td wrote:See pilt võib olla naljakas, kuid kahjuks on lugu traagiline - isa viidi haiglasse, 7a. poeg hukkus kohapeal. Asi juhtus Trollhättani lähedal.
---
digiretsepti viljad Rootsis:
Arst kirjutas kogemata välja diabeedivastase ravimi, siis märkas oma viga ja kustustas selle nimekirjast. Apteegis aga sai mees kaks retseptiravimit - kõrge vererõhu vastu ja siis selle ekslikult kirjutatud ravimi. Mees võttis seda 2 nädalat, enne kui pöördus oma arsti poole, sest tundis ennast halvasti. Juhtumi uuring tuvastas tagantjärele tarkuse: arst oleks pidanud isiklikult pöörduma apteegi poole, kui oma viga märkas ja selle arvutisüsteemis parandas.
http://www.vf.se/nyheter/kristinehamn/m ... el-medicin
spl wrote:Kunagi oli meil jutt turvakaameratest:
FOTOD ja VIDEO: Aidake püüda jultunud arvutivaras!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=32166255
Pildil totaalne udukogu; tunneb ära ehk mingid kontuurid, juuksevärvi ja riietuse...ning that's it. Mis kasu neist hägukaameratest ?
spl wrote:Krt ehitussektoris käib ikka mingi tõsine jama, järjest enam tuleb seda. Kas alampakkumiste mudel enam ei toimi ? Et teeme alampakkumise ning siis karjume raha juurde
Tallinna teletorni uuendustööd on peatunud
http://uudised.err.ee/index.php?06209808
- Kohe meenub Tartu ülikooli hoone ja Koger
- Faciost üldse ei räägi
- siis nüüd Pärnus Riia mnt ümbersõit
Keskerakond wrote:Ligi: hinnatõus euroga tuleb, aga mitte euro tõttu
http://www.raamatupidaja.ee/?Publicatio ... 3f7dccee25
Euroga kaasneb hinnatõus, kuid Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel ei ole see seotud Eesti euro kasutuselevõtuga
Majandushuviline wrote:Keegi on kommentaaridesse lisanud viite http://web.zone.ee/silmaring/artiklid/0001.htm
Ringluses oleva raha suurendamine ongi inflatsioon. Suurem hulk eurosid taga ajamas sama hulka kaupu/teenuseid hakkab hindu üles ajama. Nagu näeme, panganduse manipulatsioone isegi ei püüta varjata, ilmselt põhjusel, et meid peetakse nii rumalateks.
Ka raha on oma olemuselt võlapaber. Tänapäeval on raha katteta võlapaber ja tema väärtus vahetuskaubana kestab ainult nii kaua kui kriitiline hulk inimesi usub, et see on väärtus. Seega taas näeme sama protsessi – raha loob LAEN. See on petuskeem kõige kõrgemal, legaliseeritud tasemel.
spl wrote:Foorumlased, kas te ei märka, et meie ilm muutub päev päevalt aina ekstreemsemaks. Krt selline vihm tuli, et mul suured kuivenduskraavid täitusid imekiirusel poole peale, ennem olid täiesti kuivad.
Ka vähemalt Tuukri tänav väärib enda nime...
Lugeja hoiatab: Uus-Sadama ja Tuukri tänaval uputab taas
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/article.php?id=32191475
aff wrote:Majandushuviline wrote:Keegi on kommentaaridesse lisanud viite http://web.zone.ee/silmaring/artiklid/0001.htm
Ringluses oleva raha suurendamine ongi inflatsioon. Suurem hulk eurosid taga ajamas sama hulka kaupu/teenuseid hakkab hindu üles ajama. Nagu näeme, panganduse manipulatsioone isegi ei püüta varjata, ilmselt põhjusel, et meid peetakse nii rumalateks.
Ka raha on oma olemuselt võlapaber. Tänapäeval on raha katteta võlapaber ja tema väärtus vahetuskaubana kestab ainult nii kaua kui kriitiline hulk inimesi usub, et see on väärtus. Seega taas näeme sama protsessi – raha loob LAEN. See on petuskeem kõige kõrgemal, legaliseeritud tasemel.
