müüjad panevad selle Steven Seagali pesukarumaski ette (tõlge: see kus hämar tuba aga silmade piirkonnas on valgus) ja teevad näo, see megakeerukas - ei ole ! Pigem on keerukas vahel katusele kinnituste panemine nii, et katus pärast läbi ei tilgu. Kui võimalik pigem kuhugi hoovi raami peale panna. Need pööratavad süsteemid väga "fancy'd", aga reaalsus enamikel peale X aega need katki läinud. Kas torm ära lõhkunud või kinni jäätunud jne

Jumala eest ärge ostke mingeid päikesepatareide kinnistussüsteeme, mis tsingitud. Tänapäeva tsinkimine nii kehva kvaliteediga. Ka ei ole hea alumiiniumit mõne teise metalli peale panna (päikesepatareidel alumiiniumraam).

[td]

Kui võimalik pigem kuhugi hoovi raami peale panna.

tee aiakiigele või terrassile paneelist katus

kas vertikaalsete seinapaneelide kasutamine on füüsikalises mõttes reaalne (kui hind välja jätta?)

[spl]

Kui võimalik pigem kuhugi hoovi raami peale panna.

tee aiakiigele või terrassile paneelist katus

Kuradi suur kiik oleks Kuuridele tehakse küll katust nii, et vaid päikesepaneelid peal. Mõni mõtleb, et miks ma oma genekat tööle ei saa. Ühel sügisel painutas labasid niipalju, et suutis masti tabada ja kui 23 m/s tuul taga, siis ainult tükid järgi. Nüüd masti nii muudetud, et ta kõrgemal ja labad ei saaks enam painduda sinna pihta. Minu eesmärk pole hiina kräppi kasutada aka bullshido ja co factory pung hui sang. Vaid teha jälle klaasplastist labad, mis ca 3 m laba ja vägagi kerged ning tugevad, võid peal seista. Suur saladus see, et seal sees samasugused ribid ja üldse konstruktsioon sama, mis lennukitiival. Selle skeleti valmistamine nõuab väga palju aega, see suvi kahjuks aeg läks kuidagi niuhti ära.

[Rr009]

Kui juba läks.. Mul on 10 tk 390 w paneeli vaja panna.. Kas puidust raam sobib, tahan katusele, seal on ääris 25 cm vaid hetkel. Külma pole, tuul raip on vahel kuni 1 kategooria orkaanini välja. Päike käib armsalt lagipähe nagu ekvaatoril ikka..

[spl]

Kui juba läks.. Mul on 10 tk 390 w paneeli vaja panna.. Kas puidust raam sobib, tahan katusele, seal on ääris 25 cm vaid hetkel. Külma pole, tuul raip on vahel kuni 1 kategooria orkaanini välja. Päike käib armsalt lagipähe nagu ekvaatoril ikka..

Kuna meil päikesepatareide buum, siis tasub neist foorumites postitada, ostetakse konteinerite kaupa. Mina puidu peale ei paneks st kliima, kus sina oled, pole niiskus ja mädanik vist teemaks. Aga kuna tugevad tormid, siis puit pole parim valik. Mõtled päikesepatareidest katuse teha ? Või mis katusematerjal seal on.

Miks Sa tuult ei püüa ?

[Majandushuviline]

Üsna pikalt on kujundatud arvamust nagu tuleks hea välisinvestor ja toob siia külluse, mida kasutati ka erastamiste põhjendusena
http://www.epl.ee/news/arvamus/priit-poldoja-eesti-ettevotete-arengul-on-praegu-ees-klaaslagi.d?id=65906484
Põhjusi, miks välismaine strateegiline investor siia tuleb, on üldjuhul kaks – siin on odavam toota või siin on teda huvitav turg. Väga harva on olnud, et strateegiline investor kasutab Eestit platvormina teistesse riikidesse laienemisel. Pigem on vastupidi – juhtimine ja kaalukamad töökohad viiakse siit peakorterisse.

