Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Rügaja » 08 Dec 2014 00:00

See tolmuimeja põhjal tehtud rennipuhastaja võtab eeskätt kuivi lehti. Paraku kipuvad nad sääl rennis kõdunema ja olema märjad :roll:
Rügaja
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 08 Dec 2014 00:05

Kivist õuekorsten on küll sos asi. Pakun, et see peamiselt kamina vms jaoks tehtud. Kui kõva soojaandvusega ahju õuekorstnale järgi paned, siis... nagu vanasti öeldi, satud omadega pigisse. Temperatuuride vahest tekib korstnapigi ikka mehiselt ja see kipub ka kivid lõpuks ära sööma.
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Dec 2014 00:14

Jõehobu wrote:Kivist õuekorsten on küll sos asi. Pakun, et see peamiselt kamina vms jaoks tehtud. Kui kõva soojaandvusega ahju õuekorstnale järgi paned, siis... nagu vanasti öeldi, satud omadega pigisse. Temperatuuride vahest tekib korstnapigi ikka mehiselt ja see kipub ka kivid lõpuks ära sööma.

Vaat, siinkohal ei oska kommenteerida. Sest see ahi väljastab suitsu, mille temperatuur on ainult 150 kraadi. Kas see on korstnale hea või halb, seda ma ei tea. Ahju puhastamise videost oli näha, et erilist pigi nagu ahjus ka ei tekkinud.
On ka lahendusi, kus vanale korstnale aetakse sisse moodne roostevaga toru ja selle ümbrus isoleeritakse.
Mille poolest külmal pööningul asuv korstna ülaosa parem on kui välisseina korsten?

Aga pakkuge veel miinuseid, tore on arutleda kõik läbi, et siis korstnapühkija-pottsepa käest järele küsida.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 08 Dec 2014 00:44

td kirjutas:
Mille poolest külmal pööningul asuv korstna ülaosa parem on kui välisseina korsten?

Lihtsalt sääl on alumine osa korstent siiski soojas toas, seega soojeneb paremini ja ei jahuta ahjust tulevaid gaase kohe maha. Seetõttu on gaas kuumem ja kuumutab paremini ka ülemist otsa, mistõttu tõmme on parem ja pigi tekib vähem, kuna korsten on soojem.
See pigi tekkimine on üsna kerge tulema. Meil suri vanaisa, kes ülakorrusel elas, ning pärast seda seal eriti ei köetud, köeti ainult esimesel korrusel. Korsten hakkas kohe rohkem pigitama, nii et panime teisel korrusel korstnale klaasivilla plaadid ümber.
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 08 Dec 2014 01:55

pop wrote:Huvitav fakt väljaspool enda kapsaaeda, vananemisega seonduvalt. Seni arvasin et jagunemisel tekib lihtsalt aja möödudes üha rohkem kloonimisvigu, ja see tekitabki vananemist, selgub aga et kromosoom jääb otsast iga kloonimisega lühemaks, kuni need *kloonimiskupongid" otsa saavad.
https://en.wikipedia.org/wiki/Telomere

Vananeme kahjuks kõik. sellesse tasub samuti investeerida. Ehk saame ehk ise ka midagi teha selleks, et see osa inimese perspektiivist oleks kõbusam.
Time after Time: Environmental Influences on the Aging Brain
http://ehp.niehs.nih.gov/122-A238/
Selline papi on meie pingviiniparaadidelt siiani puudunud. 8-)
101-vuotiaan Hannes Hynösen itsenäisyys­päivä jatkui aamukolmeen – "jos elän vanhaksi, tätä on mukava muistella"
http://www.hs.fi/kotimaa/a1417922130946
Samas HS-s artikkel sellest kuidas suitsetamine lammutab meeste Y-kromosoomi :o
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 08 Dec 2014 02:17

Vahepeal naftast. Mis te arvate, äkki lepiti see hinnalangus kokku? Millal need Bilderberglased koos olidki - suvel?
Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et majandus on igal pool kinni jooksnud (jooksmas) ja kui seda lahti ei keevita, siis tuleb suur mäss.
Aga kui majandused on hangunud sisendite kalliduse pärast - no tõmbame siis sisendil õhu välja? Saudidele ja norrakatele teeme viisakalt selgeks, et nii on vaja. Neil suured varud, vaeseks ei jää. Lisaboonusena saame ka liiga ülbeks läinud Kremlil kaela kahekorra käänata. Aga eeskätt saame oma majandused lahti sulatada ja siis läheb pidu edasi...
Vähemalt säärane mulje mul siit tiklist jääb:
http://lhv.delfi.ee/news/4843428?locale=et
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 08 Dec 2014 10:23

