Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 03 Sep 2020 21:54

Meil samuti, pool kasvuhoonet veel tooreid tomateid täis, mis lamp see on ?
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 03 Sep 2020 21:57

punane+sinine "hydroponic grow led lamp", aastast 2014 või miskit
nüüd on uuemaid:
https://www.ebay.com/sch/i.html?_from=R ... d&_sacat=0

taimer on muidugi ka, lisaks ka õhu niiskuse reguleerija
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 04 Sep 2020 04:28

td wrote:update iRobot Roomba tolmuroboti kohta:
juba varem oli üksikuid hõikeid, et tumedat vaipa ei õnnestu puhastada
täna veendusin sõbra juures selles ise: arvab, et on trepi serva peal ja kogu aeg annab teada, et vaja panna käsitsi "uude kohta"

update Deebot Ecovacs Slim2 tolmuroboti kohta:
proovisin sama vaiba peal, ka temale ei suutnud seda kortistada - püüdis tagurdada end selle pealt maha


Soovita kõige odavam robot mille ülesanne oleks majaesise ala 36x2 m pealt sipelgate kokku pühkimine. Soovitavalt peaks ta nad ka ise kuskile maha laadima jne, , aga see vist teeb asja kalliks, nii et mingi odav tänavaplaate mööda uisutama..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 04 Sep 2020 07:08

sellist robotit pole kohanud, kõige efektiivsem ehk siiski sipelgalõks
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 04 Sep 2020 07:13

td wrote:
pop wrote:

Ma olen aru saanud et pigem on viiruse edukuse ja elujõulisuse kriteerium


videona sama info:
https://www.youtube.com/watch?v=GOxRfNCTV6U
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 04 Sep 2020 15:12

td wrote:sellist robotit pole kohanud, kõige efektiivsem ehk siiski sipelgalõks


Ma ei taha neid hävitada, neil on oma ala.. Aga et nad liiga ülbeks ei läheks ja mingit DT tukka viskama ei hakkaks nagu eliidile kohane, siis selleks paneks neile oma autobussi ja las kannatavad ühistranspordi käes... Lihtsalt kerge regulatsioon, päikese käes ei taha isegi nemad joosta ja piiravad aktiivsust. Samuti teeks peatuse gekode juurde, siis on ühele söökla, teisele mõtlemisaine..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Sep 2020 06:42

lastehalvatuse vaktsiin põhjustab jälle haigestumisi (ajaloos on juba olnud selliseid lastehalvatuse vaktsiine)
https://www.zerohedge.com/markets/un-fo ... eak-africa
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 05 Sep 2020 08:09

rr009 wrote:
td wrote:sellist robotit pole kohanud, kõige efektiivsem ehk siiski sipelgalõks


Ma ei taha neid hävitada, neil on oma ala.. Aga et nad liiga ülbeks ei läheks ja mingit DT tukka viskama ei hakkaks nagu eliidile kohane, siis selleks paneks neile oma autobussi ja las kannatavad ühistranspordi käes... Lihtsalt kerge regulatsioon, päikese käes ei taha isegi nemad joosta ja piiravad aktiivsust. Samuti teeks peatuse gekode juurde, siis on ühele söökla, teisele mõtlemisaine..

Jep. Mõnede putukate jms. heaks läbisaamiseks oleks tõesti mingeid roboteid vms. vaja. Aastakümneid on maal olnud maade jagamist kuklastega. Muidu toredad tegelased kui neil paari tüütut kinnisideed ei oleks. Üks nest on soov ehitada üks oma pesadest just 200 aastase aida nurga juurde. Selleks, ete selle käigus aida palgid kannatada ei saaks tuleb pidevalt neid aia teise nurka asumisele saata. Aga ca kuu aj pärast on jälle uue ehitamisega algust teinud....Teine kiiks oli ühe vahepesa ehitamine kaevu juurde. Nüüd viimased kaks aastat on nad sellest loobunud.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 05 Sep 2020 08:40

