nibbler wrote:spl wrote:Vanal ajal teati, rahal füüsiline väärtus, ehk kuldmündil oli X väärtus, keskpank ei saanud muudkui olematut raha tekitada.
Kuldmüntidega on asi natuke keerulisem kui "keskmine inimene" arvab. Nimelt, ajalooliselt on kuldmüntidel olnud alati kõrgem nominaal (so. mündile kirjutatud "väärtus") kui selles sisalduva metalli tegelik väärtus. Ehk, õndsal tsaariajal, oli 5 rublane "Nikolai" kuldraha
olulisel määral väärtuslikum kui loodusest leitud 3,9 grammine 99,9% puhas kullatera, kuigi
effectively on nad ühesuguse kullasisaldusega.
Kui keegi tuleb ajama juttu, et "kuld on olnud raha 5000 aastat", siis on tegemist suure ignorandiga. Tegelikult on väärismetallid olulist rolli mänginud võib-olla paarsada aastat, ja seda alles üsna hiljuti (so. aastatel 1600-1900). Ajaloos on (üksikisikute ja kogukondade tasemel) metallidele alati eelistatud krediidisüsteeme. Jällegi, vastupidiselt populaarsele arvamusele ei ole ajaloos näiteid bartermajandustest. Bartermajandus on Adam Smith väljamõeldud abstraktsioon, et oma teooriaid populariseerida.
Väga hea ülevaade raha olemusest ja tekkeloost on
David Graeber raamatus "Debt: the first 5000 years".
Kahtlemata, tehnoloogia areng võimaldab varem või hiljem naasta "rohujuuretasandil" juhitud krediidisüsteemide juurde. Bitcoin on pikk samm õiges suunas. Rahandusteoreetiliselt on ta mäda, aga ta kannatab ümber korraldada p2p raamatupidamiseks, millele saavad kõik tulevased krediidisüsteemid baseeruda.
Kas on loetud valesid allikaid või on loetust valesti aru saadud, aga väide, et väärismetallid on olulist osa mänginud vaid paarsada aastat, kuulub soovmõtlemise või sihiliku eksitamise valda. Muide, ka viidatud ajavahemikus (1600-1900) on ikka kolmsada aastat, mitte kakssada.
Kuld ja hõbe on olnud olulised vähemalt Rooma riigi päevilt (alates sellest, et hõbepeekritest joovad sõdurid ei jäänud nakkushaigustesse), tegelikult muidugi veel palju varem.
Kõige ulatuslikum tõus aga toimus kohe uusaja alguses seoses Ameerika kulla jõudmisega Euroopasse. Ja see toimus palju varem kui aastal 1600. Juba 26. detsembril 1492 kirjutas Kolumbus oma logiraamatusse:
"Ma andsin käsu ehitada tugev kindlus vallikraavi ja torniga. Kindluses, mille kavatsen ristida La Navidad (hisp. keeles jõulud), peavad elama mehed, kes saarele maha jäävad. Ma loodan, et minu tagasisaabumise ajaks on nad Jumala abiga välja selgitanud, kus on kullakaevandused. Loodan, et nad on tünnide viisi kulda ja vürtse kogunud.”
Niisiis kuld oli loodetavas saagis kindlalt esikohal.
Hispaania, kes saigi Ameerika kullale-hõbedale kõige enne käpa peale, muutus Euroopa võimsaimaks riigiks kuningate Carlos I (1516–1556) ja Felipe II 1556–1598) ajastul.
17. sajandiks olid varud ammenduma hakanud ja Hispaania käis alla.