Sarnasel teemal
https://objektiiv.ee/eesti-esimese-kindlustusuhistu-rajaja-peame-saama-omal-maal-peremeesteks/

[teretere]

https://www.marketwatch.com/

https://www.youtube.com/watch?v=1lWJXDG2i0A

[td]

väike mõtteharjutus max energiaülekande jaoks

100W monokristall-paneel, tehaseandmete alusel selle pinge 18,4 V ja voolutugevus 5,43 A max võimsuse (100 W) korral
siit vooluringi optimaalne takistus 18,4/5,43=3,38 oomi

segaseks jääb mulle, kas see on vooluringi kogutakistus või elektriallika sisetakistus (tenn vastavalt esimesel juhul 1,69 ja teisel juhul 3,38 oomi - kui kasutada ühte paneeli)
---

kui kasutada ohutut pinget 36 V, siis 2 paneeli järjestikku
pinge 36,8 V
takistus
2*3,38=6.76 oomi
voolutugevus
36,8/6,76=5,44 A
võimsus 36,8*5,44 = 200 W

ühendades 6 sellist paralleelselt (12 paneeli):
pinge 36,8 V
voolutugevus 6*5,44=32,64 A
võimsus 1200W
takistus 36,8/32,64=1,127 oomi

ühendades 12 sellist paralleelselt (24 paneeli)
pimge 36,8 V
voolutugevus 12*5,44=65,28 A
võimsus 2400 W
takistus 36,8/65,28 = 0,564 oomi

kui on etteantud takistusega tenn, siis optimaalse paneelide arvu leidmiseks tuleb lahendada pöördülesanne

[teretere]

väike mõtteharjutus max energiaülekande jaoks

100W monokristall-paneel, tehaseandmete alusel selle pinge 18,4 V ja voolutugevus 5,43 A max võimsuse (100 W) korral
siit vooluringi optimaalne takistus 18,4/5,43=3,38 oomi

segaseks jääb mulle, kas see on vooluringi kogutakistus või elektriallika sisetakistus (tenn vastavalt esimesel juhul 1,69 ja teisel juhul 3,38 oomi - kui kasutada ühte paneeli)
---

kui kasutada ohutut pinget 36 V, siis 2 paneeli järjestikku
pinge 36,8 V
takistus
2*3,38=6.76 oomi
voolutugevus
36,8/6,76=5,44 A
võimsus 36,8*5,44 = 200 W

ühendades 6 sellist paralleelselt (12 paneeli):
pinge 36,8 V
voolutugevus 6*5,44=32,64 A
võimsus 1200W
takistus 36,8/32,64=1,127 oomi

ühendades 12 sellist paralleelselt (24 paneeli)
pimge 36,8 V
voolutugevus 12*5,44=65,28 A
võimsus 2400 W
takistus 36,8/65,28 = 0,564 oomi

Sorry,aga võibolla täpsustad mis selle mõtteharjutuse point?

[td]

point on see, et energiaülekanne on suurim siis, kui elektriallika ja koormuse takistused on võrdsed - seega leidsin tenni takistuse väärtuse, mille puhul vesi soojeneb kõige efektiivsemalt (või siis pöördülesandena, kui on etteantud takistusega tenn, siis mitu 100 W võimsusega paneeli oleks vaja 36 V süsteemi jaoks, et vesi soojeneks kõige efektiivsemalt)

näiteks tavalises 2000 W 230V boileris on tenni takistus:
2000/230= 8,63 A, siit takistus 230/8,63=26,65 oomi

sellise tenni jaoks 36,8 V juures on voolutugevus 1,38 A ja koguvõimsus seega (ainult!) 50W ehk vaja on 2 tk. 25 W paneeli järjestikku (ja vee soojenemine võtab ilmatu pika aja)

[teretere]

point on see, et energiaülekanne on suurim siis, kui elektriallika ja koormuse takistused on võrdsed - seega leidsin tenni takistuse väärtuse, mille puhul vesi soojeneb kõige efektiivsemalt (või siis pöördülesandena, kui on etteantud takistusega tenn, siis mitu paneeli oleks vaja 36 V süsteemi jaoks, et vesi soojeneks kõige efektiivsemalt)

Ok.

https://en.wikipedia.org/wiki/Energy_re ... investment
võibolt aitab kaasa

[td]

antud lingist erinevate energiaallikate EROEI võrdlus
päikesepaneel: 8,7...34,2
tuuleenergia: < 10...20
nafta: 18...43
kildanafta (ilma gaasita): 1,4...1,5

[td]