Igasugused digirahad on toredad aga väiksemagi hälbe/häire korral on need erinevatest olukordadest põhjustades ikkagi ülimalt haavatavad või ohtlike/ebamugavate/ebaratsionaalsete häiringute põhjustajad. Soomes tasapisi kogub toetust soov, et iga kaupmees/ettevõtja peab omama kohustust ka sularahaga teenindamiseks. Viimasel ajal on soomlased närvi ajanud pankade üha pikemajaliseks muutuvad hooldustööd. Ning kõik märgid näitavad, et üha keerulisemaks minevates süsteemides hoolduspausid kipuvad üha pikemaks venima. Eriti siis kui karme sanktsioone ei kaasne. Entroopia...
https://yle.fi/uutiset/3-11527665
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 05 Sep 2020 11:53

Asko Lõhmuselt põhjalik ülevaade Eesti riigi toimimisest,vaadatuna läbi metsanduse prisma.

https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ ... a-riigist/
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 05 Sep 2020 21:11

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanel-kiik-koroonajuhtumite-kuhjumisest-oleme-jatkuvalt-hadaolukorra-ohus?id=90955989

Täna Tartu ülikooli õigusteaduskonnast keegi haige jne. Üldiselt ei taha inimeste optimismi hajutada, aga ma näen, et asi käest ära läinud. See kollete püüdmise jutt on nö jutuks hea. Viiruse ekspansioon on alanud.

---

Venemaa vaktsiini nimi on "Sputnik" ja reaalne testimine algab alles nüüd, sisuliselt faas 3 jäeti vahele ja kohe hakatakse süstima õpetajatele, politseile jne
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 05 Sep 2020 21:16

Foorumlased meil miljoni ametiga, ma ka elektriku, ehitaja jne jne kõrvale õpin automaalri ameti ka ära :D Vanad autod head, julged õppida nende pealt.
Paras raketiteadus, püstol õige survega, õige otsik jne jne. Hetkel veel annaksin hindeks 3-, aga püüdlen 4 poole. Loomulikult koos eelneva viimistlusega, pahteldus, kruntimine, värv, lakk jne

Suurim mure on see, et juba liiga külm, värv ei kuiva piisava kiirusega. Teine asi, tavaline garaaz tuleb täiesti tolmuvabaks saada. Õues värvimine on täiesti napakas tegevus, seal kohe miljon putukat värvi peal.
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Sep 2020 21:38

seda ma ei teadnud: kange külmaga muutuvad mõned laserid peidetult ohtlikuks, sest roheline valgus asendub sama intensiivse infrapunavalgusega
https://www.youtube.com/watch?v=9tOcUyakk0Q
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 05 Sep 2020 22:39

spl wrote:Foorumlased meil miljoni ametiga, ma ka elektriku, ehitaja jne jne kõrvale õpin automaalri ameti ka ära :D Vanad autod head, julged õppida nende pealt.
Paras raketiteadus, püstol õige survega, õige otsik jne jne. Hetkel veel annaksin hindeks 3-, aga püüdlen 4 poole. Loomulikult koos eelneva viimistlusega, pahteldus, kruntimine, värv, lakk jne

Suurim mure on see, et juba liiga külm, värv ei kuiva piisava kiirusega. Teine asi, tavaline garaaz tuleb täiesti tolmuvabaks saada. Õues värvimine on täiesti napakas tegevus, seal kohe miljon putukat värvi peal.


Ma õppisin ka kunagi akadeemilisel olles veidi sama ametit. Töötasin pool aastat autoteeninduses värvija õpilasena ja hiljem tegin ühes erakohas aeg-ajalt haltuurat. Kahjuks või õnneks ma seda tööd päris käppa ei saanud. Muidu olekski ülikooli pooleli jätnud ja autosid võõpama hakanud. Mitmed tollased värvijad, keda teadsin, surid üsna noorelt. Eks nõuka ajal olid kehvad respikad ja sageli ei viitsitudki paari pleki kruntimise ajaks maski ette panna. Alles aastaid pärast oma ajutise värvijakarjääri lõppu, sain pahteldamisele õieti pihta. Äritsesin ülikooli ajal veidi autodega. Tõin Leningradist kõksuga Ladasid, plekitöö tegi tuttav pleku ja ise tegin värvi eeltööd. Kord sattus mu pahteldamist-'lihvimist nägema üks vana võõba. Ta andis paar lihtsat soovitust ja tulemus paranes mängleva kergusega. Mul oli autoteeninduses ametlik juhendaja, kes oleks neid töövõtteid kohe mulle pidanud õpetama. See vana tõbras hoidis muidugi oma suumulgu kinni - eks kardeti konkurentsi. Tegelikult pean talle vist aitäh ütlema - ülikool sai lõpetatud ja majanduslik seis on kindlasti oluliselt parem, kui oleks olnud võõbana. Tervisest ma ei räägigi.

