Börs on koht, kus raha seaduslikul teel lekib lollimatelt inimestelt targemate kätte. On muidugi erandeid. Minu arusaam asjast:
Aktsiatesse paigutatud raha saab olla suurem kui sealt väljuv raha ainult siis, kui leidub keegi teine, kes selle varasema aktsia eest on nõus rohkem raha välja käima (olgu siis põhjuseks üldine hea konjunktuur ehk usk majanduse edasisse tõusu või siis usk konkreetse firma edusse) - seega püramiidskeem.Aktsiate hind sõltub lisaks eelnevale ka nõudmise pakkumise suhtest, nagu ikka - kui süsteemi trükitakse rohkem raha, siis on iga aktsia kohta rohkem numbreid ja aktsia hinnad tõusevad. Kui üha uusi firmasid tuleb börsile, siis on iga aktsiat kohta vähem raha ning aktsia hinnad peaksid langema (kuna rahatrükk ja inflatsioon käib pidevalt, siis pikas perspektiivis raha hulk tõuseb kiiremini kui aktsiate hulk ja hinnad tõusevad.)
Aegadel, mil aktsiate hind lööb üldise elukalliduse tõusu, tasub olla aktsiates. Aegadel, mil elukalliduse tõus aeglustub võrreldes aktsiate tõusuga, ei tasu olla aktsiates. Hetk, kui 'moment of truth' jõuab enamuseni, hakkab aktsiaindeks kas tõusma või langema, see omakorda võimendab otsuseid osta või müüa. Seega püramiidskeem.
Aktsiatega on võimalik teenida:
a) paari aastase perioodi pikkuselt, kui tabatakse üldise konjuktuuri muutus (langusele peab järgnema tõus - nii nagu kindel aastaaegade vaheldumine); seda ka sektorite siseselt (kui Austraalias on suvi, siis Euroopas on talv; kui kulla hind on kõrge, siis mingi muu asja hind on madal)
b) pikema (10 aastat ja rohkem) vältel, kui tegemist on eduka firmaga (esiteks: dividendid eduka tegevuse baasil, teiseks: kapitali pikaajaline akumuleerumine lollidest firmadest tarkadesse)
c) erineva ajaperioodiga kauplemisega, kui nähakse tõneäosuste erinevusi (tõenäosus tõusta või langeda on suurem kui vastupidine tõenäosus) või hindade ajutist ebakorrapära (ost või müük on odavam kui selle tehingu kahju kindlustamine). Siin on palju erinevaid variante, kuid kehtib anekdoot sellest, kuidas mees vedas korraga kihla:
1) paljude inimestega, et linnapea näitab homme aknast paljast tagumikku - sündmuse tõenäosus tundub väike, rahvas nõustub 1000 eurose kihlveoga
2) linnapeaga, et homme on tema tagumiku peal suur punn - tõenäosus on teadmata, kuid eeldatavalt tiba suurem, linnapea nõustub 10 eurose kihlveoga.
(Järgmisel päeval kaotab kihlveo linnapeaga, kuid võidab paljude linnakodanikega, sest linnapea peab minema akna alla valguse kätte ja paljast tagumikku näitama, et kihlavedaja saaks veenduda, et tagumiku peal tõesti punni pole)
Nii nagu on rakse täppi panna lühiajalisi muutusi, on rakse täppi panna ka konkreetsete firmade käekäiku. Seega tavainimese šanss on investeerida pika ajaperioodi jooksul (püüdes tabada "aastaaegade vaheldumist") ning paljudesse firmadesse (investeerimine indeksite liikumisse, mitte konkreetsesse firmasse). Kõik muu on investeerimise ja kaardimängu segu erinevas vahekorras.
Enamus inimesi ei suuda ennustada järgmiste päevade sündmusi (kas päike paistab või mitte), seega saab ette näha vaid pikki liikumisi (päevad pikenevad või lühenevad). Ja see annab võimaluse aktsiaturul teenida, kuid kui kõik inimesed teaksid sama täpselt, millal algab talv ja millal suvi, siis teenimisvõimalus hakkavb sõltuma sellest, kui kiire ligipääs on inimestel börsitehingute tellimisele (ehk siis maaklerid on eelisolukorras). Selleks ajaks, kui "spetsialist" annab järgmise päeva ajalehes kogu rahvale soovitusi aktsiate ostuks või müügiks, on börsile lähedal seisvad inimesed juba oma tehingu sooritanud.