ahhaa! niiviisi kontrollitakse siis kullakangide sisu
https://youtu.be/rh0Mcagio5Q?t=34sama eriala inimesena kommenteeriks, et eri materjalide piiripindadelt (arvatavasti sellest, et heli levimise omadused on nendes erinevad) peegeldub osa ultraheli tagasi, ekraanile tekkib objekti kontuur. Järgmine peegeldus on jälle järgmise piiripinna pealt. Homogeenne materjal (näiteks vesi ilma gaasimullideta) ei peegelda tagasi, sileda pinnaga materjal (kõõluskiud, lihaskiud, süstlanõel) on nagu tavaline peegel - peegeldab vaatleja suunas tagasi põhiliselt vaid 90-kraadise nurga all, heterogeenne materjal (näiteks keeduvorst, erinevalt normaalsetest kudedest) peegeldab aga nii palju tagasi ja hajutab, et diagnostiline ultraheli seda ei suuda läbida (proovisin ise kunagi järele
)
Homogeense-heterogeense materjali mõiste all tuleb arvatasvasti võrrelda osakeste suurust lainepikkusega. Nii näiteks rasva sisaldavate maksarakkudega kude peegeldab rohkem kui normaalsete maksarakkudega kude. Turses rasvkude peegeldab rohkem kui normaalne rasvkude ....
Melanoomi metastaasiga lümfisõlm peegeldab vähem kui tavaline lümfisõlm jne. ...
Ja tõesti, kulla ja wolframi (tungsten e. rootsi k. "raske kivi") helijuhtimiskiirused ning impedants on erinevad:
https://www.nde-ed.org/GeneralResources ... metals.htmsama asi elus kudedes:
https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf ... 61478.app1Siin on lähemalt sellest masinast juttu:
http://www.phys-iasi.ro/en/ultrasound-testing-systemskasutatavad sagedused (1...10 MHz) on umbes samad, mis inimeste puhul (alates 3 MHz kuni 15 MHz). (Kasutatavad võimsused on aga arvatavasti teised, poleks eriti lõbus, kui koed üles kuumeneksid või kavitatsiooniefekt rakke lõhuks.) Kasutatavast sagedusest sõltub pildi detailieristus külgsuundades (heli levimise sihis mõõdetakse aega, mis kulub tagasipeegelduseks; kui helikiirus kudedes on väga erinev, tekkib pildi konstrueerimisel viga - kujuteldav ruum venitatakse või surutakse kokku selles sihis), "kiirte" hajumise vältmiseks külgsuundades tuleb neid fokusseerida teatud sügavusele jne. Fokusseerimine on omaette huvitav teadus - mitu piesoelementi saadavad ultraheli välja natuke erinevas võnkumisfaasis või ajas, sellega saab summaarset "kiirt" juhtida:
https://royalsocietypublishing.org/doi/ ... .2011.0027Sügaval asuvate objektide jaoks tuleb kasutada madalamaid sagedusi, muidu lihtsalt ei jõua miskit tagasi peegelduda, sellega detailieristus muidugi väheneb. Igasuguseid põnevaid fenomene esineb pildil: reverberatsioon (ruudu asemel näeb redelit), mõne gaasimulli või "lubjatüki" resonantsi minek (selle gaasimulli asemel hele pikk triip heli levimise sihis), täielik tagasipeegeldus ("vari" objekti taga), külgsuunas peegeldus (maksakude paistab kopsu kohal olevat) jne.