Kõksuga autosid meeldib oma tarbeks osta siiani. Pean silmas värskeid ja vähese läbisõiduga isendeid, mille kahjustused ei ole suuremad kui mõlkis plekid. Kui tehnika või turvavarustus on pihta saanud, hoian eemale. Praegugi ostsin Saksast kergelt kraavis käinud Golf Sportsvani, mis on sisuliselt tutikas auto (vanus alla aasta, läbisõit 8000). Koos toomise, tegemise ja Eestis arvelevõtuga läheb see maksma pool uue hinnast. Saan sellega muretult 5-6 aastat sõita. Asja juures üllatas just värvimistööde krõbe hind Eestis. Selliste hindade juures võta või ise pahtlilabidas ja klots kätte. Tuiskamist ma muidugi ei hakkaks põlve otsas üritama. Selle murega siis tulen pigem spl sinu ukse taha. ;)
neto
 
Posts: 377
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Sep 2020 06:58

neto wrote: Mitmed tollased värvijad, keda teadsin, surid üsna noorelt.

https://itstillruns.com/health-risks-as ... 71111.html

neto wrote:Kord sattus mu pahteldamist-'lihvimist nägema üks vana võõba. Ta andis paar lihtsat soovitust ja tulemus paranes mängleva kergusega. Mul oli autoteeninduses ametlik juhendaja, kes oleks neid töövõtteid kohe mulle pidanud õpetama. See vana tõbras hoidis muidugi oma suumulgu kinni - eks kardeti konkurentsi.

Äkki jagad mõne soovituse ka foorumlastele?
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 06 Sep 2020 09:49

neto wrote:Selle murega siis tulen pigem spl sinu ukse taha. ;)



:lol: :lol: ütleme ausalt, mul veel väga väga pikk tee minna ja peaks ka olema värvimise kabiin või kuidas see nimetatakse, kus meeletult hea valgus ja korralik vent. Kuidas näed oma vigu, vii auto päikese kätte, kohe näed kõik jamad ära. Unusta ka suhtumine, et pahteldasin jäi väike mingi auguke ala 1 millimeeter, küll värv katab ära :twisted: Värv toob just kenasti kõik sinu pahteldamis defektid välja. Ühe autouksega tegin vea, kuulasin oma isa, et ära värvi tervet ust (üks tundus korralikum, teised üleni), värvi vaid alt, rumalus, seda hajutamist suudavad ehk tippude tipud teha. Poleerimismasin pole ka imerelv.

Järgmine aasta teen uuesti ja terve ukse, ära üritage mingi "juppi" kusagil värvida. Vaid terve uks, terve pagasnik jne.

Miks ma ise proovin kätte natuke harjuada, sama teema, hinnad ulmed töökodades ja viimati viisin, pidid terve ukse ära värvima ja liistud ära võtma autol, lai liist. Nüüd võtsin maha ja nägin, et pole seal eelnevalt midagi maha võetud.

Värvimisel ei tasu lolliks minna, kaks kihti max ja esimesel lasta kuivada ala 5 min.