Siin on 100W päikesepaneeli võimsuskõverad erinevate temperatuuride jaoks. Võimalik, et kõige efektiivsem oleks antifriisijahutusega paneel (soojusvahetiga boiler eelsoojenduseks soojuspumpa sisse tulevale tarbeveele)
Kuna päikeseenergia, mis maa peale jõuab, on ca 800W m2 kohta (maalähedasel orbiidil vist 1100 W m2 kohta, kui õigesti mäletan) ja päikesepaneeli kasutegur on ca 18 %, siis ca 80 % päikeseenergiast (peegeldumist ja kuuma keha infrapunakiirgust arvestamata) läheb soojuseks, mida saaks ju ära kasutada - pealegi, madalam paneeli temperatuur tõstab paneeli efektiivsust. 100W paneel on ca 0,56 ruutmeetrit, seega ca 350 W võiks olla soojusenergiat, mis ootaks soojusvahetisse saatmist (kuid ka siin on määravaks kogu süsteemi kasutegur, seetõttu paneeli soojuse ärajuhtimise reaalne efekt on väiksem, 350W on ideaalse ilma ja langemisnurga korral). Kümne paneeli pealt soojuse ära juhtimine võiks olla samas suurusjärgus ühe tavalise viäksemat sorti elektriboileri võimsusega.

Kui päikesepaneeli temperatuuri õnnestuks alandada 25 kraadi peale, siis elektriline võimsus olekski nimivõimsuse lähedal + lisaefekt soojusest.

[teretere]

Siin on 100W päikesepaneeli võimsuskõverad erinevate temperatuuride jaoks. Võimalik, et kõige efektiivsem oleks antifriisijahutusega paneel (soojusvahetiga soojuspumpa sisse tulevale veele)
Kuna päikeseenergia, mis maa peale jõuab, on ca 800W m2 kohta ja päikesepaneeli kasutegur on ca 18 %, siis 80 % päikeseenergiast (peegeldumist ja infrapunakiirgust arvestamata) läheb soojuseks, mida saaks ju ära kasutada - pealegi, madalam paneeli temperatuur tõstab paneeli efektiivsust. 100W paneel on ca 0,56 ruutmeetrit, seega ca 350 W võiks olla soojusenergiat, mis ootaks soojusvahetisse saatmist (kuid ka siin on määravaks kogu süsteemi kasutegur, seetõttu paneeli soojuse ärajuhtimise reaalne efekt on väiksem)

Kui päikesepaneeli temperatuuri õnnestuks alandada 25 kraadi peale, siis võimsus olekski nimivõimsuse lähedal.

2019 ilmus peer review article ,et solar paneli eroi on negatiivne.
Linki pole hetkel käepärast- tõsisema huvi korral netist leiav.

[rr009]

Kui juba läks.. Mul on 10 tk 390 w paneeli vaja panna.. Kas puidust raam sobib, tahan katusele, seal on ääris 25 cm vaid hetkel. Külma pole, tuul raip on vahel kuni 1 kategooria orkaanini välja. Päike käib armsalt lagipähe nagu ekvaatoril ikka..

Kuna meil päikesepatareide buum, siis tasub neist foorumites postitada, ostetakse konteinerite kaupa. Mina puidu peale ei paneks st kliima, kus sina oled, pole niiskus ja mädanik vist teemaks. Aga kuna tugevad tormid, siis puit pole parim valik. Mõtled päikesepatareidest katuse teha ? Või mis katusematerjal seal on.

Miks Sa tuult ei püüa ?

Tuult ei hakka, välimus vastik. Paneelid olemas, siin 0,4 eur/w väikehulgi. Ma lihtsalt mõtlen mis raam parim oleks. Lamekatus, vihma tuleb 5 korda aastas.

[td]

kuidas on EROI tuumaenergiaga (kui kõik kaudsed keskkonnakulud ka sisse arvestada)?

[teretere]

antud lingist erinevate energiaallikate EROEI võrdlus
päikesepaneel: 8,7...34,2
tuuleenergia: < 10...20
nafta: 18...43
kildanafta (ilma gaasita): 1,4...1,5

Meie globaalne tööstustsvilisatioon lakkab olemast,kui eroi langeb alla 11.

[td]

Lamekatus, vihma tuleb 5 korda aastas.

tolm?

[teretere]

kuidas on EROI tuumaenergiaga (kui kõik kaudsed keskkonnakulud ka sisse arvestada)?

Praegu kõige moodsamatel kasutegur ca 3%,esiisade koopas süüdatud lõkkel ca 97%. Progress? Regress?

