Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust
Posted: 09 Nov 2018 06:56
Riina Sikkut ütles, et ta kohtub arstidega taas ülejärgmisel nädalal, et arutada, kas valvearsti teenuse saaks käivitada juba tuleval aastal.
https://www.err.ee/875585/valvearsti-te ... koormusele
Kui asi toimub sotsialistlikel alustel, siis varsti hakatakse juurdepääsu piirama (vastasel juhul tuleksid kõik tasuta hüvesid nautima ka kõige väiksema vaevusega, mis aga patsiendi jaoks võibolla tähendab emotsionaalselt maailma lõpu algust). Seda suletud uste poliitikat kohtan ma Rootsis - tasuta teenuse uksed on lukus, telefonile vastab automaatvastaja jne.
Siin oleks hea turunišš erakliinikule, kes võtaks kõik abiotsijad vastu, sõltumata diagnoosi kergusest, kuid annaks patsiendile professionaalset abi või siis ka kindlustunde, et kõik on OK ja pabistada pole vaja. See muidugi tähendaks sõltumatust Haigekassa bürokraatiast ning see läheks abivajajale kalliks maksma (maksab ise ja vabatahtlikult, sest valida on sotsialistliku meditsiini ja erameditsiini vahel).
Asi võiks minna veel kaugemale - arst, kes tuleb alati kutse peale koju (nö perearsti visiit koju), kuid loomulikult mitte tasuta. Loomulikult jääb võimalus kasutada ka sotsialistlikku ehk riiklikku meditsiini (s.t. nädalavahetustel arsti ega õe koduvisiiti ei toimu, haiglas võetakse jutule üldjärjekorras madalaima prioriteedi alusel).
Eraettevõtlus on see, mis paneb asjad paika. Iseasi, kuivõrd on maksujõulisi "kliente". Küllap leiduks ka suure kogemusega professionaale, kes kompetentsilt mitte halvemad poleks riiklikust süsteemist. (paljud kogenud töötajad sooviksid ehk üle tulla sellisesse erameditsiini.) Seitsme kg hõbeda eest nädalas ehk mitte, aga 5 kg eest nädalas ehk hakkaks ka mina juba mõtlema kodumaale kolimisest. (Minul on EMO patsientide uurimise kogemus alates 1999. aastast.) Järgmine nädal kulub töömaratonist taastumiseks ja isikliku elu elamiseks, seega 5 kg ei ole eriti palju nõuda.
Seega haigekassanduse süsteem vajaks reformimist küll. Osa rahast võiks jätta inimeste enda kätte ja siis nad saavad valida, kas ostavad odava või hea. (valik sõltuks ilmsesti ka sellest, kui tõsiseks oma häda peetakse). Siiani on suurim vastuväide olnud, et lihtne inimene ei oska ise otsustada meditsiini headuse üle. Kui see otsustus aga taandub kättesaadavuse taseme hindamisele .... ?
Mingi lahjem variant võib ju olla Uberi sarnane koduvisiitide erasüsteem meedikutele (võimalus lisa teenimiseks oma töö kõrvalt), aga teenuse kvaliteet võib olla seal väga kõikuv (kuigi hindamissüsteem paneks professionaalid jälle pingeritta).
Kõik need "head mõtted" eeldavad aga seda, et oleks ühine patsiendiinfo andmebaas, millele on ligipääs kõigil professionaalidel, kasvõi oma iPadi kaudu. (sarnaselt doonorikaardile on iga kodanik määranud, kas tahab oma andmeid jagada kõigile professionaalidele või piirdub vaid oma perearstiga). Loomulikult peab see ligipääs olema ka seline, et saab tekitada uue sissekande.