td wrote:ahvikarjas on ikka nii, et kui alfamees vanemaks jääb, tuleb noorem alfamees asemele ja võidab, mõnikord siiski teevad ka beetamehed kambaka, aga lõpuks ikka ühest saab karja uus juht ..
samas, pahatihti on ka nii, et emane susib kaks tugevat alfaisast omavahel võitlema (see vist pakub eneseuhkust kõditavat huvi, kui kaks tugevat isast võitlevad tema arvamuse pärast)
spl wrote:Siin ikka fondihaldustasude suurused täiesti kohatud/.../
td wrote:/.../džentelmen ilmub välja alles siis, kui on tegemist daamiga ..../.../
pop wrote:td wrote:/.../džentelmen ilmub välja alles siis, kui on tegemist daamiga ..../.../
või siis muutub dhentelmeniks. Väga hea näide on Jane Eyre.
td wrote:projekteerija wrote:Nüüd olen ntx. hädas arvutihiirtega. Uskumatud osised (mis kunagi pole varem lagunenud) annavad saba suht lühikese ajaga. Juhe rabestub poole aastaga või siis muutub kummikommiks hiire ratas või mingite nädalatega muutub valmistaja logo käsimäärivaks pastilaaks.
Proovi juhtmevabu hiiri. Suhteliselt täpselt juhitavad riistapuud, AA patarei peab kirjade järgi vastu 1 aasta, hiire all on lüliti, mis töö vaheaegadel lubab välja lülitada. On mudeleid, mis ei vaja bluetoothi (eelistangi väikest USB-nibinat arvuti küljes, mis muudab hiire sarnaseks juhtmega hiirele ilma liigse tseremooniata).
Juhtmevabade hiirte viga on see, et mõned neist on suht väikesed käes, aga sellega harjub ära. Viimati ostsin endale tööl käimiseks selle (iga kord töönädalat tehes ühendan arvutisse, USB-nibin läheb hiire korpuse sisse, kui vaja hiir kaasa võtta):
https://www.logitech.com/en-us/product/ ... mouse-m185
mind häiris see, et juhe jäi kogu aeg kuskile laua serva taha kinni - pean liikuma 3-4 arvutiekraani vahet sellega - pikad hüpped, samas ka oluline täpsus (kahjustuskollete suuruse mõõtmine ekraanilt).
Skandinaavias on mõnedel pensionieelikutest kontoriprouadel hiire asemel mingi tobe klaviatuuri külge käiv mehaaniline 2-koordinaatne varraste süsteem. Minu jaoks väga ebamugav, nemad aga eelistavad seda.
Uuematel mudelitel pole neid kange enam näha, aga põhimõte on sama. Saage tuttavaks, see on mousetrapper:
https://youtu.be/Y3Ta1KLr5Uc?t=3
vähemalt 250 eurot tahetakse selle eest
Olen näinud sellist vana mudelit, kus klaviatuuri kõrval on rullikuga hiir, mille all olevat alust siis kangide abil nihutatakse 2 sihis (mehaaniline trackpad ).
projekteerija wrote: Nüüd olen ntx. hädas arvutihiirtega./.../
projekteerija wrote: Mitmed kolleegid on läinud vertikaalsete hiirte peale. Kui ranne valutab või lihased krooniliselt krambis siis ilmselt mõistlik valik. https://ergohiir.ee/13-ergonoomiline-hiir
Paar korda olen proovinud aga ei meeldi. Pigem siis juba puutepliiats (wacom).
pop wrote:Hiire kontekstis ma hoiataks ka 3840x2160 pildi eest - selle korral on vaja randmega suuremaid amplituude sooritada, st pole lihtne leida kompromissi nö asjadele "pihtasaamise" ja käega liiga suure "aerutamise" vahel (rääkimata reaalsest pea pööramise vajadusest kui kõik-see-piksel on nt 40'' peale laotatud - samas väike kaelatrenn on vist pigem isegi hea).
td wrote:Ehk vabahärra staatus, kes võtab tasu vaid vaid natuuras (hõbedas-kullas) ega pole kellegile võlgu ega maksa riigile maksu.
h wrote:Galerii: vaata, milline hakkab välja nägema 40 miljonit maksev Kalaranna Kvartal
https://majandus24.postimees.ee/6806398 ... na-kvartal
Majandushuviline wrote:h wrote:Galerii: vaata, milline hakkab välja nägema 40 miljonit maksev Kalaranna Kvartal
https://majandus24.postimees.ee/6806398 ... na-kvartal
Korrapära otsiv pilk märkab üsna kiiresti, kuidas ükski tänav pole sirge vaid kitsenev või laienev, asümmeetria, täisnurgad on vähemuses, majadest käivad läbi ehituslikult raskesti mõistetavad jõnksud mida on keeruline põhjendada ka ilu kaudu. Arhitektide õpetusse on võetud midagi sellist?
spl wrote:to h,
Sa ehk tead, kuidas arhitekte tänapäeval õpetatakse. Ma ei väsi imestamast, et enamus suudavad vaid genereerida nö neid kuubikuid või nagu ma kutsun "valgeid alajaamu" või kuut.
Sisuliselt kuubik, suured aknad, enamasti paarismaja, see justkui kogu arhitekti loominguline võimekus. Seda visuaalset kuubireostust kõik kohad täis, see nii näotu ja kole, see eest hinnalipik ulme. Kas kolearhitektuuri põhjus on surve arhitektidele (arendaja saab min. kuluga ehitada, kuuti lihtsam teha)või Archicad on võtnud igasuguse loomingulise võimekuse
Kui muud ei suudeta, võiks vähemalt värvidega mängida.
spl wrote:to h,
ma ei tea, kas vanemas eas hakkab kriitikameel pead tõstma, aga usun, et suudaksin teha programmi,
mis juhuslike joontega suudaks ka parema tulemuse tekitada, kui meie uusrajoonide arhitektid.
Mina soovitaksin uus arenduste ostjatel parem kohe korrektne alajaam omale osta...
https://www.harjuelekter.com/et/content/betoonist-jaotusalajaamad-heja
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 96 guests