Jõehobu wrote:Vahepeal naftast. Mis te arvate, äkki lepiti see hinnalangus kokku? Millal need Bilderberglased koos olidki - suvel?
Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et majandus on igal pool kinni jooksnud (jooksmas) ja kui seda lahti ei keevita, siis tuleb suur mäss.
Aga kui majandused on hangunud sisendite kalliduse pärast - no tõmbame siis sisendil õhu välja? Saudidele ja norrakatele teeme viisakalt selgeks, et nii on vaja. Neil suured varud, vaeseks ei jää. Lisaboonusena saame ka liiga ülbeks läinud Kremlil kaela kahekorra käänata. Aga eeskätt saame oma majandused lahti sulatada ja siis läheb pidu edasi...
Vähemalt säärane mulje mul siit tiklist jääb:
http://lhv.delfi.ee/news/4843428?locale=et


Kokkuleppes ma ise näiteks ei kahtle, parim fakt on mulle see, et peale paari suurema naftapulli sõnavõttu on tulnud suht kähku FX turu uudiste listi vastuteated saudidelt, et neid praegune hind rahuldab. Ja näidake mulle kasumist loobuvat kapitalist, saaksin näituse korraldada. Muidugi kui nad ei loobunud sellest veel suurema kasumi nimel. Surve Venemaale on ka ilmne, nende vastukäigud on olnud siiani väga rohmakad, aga nad on põhimõtteliselt välja öelnud USaudidele, et teie murdute esimesena, nüüd tuleb vaadata ka asi on tegelikult nii. Sotsi olimipia ajal käisid saudid ka terrorirünnakutega hirmutamas, kui see oli ärplemine, nüüd on lahti reaalne sõda ja esimesed kukkujad peaks kaardile tulema juba ca 3 kuu pärast. Aga üks paras pokker käib, sest naftarahade tagatisel üles ehitatud päris korralikud püramiidid ja vene üritab iga hinna eest tekitada kuskil ebastabiilsust, et lüüa kõikuma intressimäärad, sest nende rahvas elab millegipärast üle ka jubedaimad intressi ja kursikõikumised.. Muidugi võiks oma kiire arenguga teisi murda, kuid sellega kipuvad nad pidevalt ämbrisse astuma ja arutud ja arusaamatud võlasuhted on täna magusam rünnaku objekt..

Uudishimuks veel, proovisin lugeda välja kas Fukushima tuumade sulamine on tekitanud jama kus südamikud sulavad järjest rohkem magma poole ja siis suurema survega tagasi tulla. Igasugust põhjavee saastejuttu on hullult, kuid mulle tundub, et nad ise ka ei saa aru kus need tuumakerad praegu asuvad ja kuidas liiguvad..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 08 Dec 2014 11:17

Hüppan korraks "vesi ahjus" teema juurde tagasi. Tuli meelde, et üks mees ehitas endale säärase süsteemi, pani pliidi küttekehad ahju kollet ehitades sisse ja monteeris keskkütte juurde, et kütab läbi ahju ka radikaid.
Aga mis mitmeks asjaks mõeldud, see ühekski hästi ei sobinud. Külmad torud jahutasid koldes leegi maha, hakkas torusid pigitama. Siis jäi lõõrides gaas jahedaks, hakkas sinna pigi korjama. Radikad soojenesid küll, aga ahju kütmisrežiim on ju teine - korra kütad ja paned miilavate sütega ahju kinni. No paari tunni pärast ju radikad taas jahedad. Ahi aga veel kuum - ei saa uuesti kütma hakata. Minu mäletamist mööda ta ühendas keskkütte ahjust lahti tagasi ja jättis ahju tavalisel moel tööle.