Ma ei näe olulist vahet, kas rahal on otsene füüsiline kate, näiteks kuld. Kullaraha püsib samuti usul - usul et see kuld on füüsiliselt olemas ja usul, et paberraha on võimalik etteantud kursiga selle vastu vahetada. Ok. kusagil keskpanga keldris võib ju säärane "putka" olla, kus seda vahetust ka reaalselt teha saab, samas, selle kattevaru suurus ja ulatus ja ringluses oleva tagatud raha hulk on nii suured, kui selles küsimuses viimast sõna omav institutsioon ütleb. Ja ajaloos on ette tulnud küll, et need numbrid mitte tegelikusele ei vasta .... Seega on raha kui maksevahend niikuinii usaldusel püsiv suurus.
Praegune süsteem aga põhineb usul, et ringluses olevat rahamassi on võimalik adekvaatselt juhtida. Minule isiklikult jääb arusaamatuks kuidas meeletu "rahatrükkimise" kiuste, näib pigem olevat tegemist normaalse inflatsiooniga. Kas moodne ühiskond/majandus ei ole võimelised adekvaatselt reageerima raha massi suurenemisele? Ennemuiste taipas majandus nö ise, et ringluses oleva raha hulk on suurenenud ja käivitas hüperinflatsiooni. POlnud vaja ametnike ja analüüikute armeed, moodsaid kommunikatsioone, majandusajakirjandust - inflastioon käivitus iseeneslikult rohujuure tasandil.
Kuidas on nii, et kaasaegse kommunikatsiooni tingimustes see mehhanism ei toimi? Või ei ole see rahatrükkimine siiski nii meeletu nagu kohati tundub või korjatakse seda raha siiski teistpidi ringlusest kokku? Oskab keegi seletada?
aff wrote:Praegune süsteem aga põhineb usul, et ringluses olevat rahamassi on võimalik adekvaatselt juhtida. Minule isiklikult jääb arusaamatuks kuidas meeletu "rahatrükkimise" kiuste, näib pigem olevat tegemist normaalse inflatsiooniga. Kas moodne ühiskond/majandus ei ole võimelised adekvaatselt reageerima raha massi suurenemisele?
r009 wrote:Finantsinstrumentide ja reaalse turu vahelise augu lappimiseks võib lisada veel miljardeid kuid neile vajatakse kasvõi illusioorset katet, seda sõjatehnika või kullamulli või mingi gaasikvoodi alusel. Lihtne tõsiasi on, praegu rahamass suureneb (s.o. inflatsioonioht) ja väga suur osa sellest (isegi täpsemalt selle raha pealt teenitav tulu, kõrgendatud spreadid, riskipreemiad) jookseb pankade kätte ja seal on ta tegelikult keskpankurite kontrolli all kuni pankurid vastu neile ei hakka. Aga nagu igas torustikus, nii pudeneb ka sealt pidevalt kõrvale ja kui praegu viimastel aastatel turgu lisatud raha oleks sattunud näiteks tarbimisaldi elanikkonna kätte, siis EU-US inflatsioon poleks mitte 2-3%, vaid vähemalt 8-15%, aga see vahe on võimalik rahval hea paanika korral kähku tasa teha, kohe kui pangad seda toetavad. Igasugused väiksemad mullikesed tulevad praegu ainult kasuks, nende lõhkemisel läheb jälle midagi liikuma, peaasi, et kogu tulu ei satuks kitsasse ringkonda, kes seda vaid võimu vastu vahetama hakkab. Parajaks katastroofiks kujuneb asi ka siis kui mulle hakatakse tegema eluliselt tähtsates valdkondades ja selgub, seadus seda ei piira.