Pahteldamisega see, et kuna pole ju proffidega tegemist, kes päevast päeva autosid teevad, siis ei tasu poolt purki kohe valmis teha. Tuletan meelde, et kuivab juba 5 min ära ja pole mõtet autole paksult seda mökerdada. Teine asi, kui pahteldad ja näed viga...peale 5 min, ära ürita seda korrigeerida, lase ära kuivada, lihvi ära ja pane tee pahtliga korrektsioon. Sest muidu sul juba tekivad tükid ning saad kenad triibud pahtlisse. Üks maailma rõvedam asi on polüesterpahtli tolm. Väidetavalt nitropahtel kuivab kauem, aga pole seda kasutanud ja minu teada, seda kasutatakse rohkem plastiku remondis. Kohe sirgelt pahteldamine omaette kunst, selleni jõudmine veel omaette teema. Kasutada tasub peenpahtlit, ei tasu unustada, et ka on olemas klaaskiududega pahtel, aga see nö suurema "mõlgi" jaoks, peale pärast peenpahtel.

Aga jah, ega meistrid nõu ei anna, sain ise seda tunda. Kas nad tõsimeeli arvavad, et tuleb IT sektorist ära ja hakkan päevast päeva mürgiseid värve sisse hingama :P :P

PS kasutage kindlasti respiraatorit, ma esimene korda ei kasutanud, pärast olin nagu pilvebaleriin ja hõljusin ringi....
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 06 Sep 2020 16:39

Kui see "Sputnik" peaks tõesti töötama, siis megakasumeid nautivad lääne farmaatsiatööstused oleksid parajas pasas. Kes ostab kallist vaktsiini, kui on olemas töötav ja odavam.


https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/irja-lutsar-venelaste-koroonavaktsiinist-andmed-on-vaga-lootustandvad?id=90961429
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 06 Sep 2020 21:44

td wrote:
neto wrote: Mitmed tollased värvijad, keda teadsin, surid üsna noorelt.

https://itstillruns.com/health-risks-as ... 71111.html

neto wrote:Kord sattus mu pahteldamist-'lihvimist nägema üks vana võõba. Ta andis paar lihtsat soovitust ja tulemus paranes mängleva kergusega. Mul oli autoteeninduses ametlik juhendaja, kes oleks neid töövõtteid kohe mulle pidanud õpetama. See vana tõbras hoidis muidugi oma suumulgu kinni - eks kardeti konkurentsi.

Äkki jagad mõne soovituse ka foorumlastele?


1. Pahteldamisel kasuta võimalusel laiemat labidat.
2. Lihvimisel kasuta võimalusel suuremat klotsi.
3. Püüa klotsiga lihvimisel minimaalselt teha ringikujulisi liigutusi. Õige tehnika on paar-kolm korda edasi-tagasi piki horisontaaltelge ja siis samapalju vertikaalselt jne. jne. jne.
4. Ära püüa suure pahteldusega kohe ideaalset tulemust. Kui tundub, et pind on üldjoontes kujus, tuleb teha vahekrunt, mis toob kõik pahtlivead nähtavale. Krunt mateerida ja vead pahteldada. Siis lõppkrunt.

Minu komistuskivi oli eelkõige nr. 3, kohati ka nr.2. Kui liiga väikse klotsiga lihvida ringikujuliselt, on oht miinusrantide tekkeks s.o. kui lihvid pahtli lohu servast veidi madalamaks. See vahe võib olla täitsa hoomamatu, aga teatud nurga ja valguse juures on see rant ka pärast värvimist näha. Eks see oli nõuka ajal vägagi levinud viga ja taoliselt pahteldatud autosid võis sageli liikluses näha. Samas oli ka tasemel värvijad, kelle värvitud detailde puhul ei olnudki võimalik mingit erinevust tehasevärvist leida.
neto
 
Posts: 377
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 06 Sep 2020 22:08

Oh kus mulle foorum meeldib, siin niivõrd mitmekülgsete teadmistega inimesed ! Tavaliselt aluskrunt hall, aga kas vigade leidmisel tumedamal autol pole mõttekas õrnalt musta värvi kasutada ja pärast maha lihvida, minu arvates musta värviga ja õige valgusega näeb kõige paremini pahteldamisvigu.
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 06 Sep 2020 22:38