Aga pliidi soemüüri järel toimisid need Pioneer- või Ilmarise pliidid edukalt. Soemüüril oli tavaliselt ka suvesiiber, et hakatuseks on tõmme kiirem ja võtab kuuma leegi kähku üles. Kui kolle juba kuum, sai siibri ära vahetada, siis küttis nii veesärki kui soemüüri. (Aga see oli lihtsalt meenutus, mitte soovitus, et auväärt td peaks hakkama endale siit Pioneer-pliiti laeva pääle tarima 8-) )

Veel: külmakindlate vedelike puhul tuli meelde, et ega väga palju lahjendada ei anna, omadused vähenevad lahjendades päris oluliselt. Kui näiteks piiritus ei külmu, siis viin külmub küll. Nõukaajal olla juhtunud, et viinapoe laost hakkas suurte külmade järel viinaojasid voolama. Eks nõukaaja poodide laod olid enamasti ilma kütteta, maapoodidel lihtsalt kuurialused. Ja siis näinud rahvas suurte külmade järel imelikku pilti, kuidas joodikud karjakesi käpuli maas viinaniresid lakkusid :twisted: Ikkagi tasuta ;)
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 08 Dec 2014 20:01

Lihtsate ahjude, puukeriste, kaminate ja puupliitide puhul meeldib mulle kõige rohkem nende sõltumatus. On elekter või ei ole. On mingi imepeen (kuigi tõhus) küttesüsteem segi kamminud või mingi X vidin väljavahetamise järjekorras. Lihtsa kolde puhul on asi selge, enamasti käepäraste vahenditega lapitav ning mingisuguse sooja ikka pigistab välja.
Võib lisaleiba küsimata aastakümneid seista ning mingil vajalikul hetkel pärast pikka pausi jälle kasutuses olla. Midagi kütteks kõlbavat leiab ka lähimast põõsast jne. 8-)
Lisaks vajab ahi põlemiseks rohkesti õhku ning selle tagamise käigus enamasti paratamatult ruum täitub värske õhu ja õigete joonide jms. peenema romantikateaduseks nimetavaga. Ok nüüd turundajad ja kaupmehed on pärast aastaid katsetamisi (esimesed põlvkonnad olid saamatud või lausa terviseohtlikud) turu küllastanud igasuguste ionisaatorite, elektriliste õhuniisutajate, kodutunde lõhnamasinate :mrgreen: jms.
Igas majas, mis majaks end nimetada tahab peab naturaalne puuküttekolle meie laiuskraadil olemas olema.

Kasutajana aga on torudega keskküttel, mille radiaatorid asetsevad akende all, omad ületamatud eelised. Kuhu sa seda ahju ka ei aseta, ikka paneb ahi õhu ruumis ebamugavalt liikuma ja teeb põrandad jahedaks. Eriti kui tegeled istuva tööga ja tahad seda tööd soovitavalt akna läheduses teha. Tänapäeval oleme oma arvutitega paratamatult kõik sellised. :HEAD Vahepeal odavana tundunud elekter võimaldas seda muret igasuguste otseelektriseadmetega kerge vaevaga leevendada aga hetkel ja ka tulevikus on see rahaliselt liiga kulukas.
Lisaks suuremat maja on ainult ahju(de)ga ka päris töömahukas ja tülikas kütta. Keskne kolle katlaruumis (koos muu kaasneva vidinapargiga) on lihtsalt praktiline ja paindlik. Ei pea peale igat ahjutäit puru pühkima jne. :x
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Dec 2014 20:04

Itaalia reiting lähemal rämpstasemele
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/08/itaalia-reitingukarpe-moju-jai-uurikeseks

Kuidas meil siis ESM ja ESFS rahadega, sealt pidi ju kõvasti intressi tulema jne jne Muindasjutuvestja Ligi ajas toredat mula...usun, et peaaegu poole miljardi suuruses summa võib sisuliselt maha kirjutada.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 08 Dec 2014 21:21

projekteerija kirjutas:
Lihtsate ahjude, puukeriste, kaminate ja puupliitide puhul meeldib mulle kõige rohkem nende sõltumatus. On elekter või ei ole.

Igas majas, mis majaks end nimetada tahab peab naturaalne puuküttekolle meie laiuskraadil olemas olema.

:idea: 5+ :!:

Vahepeal odavana tundunud elekter võimaldas seda muret igasuguste otseelektriseadmetega kerge vaevaga leevendada aga hetkel ja ka tulevikus on see rahaliselt liiga kulukas.