td wrote:Tulistan puusalt, aga kas pole tänase ja eelmiste kriiside vahe ka see, et eelmine kord oli alati ressurss laieneda oma laenudega kuskile edasi (nt. Aafrika, Aasia, Ida-Euroopa), seekord aga globaliseerumise tôttu ongi piiriks planeet Maa ning ei ole kuskile seda laenumulli vôimalik edasi veeretada. Ma muidugi môistan, et Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa proportsoonid on erinevad, kuid ikkagi - ressursid ammenduvad, sest kosmos tuleb vastu - ei ole enam kellegile laenu anda nii, et seda oleks ka lootus tagasi saada -> laenukasv pidurdub, ringleva raha (krediidi) hulk ei saa enam kasvada. Seda potenseerib raha ringluskiiruse vähenemine optimismi vähenemise tôttu (varutakse "mustadeks päevadeks").
Samas, teiselt poolt tuleb vastu inflatsiooniline tegur - ka tooraineid on järjest raskem kätte saada.
---
Kui kôikidele on laen juba välja jagatud, siis intressimäär peab langema, et soodustada veel laenu vôtmist. Kui vaatamata sellele keegi laenu juurde ei vôta, siis ei tohiks üldises hinnatasemes kuidagi inflatsiooni tekkida - raha ei lihtsalt ei jätku, kuigi teda on rohkem kui mullu. Vôimalik, et tekkib mingi paralleelarveldus - kuna rahaga on kitsas käes, siis püütakse asju ajada naturaalmajanduslikult. Eks maal see nii toimubki, kuid kas ka linnades? Ja kas naturaalmajanduses liikuvate kaupade hind on sama kui rahasse panduna? Oletame näiteks, et tekkib paralleelraha kartulite näol. Neid on maal heldemalt käes kui kroone. Kas kartulite eest müüdavad kaubad on kallimad vôi odavamad vôrreldes kroonide eest kaubeldavatega? (väga suur hinnavahe ei saa muidugi tekkida, sest siis toimuks valuutavahetus raha-kartulid, kuid teoreetiliselt - kumb maksaks rohkem: EEK vôi kartulid?)
Mis vôiks muutuda paralleelrahaks globaalselt? Energia? Kuld? Vesi?
Kas pangaonud on vôimelised välja môtlema mingi uue nipi, mis käituks kui paralleelraha, kuid millel siiski pole katet - s.o. saaks jätkata oma senist ekspansiooni kôikide rahakottidesse?
td wrote:Tulistan puusalt, aga kas pole tänase ja eelmiste kriiside vahe ka see, et eelmine kord oli alati ressurss laieneda oma laenudega kuskile edasi (nt. Aafrika, Aasia, Ida-Euroopa), seekord aga globaliseerumise tôttu ongi piiriks planeet Maa ning ei ole kuskile seda laenumulli vôimalik edasi veeretada. Ma muidugi môistan, et Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa proportsoonid on erinevad, kuid ikkagi - ressursid ammenduvad, sest kosmos tuleb vastu - ei ole enam kellegile laenu anda nii, et seda oleks ka lootus tagasi saada -> laenukasv pidurdub, ringleva raha (krediidi) hulk ei saa enam kasvada. Seda potenseerib raha ringluskiiruse vähenemine optimismi vähenemise tôttu (varutakse "mustadeks päevadeks").
Samas, teiselt poolt tuleb vastu inflatsiooniline tegur - ka tooraineid on järjest raskem kätte saada.
---
Kui kôikidele on laen juba välja jagatud, siis intressimäär peab langema, et soodustada veel laenu vôtmist. Kui vaatamata sellele keegi laenu juurde ei vôta, siis ei tohiks üldises hinnatasemes kuidagi inflatsiooni tekkida - raha ei lihtsalt ei jätku, kuigi teda on rohkem kui mullu. Vôimalik, et tekkib mingi paralleelarveldus - kuna rahaga on kitsas käes, siis püütakse asju ajada naturaalmajanduslikult. Eks maal see nii toimubki, kuid kas ka linnades? Ja kas naturaalmajanduses liikuvate kaupade hind on sama kui rahasse panduna? Oletame näiteks, et tekkib paralleelraha kartulite näol. Neid on maal heldemalt käes kui kroone. Kas kartulite eest müüdavad kaubad on kallimad vôi odavamad vôrreldes kroonide eest kaubeldavatega? (väga suur hinnavahe ei saa muidugi tekkida, sest siis toimuks valuutavahetus raha-kartulid, kuid teoreetiliselt - kumb maksaks rohkem: EEK vôi kartulid?)