[rr009]

Lamekatus, vihma tuleb 5 korda aastas.

tolm?

Tolm piisav ja ka ülekuumenemine. Aga siin pole kuumenemine temperatuurist vaid UV, selle optimaalne lahendus peaks olema meil möeldud. Tolmu pühkimine on oluline, väike robot ei sega. Suurimad liivatormid 3 mm tolmu, aga harvad.

[rr009]

Muidugi kui on aega anda kuldaväärt praktilisi nõuandeid siis annan enda baasandmed- Aastane kiirgusvoog 2500 kWh/m2, päevane ca 6,5-7 kWh/m2. keskmine temperatuur ca 20C, oluline UV (keskmine 9, max 14-15), mis kütab tumedad kivid kuni kõrvetamiseni. Hetkel 10 paneeli 390 W, 1 tk 2 m2, eesmärk ca 50 paneeli. Turvaline oleks katusele kiviäärisest (15-25cm) allapoole panna, huvitav - paneelide alla varju midagi veel istutada. Kõik läheb katusele, ümbruse välimust ei reosta. Tolmu lahendan ise, tuul võib hetkedel minna kuni troopilise tormi tasemeni, ca 2 korda aastas, orkaani ametlikult pole 100 a olnud.

hetkel - https://static.trinasolar.com/sites/def ... 019_NT.pdf

Kasutada - kastmissüsteem, kalad (päevas kuni 500 l vett, reaalne 200-300l, torustik 200 m - tulevikus 400 m), kodumajapidamine suvel 1350 kWh, talvel 2650 kWh (see 2-3 kordistub järgmine aasta). Võiks võtta restorani, seal on tarbimist tugevalt kuni 700-800 eur eest kuus. Hetkel tuleb kWh hinnaks siin ca 0.16 Eur. Vee soojendamist pole vaja, pigem on huvitavam selle jahutamine (seda võiks ühildada paneelide jahutamisega). Küllap lisandub ka elektriauto varem või hiljem. Praegu tundub energia andmine põhivõrku parim salvestuskoht, eks jälgin akupankade revolutsiooni.

[spl]

https://www.thestreet.com/mishtalk/economics/the-fed-now-owns-nearly-one-third-of-all-us-mortgages

[projekteerija]

Tundub, et Soomes on ummikumaksud jms. "tehtud" ja lähebki lahti autoliikluse ja keskkonnasaastamise vähendamine erinevate auto-, tee-, kütuse- ja ummikumaksude kaudu (või siis tuleb lugeda, et sedasi läheb lahti hoopis riigikassa moodne täitmine...) . Mis täpselt ja kuidas, on veel lõplikult lukku löömata ja sellel võiks pilemalt tulevikus peatuda.
Välja on kuulutatud "võistlus" maksukassi(de)le (Soomes siiski maksukarule...verokarhu ) parima nime leidmiseks. Eesmärk siis selgelt sobiva nime abil rahva vastuseisu vähendada. Pole vahet, mis nimi...peaasi, et paremini hiiri murraks. Kui mitte varem, siis pärast järgmisi valimis on midagi sarnast ka meil "tehtud". Seega varasid (kinnisvara, autod, aktsiad, laenud jms.) hinnates-soetades arvestage sellega.
https://www.is.fi/autot/art-2000006629556.html
Lisaks üks tüüpiline promovideo, mille abil Soomlasi proovitakse maksukaruga sõbraks teha.
https://www.youtube.com/watch?v=42qRN6mVQAU

[spl]

https://majandus24.postimees.ee/7058147/ootamatu-terviserike-peatas-astra-zeneca-koroonavaktsiini-katsetused

Väidetavalt tekkis selgroos ootamatu põletik, New York times sai niipalju infot...

Vaatan, et Tallinnas hakkab COV käest ära minema. Ilma silma pilgutamata ütlen, inimesed on idioodid, just need pidutsejad. Sest kõik sisuliselt seotud pidudega, ootaks katku kadumist, jääb aasta pidutsemata. Nüüd, kui nii edasi siis oktoobris algavad jälle sulgemisega ja osaliselt eriolukord.

[projekteerija]

Soomes on maamajade vastu kolgastes või siis aastaid tühjade najade (lobudike) vastu tekkinud intensiivne huvi.
https://yle.fi/uutiset/3-11525074