Selle töö teeb väga hästi ära soojapuhur, mis töötab ventilaatori režiimil. Tähtis on, et soe õhk lae alt põranda juurde jõuaks. Kui puhur ilma kuumutamata lihtsalt õhku ringi ajab, pole ka kulu tuntav. Muide, kui ruumis liikuda (nt. väiksed lapsed jooksevad tubades), siis õhk seguneb palju paremini. Kahjuks täiskasvanud vahivad tundide viisi ekraani, liiga staatiline olek. Tegelikult peaks iga tunni järel paar minutit ringi hüppama ja näiteks paar tiiru ümber ahju jooksma, ka see segab õhku piisavalt. Võib muidugi ka eraldi ventika osta, suvel olid miski 8 euri eest saadaval. Aga kui tubades piisavalt liikuda, siis tegelikult saab õhu ringlema ka ilma abivahendita. Või looduslik palmileht on kah väga hea, kui vaja õhku segunema panna.

Lisaks suuremat maja on ainult ahju(de)ga ka päris töömahukas ja tülikas kütta. Keskne kolle katlaruumis (koos muu kaasneva vidinapargiga) on lihtsalt praktiline ja paindlik. Ei pea peale igat ahjutäit puru pühkima jne.

Naa ja nii. Kui sul on automaatkatel gaasi või pelletitega, siis jah võidad justkui ajas - aga kaotad rahas. Aga kui on tavaline tahkekütuskatel, siis mina olen oma venna pealt ära näinud, et ei võida kuskilt (ei taha ropendada). Söega oli päris kamm, saksa süsi lõppes millalgi ära ja toodi mingit vene rähka pooleks kruusaga :evil: . Või siis toodi mingeid kõrvitsasuurusi kamakaid, mida pidi kuvaldaga lõhkuma. Ta, raip, ju algul ei taha põlema minna, tee talle puudega tuli alla. Siis sussuta lõõmama ja hakka ettevaatlikult peale loopima. Siis oota pool tunnikest ja mine pane uus sats. Siis pooleteist tunni pärast, vahepeal kohenda ja aja räbu alla. Siis uuesti pooleteist tunni pärast peale. Ja siis veelkord. Ja iga kord mine alla keldrisse ja loomulikult aja vanad vatid selga - egas katlaruumi sütt viskama ju ülikonnas lähe, pidžaamas kah mitte. Ole oma maja katlakütja! Lõpuks on õhtuks maja soe, siis lisa veel suurem sats, et öösel raip liiga maha ei jahtuks ja kebi magama. Hommikuks on jälle jahe. Tuled päeval töölt, on veel jahedam. Paned aga jälle puslaku selga ja marsid alla keldrisse. Ah jaa, enne tuletegemist tuleb tuhk kokku roobitseda ja välja viia...
Puudega on katla all vähe teine asi. Põlema lähevad paremini ja tuhka tekib harvem, aga sooja annavad vähem ja tuleb tihedamalt peale loopida. 0-kraadiste ilmadega saab pooleteist-tunnise vahega hakkama, aga kui väljas on miinus paarkümmend, siis uha iga kolmveerand tunni järel peale. Ja puid tood katla alla käruga...

Seevastu ahjukütmine on puhas lõbu. Tuled koju, tood kuurist sületäie ja paned alla. Paar pilbast, tükk tohtu ja tikud. Pühid puru kokku ja ongi kõik. Edasi toimetab ta ise. Pooleteist tunni pärast segad ja paned ukse kinni. Ei pea kuhugi keldrisse ronima ega alatasa riideid vahetama. Veerand tunni pärast paned siibri kinni ja ongi järgmised 22 tundi hooletu. Kui tahad, pistad kana malmpotti ja paned ahju. Ise küpseb seal parasjagu, kolmveerand tunni pärast on praad valmis. Tuhka viid korra kahe nädala tagant kolmveerand ämbrit. Kui ei viitsi, võid pehmema ilmaga ka kuu täis venitada.
Olen vaadanud, et isegi kui 3 ahju peaks majas olema, ka siis on töö- ja ajakulu väiksem kui katlaga jännates. Jah, keskküttesüsteem soendab õhku akna alt. Aga pane vent ahju juurde ja lase tal veerandtunnike seda ahjusooja akna juurde puhuda ning ongi korras. Pealegi, kui naine tahab akna ette ilusaid pikki kardinaid, siis radikatega on kehva. Ja väljanägemine on neil, isegi uutel, minu arust nigel. Kahhelahjuga igatahes ei anna võrreldagi. Ilusa tellisahjuga ka mitte.