spl wrote:Pahteldamisega see, et kuna pole ju proffidega tegemist, kes päevast päeva autosid teevad, siis ei tasu poolt purki kohe valmis teha. Tuletan meelde, et kuivab juba 5 min ära ja pole mõtet autole paksult seda mökerdada. Teine asi, kui pahteldad ja näed viga...peale 5 min, ära ürita seda korrigeerida, lase ära kuivada, lihvi ära ja pane tee pahtliga korrektsioon. Sest muidu sul juba tekivad tükid ning saad kenad triibud pahtlisse. Üks maailma rõvedam asi on polüesterpahtli tolm. Väidetavalt nitropahtel kuivab kauem, aga pole seda kasutanud ja minu teada, seda kasutatakse rohkem plastiku remondis. Kohe sirgelt pahteldamine omaette kunst, selleni jõudmine veel omaette teema. Kasutada tasub peenpahtlit, ei tasu unustada, et ka on olemas klaaskiududega pahtel, aga see nö suurema "mõlgi" jaoks, peale pärast peenpahtel.


Ma omal ajal tegin enamasti märglihvimist. Esiteks on vähem tolmu (td link on paras õudukas, eriti veel nõuka ajale mõeldes) ning sõrm tunnetab märjalt paremini pinda. Töövahendid - veeämber, klots, veekindel paber ja mingi kalts. Pind käe või kaltsuga kergelt märjaks, klots paberiga veest läbi ja lihvima. Aeg-ajalt väike kamal vett, et pind pahtlipurust puhtaks saaks ja katsuda parem oleks. Autoteeninduses sai voolikuga pidevalt lihvimise ajal vett lasta. Jube veeraiskamine muidugi. Kuivalt tegin vibraga ainult väga suurtel pindadel esimest lihvimist. Sealt edasi ka suured pinnad märjalt. Aga mis mina ka tänapäevastest asjadest tean! Eks materjalid, töövahendid ja meetodid on ligi 40 aastaga kõvasti muutunud.

Kaheksakümnendatel oli kahekomponendiline nn. jugo pahtel suur defitsiit. Autoteeninduse laost anti seda terve auto peale vist 100 grammi. Lõviosa tööst tuli teha mingisuguse lögaga, mis kandis õlipahtli nime. Kui seda üle 2 millimeetrise kihi tõmbasid, siis see koht ei kuivanudki ära ja värvikambris kobrutas üles. Lisaks kuivas seegi õhuke kihike vähemalt pool päeva, enne kui sai lihvida või uue kihi peale tõmmata. Pahtlikulu auto peale kokku oli umbes 1 kilo, seega lõviosa tööst tuli sageli teha just selle kehva pahtliga. Teinekord tõi klient ise õiget pahtlit. Mäletan üht rekordautot, kuhu läks 3 kilo jugo pahtlit, mille klient pidi mustalt hankima 25 rubla kilo. Siis kasutati keretöödel palju gaasikeevitust, mis tõmbas uutele plekkidele igasugu laineid sisse, mis tuli kõik üldjoontes sirgeks saada. Kõige hullem oli katuse või kapoti lainete pahteldamine.

Edu!
neto
 
Posts: 377
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 06 Sep 2020 22:41

spl wrote:Oh kus mulle foorum meeldib, siin niivõrd mitmekülgsete teadmistega inimesed ! Tavaliselt aluskrunt hall, aga kas vigade leidmisel tumedamal autol pole mõttekas õrnalt musta värvi kasutada ja pärast maha lihvida, minu arvates musta värviga ja õige valgusega näeb kõige paremini pahteldamisvigu.


Vanasti oli krunt ainult punakaspruun. See näitab vead piisavalt hästi välja. Hall on tõesti selleks otstarbeks lahjem. Aga alusvärvi, mis tuleb pärast krunti, võib ka muidugi kasutada nagu pakkusid. Siis on kindel, et pärast põhivärvi pealekandmist mingi üllatus välja ei uju.
neto
 
Posts: 377
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Sep 2020 08:53

Tänud neto! Tänapäeva kallid teenuste hinnad muudavad osad mehed multitalendiks. Naeran, et mul varsti rohkem ameteid, kui huntkriimsilmal. Ja õnneks näen, et foorumlased suht samasugused, muidu oleks hakanud iseenda terves mõistuses kahtlema. Paljuski on mind mõjutanud see, et olen mingi teenuse ostnud ja olen ülimalt kehva kvaliteeti kogenud.

