siin on palju kasulikke (ja ametlikke) nõuandeid 2. tüüpi diabeedi vältimiseks arvutisõltlastele
https://tervis.postimees.ee/6803770/mis ... rvuti-tagaaga korrelatsioon ei tähenda põhjuslikku seost. Niipea, kui panna sündmused õigesse järjekorda, lähevad mitmed asjad loogiliselt paika.
2. tüüpi diabeet on rakkude resistentsus insuliinile, kuid:
- see tekkib insuliini varasema üleproduktsiooni tõttu, alles hiljem liigse insullini produktsiooni tõttu kõhunääre kurnatakse välja (seetõttu haiguse
algstaadiumis on vähe abi tema ravimisest insuliini juurde manustades)
- varasem insuliini üleproduktsioon on tingitud veresukru (glükoosi) liiga suurest hulgast veres;
haiguse algstaadiumis hommikune veresuhkru analüüs on veel normis, aga insuliinitase juba kõrge ja kehakaal juba tõuseb (mistõttu võib jääda mulje, et ülekaal ongi põhjuseks, mitte tagajärjeks)
- liiga palju glükoosi satub verre siis, kui süüa
liiga palju suhkruid ja jahutoite (viimastes sisalduv tärklis on sisuliselt glükoosi polümeer), organism püüab sellest vabaneda insuliini produtseerides, et suruda veresuhkur rakkudesse, kus toodetakse sellest üleliigsest suhkrust rasva. Esialgu see õnnestub (veresuhkur normaliseerub toidu vaheaegadel), hiljem enam mitte (veresuhkur püsib stabiilselt kõrgena)
- liiga pikk toidupaus ei ole 2. tüüpi diabeedi jaoks *kahjulik, pigem hoopis kasulik, sest aitab vähendada insuliini resistentsust, sellega kaasnev tugev näljatunne tekkib eriti siis, kui eelnevalt on söödud palju suhkrut ja jahutooteid (rohkelt eritunud insuliin viib peale toidu ära seedimist ja kõhu tühjenemist veresuhkru korraks alla normi),
pidev söömine hoiab aga insulliinitaseme pidevalt kõrge ja sellega hoopis soodustab insuliiniresistentsuse ehk 2. tüüpi diabeedi välja kujunemist. Kõrge insuliinisisaldus ja mõnetunnisele paastumisele järgnev ajutiselt madal veresuhkur tekitavad näljatunde, millele on raske vastu panna, seega
kõik dieedid, mis ei kaota algpõhjust, on määratud ebaõnnestumisele, näljatunne on nagu sugutung, millele on raske vastu seista. Ka kalorite piiramine ilma toidukordi vähendamata ning jahutoite piiramata ei ole lahendus, sest organism läheb säästurežiimile ja hakkab vähem kaloreid põletama, insuliiini resistentsus aga säilib, samuti pidev kulinaarse rahuldamatuse (nälja) tunne.
-
rasvumine ei ole põhjus vaid tagajärg ehk varajane 2. tüüpi diabeedi haigustunnus (
rohke insuliin soodustab rasva kogunemist, esialgu ainus võimalus organismil liigsest glükoosist vabaneda ongi tema kiire ümbertöötlemine rasvaks; kui suhkru tase veres on aga veelgi kõrgem, siis hakkab see erituma ka koos uriiniga (inimene tahab palju vett juua ja pissil käia ehk "diabetes mellitus" ehk "mesine läbijooks" selle väljendi algses tähenduses; see on haiguse hilisstaadium)
- kehaline koormus aitab põletada lisakaloreid, aga see efekt on siiski väike võrreldes baasainevahetusega, mis nagunii kogu aeg toimub, mõõdukas kehaline koormus aitab vähendada stresshormoonide aktiivsust (mis kaudselt suurendvad veresuhkru taset ning kõhurasva hulka) ning suurendada kasvuhormoonide aktiivsust (aitavad organismi hoida nooremana) ning suurendada lihasmassi, mis samuti osaleb ka jõudeolekus põhiainevahetuses. Seega treeningu eesmärk ei peaks olema hullult hingeldades proovida kaloreid põletada, rohkem abi on stressivabast jõutreeningust ja igapäevasest pikast (30+30 minutit või rohkem) jalutuskäigust tööle ja tagasi ...
- seega eesmärgiks pole mitte ainult vere suhkrusisalduse alla saamine vaid
vere suhkrusisalduse langetamine koos insuliinresistentsuse kaotamisega, insuliini juurdesüstimine viib 2. tüüpi diabeedi puhul hoopis põhieesmärgist eemale (kuid teatud juhtudel siiski vajalik, kui organism enam ise ei tooda insuliini)
- seega
rasva söömine iseenesest ei ole kahjulik, kahjulik on rasva söömine koos rohke suhkru, jahu ja alkoholiga---
*kehtib eeldusel, et inimene ei lähe hüpoglükeemilisse koomasse - seega järsult üleöö uuele toitumise ajakavale minna küll ei tohi. Alustama peaks suhkrute/süsivesikute piiramisega ja alles siis toidukordade vähendamisega. Seega magus jogurt (või magus snäkk) toidukordade järel ja vahel on no-no-no! Küll aga rasva- ja valgurikkam toit põhitoidukordade ajal ja vajadusel ka toidukordade vahel, mis ei tõsta insullinitaset veres nii järsult, on hea algus.