neto wrote:Kohtusin "Estoniaga" seotud töös peaaegu kõigi pääsenutega peagi pärast õnnetust. Keegi ei maininud kordagi küljelt tulnud lööki. Kõik rääkisid vaid vöörist tulnud metalsetest kolksudest ja tõugetest vööri suunast. Hämmastav on olnud näha, et aastakümneid hiljem on mõned neist teist juttu rääkima hakanud. Üks inimene, kes ütles mulle sõnaselgelt, et mingit plahvatust polnud, on hiljem hakanud rääkima plahvatusest.
Kuulasin just Kurmi ja ta jutt kõlab üksjagu "muinasjullena".
Üldiselt on sedasi, et inimesed ei suuda vähemalgi määral kirjeldada, mis juhtus. Eriti veel tormis (niigi paha ja harjumatu, sise- ja keskkõrv on häiritud jne.), laevas (helid ja löögid-vibratsioonid levivad teistmoodi kui oleme harjunud jne.) ja merel (suured veemassid, lainetus jms.). Pean tunnistama, et nii mõnegi enda osalusega sündmuse mälestuspilt ja tulemi (rusuhunnik, video, vigastused) hilisem ülevaatamine ei ole kattunud. Alles pärast täpsete salvestusseadmete, aegluubis kaameratehnika kasutuselevõttu ja viimasel ajal ka arvutimudeldamine on tekitanud ettekujutuse, mis tegelikult toimus.
Sellepärast igasugused youtuubi katsevideod jms. nii populaarsed ongi. Isegi tippteadlaste jaoks on nendes veel praegugi üllatusi...
Kui see auk pole tekkinud hiljem (keegi vastava tõestuse esitab, et see koht oli uurimise ajal korras) siis on kindlasti põhjust laev täpselt 3d mudeldada (erinevate meeskondade poolt) ja erinevate objektidega (allveelaevadega) sinna küljele pihta anda. Miljonid erinevad punktid kuhu erinevaid lööke anda saab ju nüüd välistada. Mõneti selgitaks see oletatava löök visiiri mõneti varasemalt kummalised deformatsioonid ja purustused (visiiri konstrueerimisel ju keegi sellist asjaolu arvesse ei osanud võtta).
Loogiline on ka väide, et sellest laeva osast oli palju pääsenuid. Sündmuskoha lähedal olijad said piisava äratuse ja ei kulutunud aega mõtisklusteks jms. isegi siis, kui nad juhtunu ajal olid naril magamas.