---

Müstika, äripäevas jällegit artikkel, et ala kv hinnad tõusid ja siis artikkel, et ostjaid palju vähem. Täielik vastuolu, tõstad hinda, aga ostjaid pole ?

https://www.err.ee/1131974/koroonakriis-pidurdas-korterite-jarelmuugituru-aktiivsust
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 07 Sep 2020 10:19

spl wrote:---

Müstika, äripäevas jällegit artikkel, et ala kv hinnad tõusid ja siis artikkel, et ostjaid palju vähem. Täielik vastuolu, tõstad hinda, aga ostjaid pole ?

https://www.err.ee/1131974/koroonakriis-pidurdas-korterite-jarelmuugituru-aktiivsust


Järelikult on uue ehitamine kallim kui hektel ja intress madal, kui oleks loogiline. Lubatud lähikondlastele, intress realturul on muidugi surmav. Vara hoidmine inflatsiooni katteks on tavaline strateegia. Muidugi Põhjalas, kus laguneb kiiremini kui intressimäär, siin on omad agad, aga Eestile on kombeks sitta kah...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Sep 2020 12:51

https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/07/varske-prognoos-eesti-volg-ahvardab-kasvada-ule-10-miljardi

Kõige hullem selle asja juures see, et kõik see kokku laenatud raha seisab niisama. Või siis antakse laenusid kv arendajale, täiesti jabur ja vastutustundetu.
Minu suurim kartus see, et kõik see raha valatakse betooni, mis ei too mingit täiendavat tulu (vaid selle suured hooldamise kulud). Teine asi, hakatakse riigiametnike palkasid sellega tasuma (aka Kreeka).


---

Kui minu käest küsida, kas toetada turismisektorit või välja mõelda meetmed versus hakkame ehitussektorit poputama. Vastus turismisektor, sest ehitussektoris on väga suurel määral võõrtööjõud kasutusel st meie inimene ei saa sealt midagi. Riik saab maksud, aga palgaraha rändab välja Eestist.
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Sep 2020 14:40

Mängisin täna sellise asjakesega:
https://classic.prisjakt.nu/produkt.php?p=4920483
https://youtu.be/L11kcT01t1A?t=177

Siri suutis TV kanaleid vahetada, aga köögilambiga jäin hätta, ei kuulanud iga kord sõna (andis veateate). Üldiselt on see üks suur turvarisk, kui näiteks triikraud ühendada sellesse süsteemi. :twisted:
td
 
Posts: 14932
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Sep 2020 16:06

td wrote:aga köögilambiga jäin hätta, ei kuulanud iga kord sõna (andis veateate)


Varsti loeme lehest Rootsi majaelanikud jäid pimedusse, sest lambid tegid firmware uuendust, aga ühendus katkes :twisted:

---

Häbi peaks olema, et sellist jama rääkida. Alati tuuakse õpetajad ja sisejulgeolek (klassikaline propaganda), neid ametnikke on kohutavalt, kes tegelevad töö imiteerimisega, samuti ulme palkadega nõunikke, PR tegelased jne jne.

https://www.err.ee/1132184/aas-ma-ei-nae-voimalust-avaliku-sektori-palkade-karpimiseks

Kriisi ajal peaks Aasa hinnangul seadma prioriteediks investeeringud ehitussektorisse Kõige rumalama lause auhind kukkus, raha ei tohi valada betooni, sest sealt tekivad lisakulud. Pluss see, mida varasemalt mainisin, et ehituses väga suurel määral võõrtööjõud st see raha liigub Eestis välja. Variant on teid rajada, aga seal ka nii, et võtta pakkumised. Kui need ikka pilvedes, siis panna asjad ootele ja hinnad normaliseeruvad.
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Sep 2020 09:39

Tarmeko juht Nigul: avalikku sektorit tuleks kärpida 30 000 inimese võrra
https://www.err.ee/1132308/tarmeko-juht-nigul-avalikku-sektorit-tuleks-karpida-30-000-inimese-vorra

Poliitikuid tõstetakse ministeeriumide vahel ümber nagu malenuppe, nad ei pruugi oma vastustusvaldkonnast üldse midagi jagada. Ministri lauale jõuavad ju paberid läbi tippametnike. Ministritel on vähemalt poliitiline vastutus, ametnikel pole üldse mingit vastutust.