Mis vôiks muutuda paralleelrahaks globaalselt? Energia? Kuld? Vesi?
Kas pangaonud on vôimelised välja môtlema mingi uue nipi, mis käituks kui paralleelraha, kuid millel siiski pole katet - s.o. saaks jätkata oma senist ekspansiooni kôikide rahakottidesse?
spl wrote:Foorumlased, kas te ei märka, et meie ilm muutub päev päevalt aina ekstreemsemaks. Krt selline vihm tuli, et mul suured kuivenduskraavid täitusid imekiirusel poole peale, ennem olid täiesti kuivad.
Ka vähemalt Tuukri tänav väärib enda nime...
Lugeja hoiatab: Uus-Sadama ja Tuukri tänaval uputab taas
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/article.php?id=32191475
td wrote:Tulistan puusalt, aga kas pole tänase ja eelmiste kriiside vahe ka see, et eelmine kord oli alati ressurss laieneda oma laenudega kuskile edasi (nt. Aafrika, Aasia, Ida-Euroopa), seekord aga globaliseerumise tôttu ongi piiriks planeet Maa ning ei ole kuskile seda laenumulli vôimalik edasi veeretada./.../
Majandushuviline wrote:Kui pangahoiuseks oleks terve Maa, siis pankurite ostujõud oleks 50 Maad (hoiustajatele jääks 1/50 Maast). Riikide tasemel tekib võimalus üles osta võistleva riigi tööstuse ja kasvõi müüa see metalliks või hooneteks. Eriti lihtne on see siis kui võistlev riik erastab oma ettevõtted vabatahtlikult ja soodsa hinnaga. Seega võim ja suure võimendusega pangad sobivad kokku. Suure võimenduse abil saab ka kõigutada hinnatasemeid: näiteks ostes suures mahus soodsaid hooneid kuni hind hakkab kerkima ja seejärel andes inimestele laenu kõrge hinnaga hoonete ostmiseks. Kui suure võimendusega tekitatud nõudlus langeb, langevad ka hinnad, kuid kõrge hinnataseme jätkudes jääb turg tavalise ostja madalama ostujõu tõttu seisma.
td wrote:lhv foorumis on Somm ka oma viimases postituses pessimistlik.
Somm Tallinnast wrote:td wrote:lhv foorumis on Somm ka oma viimases postituses pessimistlik.
Kuidas pessimistlik?
Kui Lipstok räägib sujuvast maandumisest ja Ansip eitab kriisi olemasolu, siis tuleb ette tavainimesel valmistuda järsuks, sügavaks ja laastavaks kriisiks.
td wrote:Kas inflatsiooniliselt käituv fractional reserve lending võib muutuda ka vastupidise toimega ehk deflatsiooniliselt käituvaks fictional reserve lending'uks, kui keegi ei soovi enam laenata?
http://globaleconomicanalysis.blogspot. ... th-of.html
td wrote:Somm Tallinnast wrote:td wrote:lhv foorumis on Somm ka oma viimases postituses pessimistlik.
Kuidas pessimistlik?
Kirjutasid, et:Kui Lipstok räägib sujuvast maandumisest ja Ansip eitab kriisi olemasolu, siis tuleb ette tavainimesel valmistuda järsuks, sügavaks ja laastavaks kriisiks.
OK, Sul on võimalus end välja vabandada, et juhul KUI isand L ja A räägib nii. Aga seda nad on ju juba teinud ja tõenäoliselt jätkavad ka edaspidi.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 92 guests