pool testing - pole sellist asja varem meditsiinipraktikas kohanud, aga väidetavalt on kasutatud juba 1940-ndatest ja USA-s proovitud ka COVID-19 puhul. Põhimõte selles, et osa testimaterjalist "valatakse kokku" teiste testitavate testimaterjaliga ja siis analüüsitakse proovi kui tervikut. Positiivse testitulemuse korral uuritakse iga grupiliiget eraldi.See võimaldab hoida kokku testde arvu, mis on vajalik kõigi uurimiseks. Siin tekkib rida huvitavaid matemaatilisi probleeme:
a) milline on optimaalne kokku segatud proovide arv erinevate esinemissageduste puhul (kui esinemissagedus on 100 %, siis selline testide kokkusegamine hoopis suurendab testide arvu; kui esinemissagedus on 0%, siis teoreetiliselt piisaks ühest testist ehk kõikide proovide kokkusegamisest)
b) milline on optimaalne kokku segatud testide arv vastavalt testi tundlikkusele (kui segada kokku 10 proovi, siis lahjendusefekti tõttu, peab test olema 10x tundlikum; kui segada mittevastav kogus teste kokku, siis võib testitulemus tulla negatiivne ja osa inimesi saab valenegatiivse testitulemuse)
Järgmine tase on selline, kus üks testimaterjal jaotatakse mitmeks
samaaegseks testiks, kus on kokku segatud erinevad kombinatsioonid (kui testimaterjal on positiivne, siis kõikides vastavalt kokku segatud testid peavad olema positiivsed), aga see on juba keerulisem, näiteks:
1P 2N 3N => test positiivne
2N 3N 4N => test negatiivne
3N 4N 1P => test positiivne
või
1P 2N => test positiivne
2N 3N => test negatiivne
3N 4N => test negatiivne
ehk kolme testi alusel saame öelda, et neljast testimaterjalist vaid testimaterjal (1) andis positiivse tulemuse. Kui aga näiteks ka testimaterjal (3) on poitiivne, siis vaja lisaks veel rohkem teste ja kasulikku majanduslikku efekti enam ei ole. Seega saab kasutada vaid siis, kui positiivsete testimaterjalide osakaal on kogumis väike. (Kui asjale läheneda kvantitatiivselt ehk testitulemused (
tiitrid) on 0,33; 0 ja 0,33, või 0,5; 0 ja 0 siis saab hakkama muidugi vähema arvu testidega - aga testitava aine kontentratsioon võib olla igas testimaterjalis erinev, mis ajab jälle kaardid sassi)
Oluline ka see, kui palju võtab testimine aega - kui liiga pikk aeg, siis iga uue testiseeria korraldamine pikendab õige tulemuse saamist veelgi.
Oluline ka see, et üheski testimaterjalis ei oleks ainet, mis neutraliseeriks teise testimaterjalis otsitava aine (antigeenile reageeriv test, aga ühes testimaterjalis on antikehad, mis neutraliseerivad teiste testimaterjalide antigeeni).