td wrote:/.../vaktsineerimise mõju hakkab Iisraelis vähenema. Vaktsiini kaitse nakatumise vastu sõltuvalt süstmise ajast:
aprill: 75 % märts: 67 % veebruar: 44 % jaanuar: 16 %
Ja meie meedia sellist statistikat muidugi ei esita, etteantud (?) shabloonil uuendatakse lihtsalt numbreid
https://www.delfi.ee/artikkel/94098541/ ... 21-inimestMinu jaoks pole see enam pelgalt cognitive bias et vaktsineerituse infot ei seostata praeguse haigestumise statistikaga.
Ja kõige lihtsam on mistahes poliitikul mängida heategijat, näärivana, messiast jne. kui kogu ühiskond on varsti lõhestunud, rokk-ooperi lavastajad saadavad avalikke appikarjeid valitsusele masside tihendamise keelamise peatamiseks, tootmishoonete omanikud panevad töötajad vaktsineerimise/vallandamise dilemma ette, jne.
Ma ise arvan et need teadusnõukogu protokollid, Fischeri simulatsioonid, Lutsari jt argumendid, argumentide kvantitatiivne mõõt (igasugused põhjus-tagajärg ahelate ja üldiste stsenaariumite seas), ja eriti valitsusliikmete reaktsioonid-põhjendused erinevatele argumentidele, koos nende arvestamise või mittearvestamisega -
peaksid olema avalikud.
Miks ei peaks olema avalikkusel võimalus valideerida mistahes otsuseid mis kogu ühiskonda mõjutavad, ja kus riigipoolne tegevus ei sõltu mitte seaduses sätestatust vaid ametniku suvast, st ametniku poolsest ohutaseme tõlgendamisest, mida omakorda mõjutab ilmselgelt see kui populaarne järjekordne otsus võiks olla (või reitingut mõjutada), mitte sellest millised on teaduslikud argumendid ühe või teise otsuse tegemiseks (ja need ju ajas ei muutu).
Vastasel korral, kui vaktsineeritute hulgas hakkab ilmnema ebasoovitav statistika halvemuse suunas, võin ma kihla vedada et valitsuse usaldus kukub kolinal, ja vasti on kõik
Danse Macabre meeleolus, ja kõigil kõigest savi. (olin üllatunud et Niguliste taies on artiklis peamine pilt)