Ma olen kunagi ühe staarpoliitiku näost punaseks ajanud, kui põhjendati ühe ametniku palka sellega, et tal suur vastutus. Küsisin otse, kuidas Eesti riigis määratletud ametniku vastutus, pole tal ei varalist vastutust ega muud. Sisuliselt, kui ametnik teeb jama kokku, siis halvim mis temaga juhtub, on vallandamine ja kõik !

Ehk ühtin ärimehe jutuga, meil käib selline pidu katku aeg, saan aru, miks EKREle meeldib ametnikke enda poolele võita, valijad ju. Aga kui õigesti mäletan, siis EKRE oli üks, kes rääkis riigisektor ja ametnike armee liiga suur. Nüüd nad kuidagi kõik ära unustatud. Minus tekitab imestust südroom - "isik kõrgel pukis, mälu kadunud!" Hetkel on Eesti riik alustanud Kreeka stiilis majandamist.
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 08 Sep 2020 14:42

spl wrote:
Häbi peaks olema, et sellist jama rääkida. Alati tuuakse õpetajad ja sisejulgeolek (klassikaline propaganda), neid ametnikke on kohutavalt, kes tegelevad töö imiteerimisega, samuti ulme palkadega nõunikke, PR tegelased jne jne.

https://www.err.ee/1132184/aas-ma-ei-nae-voimalust-avaliku-sektori-palkade-karpimiseks

Kriisi ajal peaks Aasa hinnangul seadma prioriteediks investeeringud ehitussektorisse Kõige rumalama lause auhind kukkus, raha ei tohi valada betooni, sest sealt tekivad lisakulud. Pluss see, mida varasemalt mainisin, et ehituses väga suurel määral võõrtööjõud st see raha liigub Eestis välja. Variant on teid rajada, aga seal ka nii, et võtta pakkumised. Kui need ikka pilvedes, siis panna asjad ootele ja hinnad normaliseeruvad.

Soome ajakirjandus avastas ja paiskas eetrisse, et sellel kriisiajal saab ametnike kulusid kümnetes millides kärpida. Üls koht. (aga neid on veel aga alustaks siit) ;) Esitan tellimuse meie ajakirjandusele....
Lühidal riigiametmile sõidukulud soomes mullu oli 178 milj. Nüüd reisimist sisuliselt ei ole ja ehk ca 100+ milj. on võimalik Soomel vähem kulutada. Nõimalik, et sedasi jääb aastateks sest asemele tuli otseülekamdepoliitika.
Usun, et samas proportsioonis lõikamisega saab hakkama ka e- Eesti.
https://yle.fi/uutiset/3-11514399
Mis meie turismimajandusse puutub, siis seal on sageli töötajaid kohati väljastpoolt rohkem kui ehituses. spl. tee üks tuur Vanalinnas ja sadama piirkonnas. Isegi Telliskivi kandis, paljues kaubanduskeskustes jne. Eesti keelest arusaajaid on üsna keeruline juba leida. ntx. Raeloja plats. Sisselükkajad on valdavalt selgelt eksootilised. jne. Eesti keelest enamus ei saa õõd ega mütsi aru. Ei erista seda ka soome keelest...jne. Kui vene keelt oskavad, siis on ka selge aktsent juures... Kui piiluda aga kõõkidesse või hotellide tagaruumidesse, restotagustesse Vanalinnahoovidese hämaral ajal jne. siis on asi veel hullem. :?
Kui pealinna turismiettevõtjad hakkasid paluma, et kohalikud ...tulge meid külastama, läks paljudel kops üle maksa. Õpetage oma töötajatele minimaalseltki riigikeelt.... :evil:
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 08 Sep 2020 15:22

projekteerija wrote:
spl wrote:
Häbi peaks olema, et sellist jama rääkida. Alati tuuakse õpetajad ja sisejulgeolek (klassikaline propaganda), neid ametnikke on kohutavalt, kes tegelevad töö imiteerimisega, samuti ulme palkadega nõunikke, PR tegelased jne jne.