Vesipõrandaküte on muidugi uus moekarje, pole koledaid radikaid akna all turritamas ega ahju nurgas. Aga kui kedagi kodus pole ja särts talvel millegipärast traadist ära kaob, siis läheb asi kurvaks (nii eesti kui poola keeles :lol: ). Vannitoas, kui toruke lõhki külmub, on äravooluks trapp. Vaat põrandaküttesüsteemile ei ole veel trappi välja mõeldud 8-)
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Dec 2014 21:49

Vesipõrandaküte ka minul, selle eelis ongi, et on "meeletu" betoonplaat, mis aetakse soojaks (ka salvestab nö soojuse). Ainult peab olema hästi isoleeritud, et mööda seinu soojus põgenema ei saaks, kindlasti paisulint peab olema, muidu teil kena pragusid täis põrand. Hetkel seal veel vesi sees, strateegiliselt ei saa piiritust sinna panna, külajoodikud närvivad põrand meite kandis siis läbi
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Dec 2014 23:33

Asjalikud mõtted. Pean veel plaani.

----

Tänane õpitoa nurk ehk tehke oma motikale uus pentsupaak. :P Tehke järgi või makske kinni!
https://www.youtube.com/watch?v=FeiUz08 ... kouWQC5mJQ
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 09 Dec 2014 00:23

Suur rahvusvaheline jututeema -- Guggenheimi muuseum Abu Dhabisse, 12 korda suurem kui New Yorgis.

Arhitekt Frank Gehry tutvustab (video ca 5 min):
http://www.nytimes.com/video/arts/desig ... iness.html

NY Guggenheimis on tehtud mitmeid protestiaktsioone Abu Dhabi muuseumihoone vastu -- see ehitatakse orjatööjõu abil.

Helsingis ju ka varsti selgub Helsinki Guggenheimi hoone võidutöö.
h
 
Posts: 1801
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 09 Dec 2014 04:43

h wrote:Suur rahvusvaheline jututeema -- Guggenheimi muuseum Abu Dhabisse, 12 korda suurem kui New Yorgis.

Arhitekt Frank Gehry tutvustab (video ca 5 min):
http://www.nytimes.com/video/arts/desig ... iness.html

NY Guggenheimis on tehtud mitmeid protestiaktsioone Abu Dhabi muuseumihoone vastu -- see ehitatakse orjatööjõu abil.

What messiness :?: Prügimägi
Gehry annab sõnumi-ennustuse naftaaukude hiilguses ebanormaalsed mõõtmed-rikkused saavutanud linnade tulevikust :?:
Muuseas Araabia poolsaarel on mitmeid ajaloolisi linnu(kultuure) mis saatuse pöördumisel on sisuliselt üleöö maha jäetud, kui rikkuseid toonud kuldne rahaallikas mõnel põhjusel kängus.
Naftaraha eest plaanitakse juba ka mõnesid veits mõistlikumaid asjakesi. Ntx. trammi. Sõber lubas eelmine nädal vaatama minna.
http://en.wikipedia.org/wiki/Abu_Dhabi_tram
"Veits mõistlikum" on tingitud asjaolust, et keegi ei tea kuidas trammi inimesi sõitma saada. Kõik harjunud suurte autode ja taksodega (juhtideks odavad pakistanlased, hindud jne.).
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2014 14:07

Vanade kahhelkiviahjude äri on omaette haru. Siit võimalus valida ja tellida (hinda pole märgitud)
http://www.lindholm-kakelugnar.com/gall ... g=se&kat=1

olen trehvanud ka mõnda kinnisvarakuulutust, kus on tubades uskumatult kauneid ja detailseid kahhelahje.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 09 Dec 2014 15:03

to td
Mis teil seal ikkagi toimus ja mida poliitikud uute ennetähtajalistega valimistega loodavad :?:
Meil ajakirjanduses valgustatakse ja pealkirjastatakse seda kuidagi kallutatult.
http://www.postimees.ee/3019721/kolmand ... da-toetada
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 09 Dec 2014 16:36

Kas Kreeka põhjustab 2015 aasta eurokriisi :?:

