spl wrote:to projekteerija,
see vist Tallinna eripära, liigun rohkem mujal Eestis ringi, pole küll eriti võõrkeelt kohanud, isegi Narvas sain emakeelega hakkama. Tallinn on koht, kuhu liigun vaid äärmuslikel juhtudel![]()
spl wrote:Üldiselt suvel panin endale paneele juurde, elektroonikat pole, see elekter läheb otse soojevee tootmisele. Suvel oli niipalju tegemist monstrum genekat ei saanud uuesti üles, vahel uskumatu, kuidas aeg lendab. Teed ja teed ja justkui poleks midagi teinud.
td wrote:spl wrote:Üldiselt suvel panin endale paneele juurde, elektroonikat pole, see elekter läheb otse soojevee tootmisele. Suvel oli niipalju tegemist monstrum genekat ei saanud uuesti üles, vahel uskumatu, kuidas aeg lendab. Teed ja teed ja justkui poleks midagi teinud.
Oled Sa proovinud, missuguses ühenduses (paralleelne või järjestikune) on kasutegur suurim? Järjestikusega ju see hea, et vaske kulub vähem, samas aga eluohtlik. Parim energia ülekanne vist on siis, kui koormuse takistus on võrdne energiaallika sisetakistusega. See aga vist sõltub ka valgustingimustest.
td wrote:jah, mikroinverterid paistavad tõesti olevat hea lahendus, uurisin hiljuti sedasama poodi, kust kunagi need painduvad paneelid ostsin ja jõudsin sarnasele järeldusele:
https://www.eco-worthy.com/products/600 ... 1632248884
spl wrote: Kui võimalik pigem kuhugi hoovi raami peale panna.
td wrote:spl wrote: Kui võimalik pigem kuhugi hoovi raami peale panna.
tee aiakiigele või terrassile paneelist katus
Rr009 wrote:Kui juba läks.. Mul on 10 tk 390 w paneeli vaja panna.. Kas puidust raam sobib, tahan katusele, seal on ääris 25 cm vaid hetkel. Külma pole, tuul raip on vahel kuni 1 kategooria orkaanini välja. Päike käib armsalt lagipähe nagu ekvaatoril ikka..
Majandushuviline wrote:Üsna pikalt on kujundatud arvamust nagu tuleks hea välisinvestor ja toob siia külluse, mida kasutati ka erastamiste põhjendusena
http://www.epl.ee/news/arvamus/priit-poldoja-eesti-ettevotete-arengul-on-praegu-ees-klaaslagi.d?id=65906484
Põhjusi, miks välismaine strateegiline investor siia tuleb, on üldjuhul kaks – siin on odavam toota või siin on teda huvitav turg. Väga harva on olnud, et strateegiline investor kasutab Eestit platvormina teistesse riikidesse laienemisel. Pigem on vastupidi – juhtimine ja kaalukamad töökohad viiakse siit peakorterisse.
td wrote:väike mõtteharjutus max energiaülekande jaoks
100W monokristall-paneel, tehaseandmete alusel selle pinge 18,4 V ja voolutugevus 5,43 A max võimsuse (100 W) korral
siit vooluringi optimaalne takistus 18,4/5,43=3,38 oomi
segaseks jääb mulle, kas see on vooluringi kogutakistus või elektriallika sisetakistus (tenn vastavalt esimesel juhul 1,69 ja teisel juhul 3,38 oomi - kui kasutada ühte paneeli)
---
kui kasutada ohutut pinget 36 V, siis 2 paneeli järjestikku
pinge 36,8 V
takistus
2*3,38=6.76 oomi
voolutugevus
36,8/6,76=5,44 A
võimsus 36,8*5,44 = 200 W
ühendades 6 sellist paralleelselt (12 paneeli):
pinge 36,8 V
voolutugevus 6*5,44=32,64 A
võimsus 1200W
takistus 36,8/32,64=1,127 oomi
ühendades 12 sellist paralleelselt (24 paneeli)
pimge 36,8 V
voolutugevus 12*5,44=65,28 A
võimsus 2400 W
takistus 36,8/65,28 = 0,564 oomi
td wrote:point on see, et energiaülekanne on suurim siis, kui elektriallika ja koormuse takistused on võrdsed - seega leidsin tenni takistuse väärtuse, mille puhul vesi soojeneb kõige efektiivsemalt (või siis pöördülesandena, kui on etteantud takistusega tenn, siis mitu paneeli oleks vaja 36 V süsteemi jaoks, et vesi soojeneks kõige efektiivsemalt)
td wrote:Siin on 100W päikesepaneeli võimsuskõverad erinevate temperatuuride jaoks. Võimalik, et kõige efektiivsem oleks antifriisijahutusega paneel (soojusvahetiga soojuspumpa sisse tulevale veele)
Kuna päikeseenergia, mis maa peale jõuab, on ca 800W m2 kohta ja päikesepaneeli kasutegur on ca 18 %, siis 80 % päikeseenergiast (peegeldumist ja infrapunakiirgust arvestamata) läheb soojuseks, mida saaks ju ära kasutada - pealegi, madalam paneeli temperatuur tõstab paneeli efektiivsust. 100W paneel on ca 0,56 ruutmeetrit, seega ca 350 W võiks olla soojusenergiat, mis ootaks soojusvahetisse saatmist (kuid ka siin on määravaks kogu süsteemi kasutegur, seetõttu paneeli soojuse ärajuhtimise reaalne efekt on väiksem)
Kui päikesepaneeli temperatuuri õnnestuks alandada 25 kraadi peale, siis võimsus olekski nimivõimsuse lähedal.
spl wrote:Rr009 wrote:Kui juba läks.. Mul on 10 tk 390 w paneeli vaja panna.. Kas puidust raam sobib, tahan katusele, seal on ääris 25 cm vaid hetkel. Külma pole, tuul raip on vahel kuni 1 kategooria orkaanini välja. Päike käib armsalt lagipähe nagu ekvaatoril ikka..
Kuna meil päikesepatareide buum, siis tasub neist foorumites postitada, ostetakse konteinerite kaupa. Mina puidu peale ei paneks st kliima, kus sina oled, pole niiskus ja mädanik vist teemaks. Aga kuna tugevad tormid, siis puit pole parim valik. Mõtled päikesepatareidest katuse teha ? Või mis katusematerjal seal on.
Miks Sa tuult ei püüa ?
td wrote:antud lingist erinevate energiaallikate EROEI võrdlus
päikesepaneel: 8,7...34,2
tuuleenergia: < 10...20
nafta: 18...43
kildanafta (ilma gaasita): 1,4...1,5
rr009 wrote: Lamekatus, vihma tuleb 5 korda aastas.
td wrote:kuidas on EROI tuumaenergiaga (kui kõik kaudsed keskkonnakulud ka sisse arvestada)?
td wrote:rr009 wrote: Lamekatus, vihma tuleb 5 korda aastas.
tolm?
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 28 guests