https://www.err.ee/1132184/aas-ma-ei-nae-voimalust-avaliku-sektori-palkade-karpimiseks

Kriisi ajal peaks Aasa hinnangul seadma prioriteediks investeeringud ehitussektorisse Kõige rumalama lause auhind kukkus, raha ei tohi valada betooni, sest sealt tekivad lisakulud. Pluss see, mida varasemalt mainisin, et ehituses väga suurel määral võõrtööjõud st see raha liigub Eestis välja. Variant on teid rajada, aga seal ka nii, et võtta pakkumised. Kui need ikka pilvedes, siis panna asjad ootele ja hinnad normaliseeruvad.

Soome ajakirjandus avastas ja paiskas eetrisse, et sellel kriisiajal saab ametnike kulusid kümnetes millides kärpida. Üls koht. (aga neid on veel aga alustaks siit) ;) Esitan tellimuse meie ajakirjandusele....
Lühidal riigiametmile sõidukulud soomes mullu oli 178 milj. Nüüd reisimist sisuliselt ei ole ja ehk ca 100+ milj. on võimalik Soomel vähem kulutada. Nõimalik, et sedasi jääb aastateks sest asemele tuli otseülekamdepoliitika.
Usun, et samas proportsioonis lõikamisega saab hakkama ka e- Eesti.
https://yle.fi/uutiset/3-11514399
Mis meie turismimajandusse puutub, siis seal on sageli töötajaid kohati väljastpoolt rohkem kui ehituses. spl. tee üks tuur Vanalinnas ja sadama piirkonnas. Isegi Telliskivi kandis, paljues kaubanduskeskustes jne. Eesti keelest arusaajaid on üsna keeruline juba leida. ntx. Raeloja plats. Sisselükkajad on valdavalt selgelt eksootilised. jne. Eesti keelest enamus ei saa õõd ega mütsi aru. Ei erista seda ka soome keelest...jne. Kui vene keelt oskavad, siis on ka selge aktsent juures... Kui piiluda aga kõõkidesse või hotellide tagaruumidesse, restotagustesse Vanalinnahoovidese hämaral ajal jne. siis on asi veel hullem. :?
Kui pealinna turismiettevõtjad hakkasid paluma, et kohalikud ...tulge meid külastama, läks paljudel kops üle maksa. Õpetage oma töötajatele minimaalseltki riigikeelt.... :evil:

Lisaksin siia veel ühe mõtte. Kui ametkond kordades vähem sedasi või ka eraldi eelarvega riigisiselt tuuritama ei pea siis peaks ropult ametnike töötunde üle jääma. Muuseas ... nii mitnedki ettevõtted(nende omanikud) on avastanud selle ja ootavad nüüd tublit kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Sep 2020 19:29

to projekteerija,

see vist Tallinna eripära, liigun rohkem mujal Eestis ringi, pole küll eriti võõrkeelt kohanud, isegi Narvas sain emakeelega hakkama. Tallinn on koht, kuhu liigun vaid äärmuslikel juhtudel 8-)

---

Selle kohta ütleks, et energeetika Eestis on nagu joodik, sealt alati leitakse põhjus miks võtta / elektrihinda tõsta. Siis juhtuks nii, et võrgutasud, mis niigi umbluud ja meeletu kasumivõtmine + alt. energia tasu ületaks reaalne elektrihinna st kõik muu jama võtaks arvel juba üle 60%.

https://www.err.ee/1132555/paikeseenergia-buum-voib-tosta-tarbijatele-taastuvenergiatasu

Üldiselt suvel panin endale paneele juurde, elektroonikat pole, see elekter läheb otse soojevee tootmisele. Suvel oli niipalju tegemist monstrum genekat ei saanud uuesti üles, vahel uskumatu, kuidas aeg lendab. Teed ja teed ja justkui poleks midagi teinud.
spl
Site Admin
 
Posts: 17190
Joined: 12 Feb 2008 20:59

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 18 guests

cron