Ei kõla usutavalt. Olukord on muidugi karm aga Kreeka on ikkagi pisitegija, kõik on harjunud mõttega abikahjude mahakandmisest mingil sobival ajahetkel jne. Näeb välja nagu otsitud patuoinast. 2015 on ootamas terve hulk palju suuremaid ja olulisemaid rahanduse ja majanduse kägistajaid.
1. Kui suur on igasuguste kallimate energiainvesteeringute kogusumma, mis terendava naftaodavuse tsüklis tuleb ebaratsionaalseks kuulutada.
2. Naftaraha mahtude (käibe jms. seotud) kokkukuivamine rahanduses. Nafta ja gaasiinvesteeringute kahanemise kõrvalnähud tööstuses jne.
3. Venemaale ja venemaalastele müüdavate teenuste ja kaupade kokkukuivamise kahjude kõrval on Kreeka piisk järves. Tunneme seda otseselt meiegi (Hotellid, restod ja turistindus nutab juba enne hooaega) Kreekas kindlasti ka sellest oma kaotus. Ja Itaalias jne. kus venelastele müüdavate Cuccide ja Dolcede läbimüük kukkuma peaks. Ainult piimgi (esmatarbekaup) toodab iga päev miljoneid kahju.
4. Varjupaiku otsiv vene raha tekitab omi mulle ja moonutusi kinnisvaras jne.
JNE.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2014 17:54

projekteerija wrote:to td
Mis teil seal ikkagi toimus ja mida poliitikud uute ennetähtajalistega valimistega loodavad :?:
Meil ajakirjanduses valgustatakse ja pealkirjastatakse seda kuidagi kallutatult.


Eks mina ja teised siinsedki teavad seda ju vaid kohaliku ajakirjanduse vahendusel ;)
Minule on jäänud mulje, et kogu kurja juur on uus poliitiline jõud (meie mõistes "põlisrootsladed"), mis võttis ära palju hääli traditsioonilistelt parteidelt. Kuna nendega avaliuku koostöö tegemine ja lisaks immigratsiooni piiramine on poliitiliselt väga ebakorrektne, siis keegi poliitilistest jõududest ei soovi teha nendega koostööd. Viie suure partei hääled aga jagunesid umbes nii:
1) 1/3 sotsid, kommunistid, rohelised ("punarohelised" - teevad omavahel koostööd)
2) 1/3 keskpartei, mõõdukad ("lahkunud valitsus" - teevad omavahel koostööd)
3) 1/5 põlisrootslased (katk, millest kõik eemale hoiavad)
4) piraadipartei ja muud prügikalad, millel puudub mõjuvõim

Seega, ei olegi võimalik leida enamuskoalitsiooni. Isegi mitte salajase koostöö puhul, sest 1/3 ja 1/3 on ajalooliselt omavahel vastased ning see 1/5 on nõus hääletama vaid siis kellegi poolt, kui too nende immigratsioonipoliitikat arvesse võtab.
Ja nüüd ongi lugu, kus märtsis tulevad uued valimised ning keegi ei tea, kuidas hääled jaotuvad. Kuna mõõdukate esindaja võttis jõuliselt sõna immigratsioonipoliitika poolt, siis võib juhtuda, et nende populaarsus langeb veelgi. Kuna sotside esimees (tänase peamisnistrina) on teinud ebakindlaid ja segaseid tegusid, siis ka tema poolehoid väheneb. Võib juhtuda, et järgmises parlamendis on jõud veelgi tasavägisemad: näiteks 1/4, 1/4, 1/4 ja ülejäänud 1/4. Siis on lahendus see, et keegi oma ajalooslise koostööpartneri reedab. Või siis peab saavutama kompromiss põhimõttelistes kõsimustes skaalal parem-vasak ideoloogia. Aga juba täna võib ennustada, et "põlisrootslased" jäävad endiselt parlamendis isolatsiooni. Rootslaste topeltmoraal tingib selle, et avalikult neid välditakse, kuid salaja nende poolt hääletatakse - ja see saab saatuslikuks uue valitsuse stabiilsusele.

Muide, jooksis läbi mingi uudis, et "põlisrootslastest" parlamendiliikmeid võibolla ei kutsutagi Nobeli auhindade jagamise õhtusele pidusöögile. Vaat nii.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 09 Dec 2014 18:13

Uus kriis Euroopast algab, kas Itaaliast või Prantsusmaalt, kreeklased ennast kenasti paksuks söönud võlarahast ja nad ei kavatse midagi tagasi maksta ning see andestatakse neile...

Analüütikud on mures: palgaralli kestab, aga investeeringud ja ettevõtete kasumid vähenevad
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/analuutikud-on-mures-palgaralli-kestab-aga-investeeringud-ja-ettevotete-kasumid-vahenevad.d?id=70324875
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 09 Dec 2014 18:37

Kas on meil avaldatud kunagi selliseid peavoolu analüüse inimeste, pensionäride ja firmade tulude ja tegeliku ostuvõime kohta :?:
"Olemme pikkuhiljaa kyllä vaikeassa tilanteessa"
http://www.taloussanomat.fi/raha/2014/1 ... 416986/139
Soomlase jaoks muutub elu igast nurgast pitsitavamaks lähiaastatel. Meil aga räägitakse ümmargust juttu küll igasuguste (kunstlikult moodustatud või ühe nimetaja alla pandud )töötajagruppide keskmisest palgatõusust aga targu jäetakse mainimata asjaolud nagu ostujõud, säästmine, töötajate hulga kahandamine, palgaraha koondumine väheste kätte jne. :HEAD
Korduvalt olen pidanud siin pajatama igasugusest jamast, mis toimub tegelikult uhkelt toimiva õpetajapalga kasvu taga.
Ntx. Kui tunnipalga real toimubki kasv, siis samaaegselt kaotati mitmed lisatasud töö eest, mida enam ei tasustatagi. Kaotati palgaastmeid, laiendati direktori subjektiivset otsustusala. Jagati kohustusi juurde mõne teise ametimehe arvelt jne.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 10 Dec 2014 01:16

spl wrote:Uus kriis Euroopast algab, kas Itaaliast või Prantsusmaalt, kreeklased ennast kenasti paksuks söönud võlarahast ja nad ei kavatse midagi tagasi maksta ning see andestatakse neile...

Analüütikud on mures: palgaralli kestab, aga investeeringud ja ettevõtete kasumid vähenevad
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/analuutikud-on-mures-palgaralli-kestab-aga-investeeringud-ja-ettevotete-kasumid-vahenevad.d?id=70324875

Võimalik, et minu läheduses toimuv on anomaalne aga selgitaks neid väiteid teisiti.

Enamustes ettevõtetes toimub pidev investeerimine. Aga seda tehakse üha odavamalt. Eriti võrreldes võrdlusbaasiga.
Ntx. ostetakse mõni uus tööviljakam, kiirem jne. omadustega seade. Enamasti on uus seade odavam kui selle eelnenud vähemviljakas põlvkond. Ja kui juhtumisi polegi, siis on odavamad kaasnevad seadmed. Või on seade väiksem, on kergem (kulutakse vähem materjali ja transpordile. Paigaldamisel pole vaja insenertehnilist kõrgpilotaashi jne.), on ruumisäästlikum, ei tekita jääke, toore on kompaktsem, ei reosta jne. Kuni selleni, et inimesi kulub investeeringu läbiviimiseks vähem ja pärast ka tootmise juures on vaja vähem inimkaadrit.
Nii mõnigi ettevõte vähendab oma tootmispindu, või ruume töötajatele jms. Juhib oma protsesse üha täpsemalt jne.
Tulemus - raha kulutatakse üha vähem.

Palgaralliga on aga sedasi. Et enamusel sisuliselt seisavad palgad paigal või tõusevad vaid skandinaaviasse lahkumise mõjul. Tippude (juhtide, mingis võtmerollis olevate tegelaste jne.) palk kipub kiirenevalt tõusma aga keskastme (keskklassi) töökohad samas üldse kaovad.
Artiklis ju mediaanist ei räägita. ega ka elanikonna keskmisest sissetulekust. :HEAD
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 10 Dec 2014 11:19

Mäletan, kui 21. saj alguses oli Eestis rahvahääletus, et kas ühineda Euroopa Liiduga või mitte, siis põhiline argument paljudel oli, et peame ühinema selleks, et saada kaitset idanaabri vastu. Samal ajal kirikus mitmed jumalamehed ja -naised said sõnumi ülevalt, et kui me hääletame "jaa", saame idanaabri ikkagi, aga meie pääse oleks hääletada "ei". Üks kristlane Kanadast sai südamesse reisida Eestisse, et hoiatada meid "jaa" hääletamast, isegi. Tal polnud varem õrna aimu, mis asi on Eesti või kus see gloobusel asub. Ja nüüd vaadake seda artiklit:

http://www.businessinsider.com/putin-is ... pe-2014-12
h
 
Posts: 1801
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 10 Dec 2014 12:03

spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 10 Dec 2014 12:49

Milliseid makse saaks üldse veel tõsta ? Meil maksumäärad kõik nii põhjas kui põhjas saavad üldse olla, kaudne maksustamine ikka jõhker.

Ehk kindlasti oleks kinnisvaramaks, auto CO2 maks jne

Keskpank hoiatab eelarvepuudujäägi süvenemise eest, mis võib tuua maksutõuse
http://uudised.err.ee/v/majandus/963fb622-c87b-40a2-8418-2f154ed1dac2
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 10 Dec 2014 17:51

spl wrote:Milliseid makse saaks üldse veel tõsta ? Meil maksumäärad kõik nii põhjas kui põhjas saavad üldse olla, kaudne maksustamine ikka jõhker.

Ehk kindlasti oleks kinnisvaramaks, auto CO2 maks jne

Keskpank hoiatab eelarvepuudujäägi süvenemise eest, mis võib tuua maksutõuse
http://uudised.err.ee/v/majandus/963fb622-c87b-40a2-8418-2f154ed1dac2


Tundub, et automaks on juba otsustatud. Alanud on selle suhtekorralduaslik (valede) kampaania.
http://blogi.fin.ee/2014/12/kas-balti-r ... aksustama/
Siin on ettevaatlikult pandud artikli ette KAS. Paar päeva tagasi ringles meedias artiklite pilveke ilma kas-ta. :x Rõhuga sõnadel, et eestil on mingisugused kohustused, lepped. jne. :o

Soovitatakse automaksu, põhjendades seda vajadusega vähendada co väljaheitenäitusid auto kohta. Samas ülbelt ei panda tähele asjaolu, et eesti on selle näitajaga just ühes koos kõrge automaksuga riikidega. Ehk siis nagu tuttav soome logistik ütleb, soomlane-rootslane on nii vaeseks automaksuga tehtud, et ta ei saa endale säästlikku autot lubada ja igat ronti tuleb paratamatult teel hoida.
Samas kliimast ja hõredast asustusest tingituna on auto (mis suudab väiksemast lumest läbi litsuda, suudaks salongi soojaks kütta, mahutaks lumelabidat ja piisavat toidu ning varustuse kogust) osaliselt sunnismaine valik.
P.S. Lääneeuroopas viimastel aastatel on uute autode skooris rolli mänginud riiklikud uue auto ostu toetusprogrammid.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 10 Dec 2014 18:21

Veel robotitest ...
Mehaaniline kult ehk vaesed emised: http://www.swinerobotics.com/supersaddle.html
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 10 Dec 2014 18:27

td wrote:Veel robotitest ...
Mehaaniline kult ehk vaesed emised: http://www.swinerobotics.com/supersaddle.html


Ühelt poolt huvitav vaadata, teiselt poolt natuke hirmutav.

22 Pictures That Prove That 2014 Is The Damn Future
http://www.buzzfeed.com/daves4/welcome-to-the-fuetch
h
 
Posts: 1801
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 10 Dec 2014 19:28

h wrote:
td wrote:Veel robotitest ...
Mehaaniline kult ehk vaesed emised: http://www.swinerobotics.com/supersaddle.html


Ühelt poolt huvitav vaadata, teiselt poolt natuke hirmutav.

22 Pictures That Prove That 2014 Is The Damn Future
http://www.buzzfeed.com/daves4/welcome-to-the-fuetch

Üks robot jõudis juba selle kuldilingi minu arvuti jaoks plokeerida. :HEAD
Esimest korda kohtasin sellises vormis meedet.

h lingitud 22 pilt on tüüpiline juhtum meid kohe tabavast tsunaamilaine(te)st.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 10 Dec 2014 19:28

h wrote:
td wrote:Veel robotitest ...
Mehaaniline kult ehk vaesed emised: http://www.swinerobotics.com/supersaddle.html


Ühelt poolt huvitav vaadata, teiselt poolt natuke hirmutav.

22 Pictures That Prove That 2014 Is The Damn Future
http://www.buzzfeed.com/daves4/welcome-to-the-fuetch

Üks robot jõudis juba selle kuldilingi minu arvuti jaoks plokeerida. :HEAD
Esimest korda kohtasin sellises vormis meedet.

h lingitud 22 pilt on tüüpiline juhtum meid kohe tabavast tsunaamilaine(te)st.
projekteerija
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 121 guests

cron