Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 18 Feb 2021 20:44

Siin muidugi peaks uurima kuidas käib BC kajastamine aruannetes, pole suurt viitsinud süveneda... Kui seal on suht suva ja vabadus, siis on kõik pauguga selge...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 18 Feb 2021 21:24

spl wrote:Kliima ikka täiesti segi läinud, see et Texases täielik talv. Siis see juba iroonia: https://www.youtube.com/watch?v=XKGLa9TETtQ


---

Ega need Texase põrsamajakesed ei pea ju sooja ka.

https://www.ohtuleht.ee/1026365/jaapurikad-toas-texase-elanikud-voitlevad-enneolematu-pakasega

Kui sama külm pääseks Kairosse külmuks ilmselt Niiluski ...Ja egiptlasi on keeruline süüdistada, et neil pole kolmekordseid aknaid ning poolemeetrist soojaisolatsiooni...Teisalt oleme meie siin sisulislt laiuskraadiga keset Hudsoni lahte ja kui ikka asjad Golfi hoovusega jamaks lähevad vms. on meil hullemini jama majas...
Esmalt süüdistati, et tuulegenekad jms. roheenergeetika külmus. Nüüd on teada, et neil ka tuumajaam jääs, gaasis olev vesi kondenseerus ja ka gaasijaamad jms. fossiilkütmine jäi seisma. Lisaks ka nafta on hangunud ja tootmine jms. seisab... :shock:
Ma ise olen korra vene sõjaväes kokku puutunud külmunud söehunnikuga (söemäega). Sellel korral ka katlamaja jms. ähvardas hanguda. Aga mõned kambas olnud siberlased teadsid kuidas tegutseda ja me ei pidanudki hingeõhuga sütt ja pärast kasarmut soendama hakkama... :) Samas teisel korral külmus süsi vagunites (oli seda teinud juba kusagil NSVL avarustes) ja seda ei saadudki kätte enne kevadet. :lol: Midagi sellist on kuuldavasti juhtunud ka Eestis veel suht hiljuti...
https://majandus24.postimees.ee/7183221 ... turu-kriis
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 18 Feb 2021 22:12

rr009 wrote:Siin muidugi peaks uurima kuidas käib BC kajastamine aruannetes

futuuride alusel arvan (kui on nendega ära hedgitud). Vot kuidas võimalikku gamma-squeezi kajastada - seda ei tea (seda ei tea keegi, nagu pole võimalik modelleerida ka keskpankuri ajutegevust).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 18 Feb 2021 23:15

td wrote:viktoriin

kujutage ette pikka pasunat, mille sisekontuuri kõverus vastab funktsioonile y = 1/x
pasuna pikkus on punktist x = 1 kuni lõpmatusse
kui palju vett kulub selle pasuna täitmiseks? (piltlikustamiseks võtame, et pasuna algusosas on x = 1 meeter)?
(lisaküsimus: kui palju kulub värvi selle pasuna värvimiseks?)


Mul pea lõhkes selle peale, eriti kus päev läbi ajasin mäluviga taga, kus kirjutas üks tarkvara üle pointerite aadressid :D Java mehed kratsiks ....e ja küsiks, mis asi pointer on väää.
Kiiretes süsteemides kahjuks tuleb ise mälu küsida vabastada jne. Pole prügikoristajat sinu järel.

td raiskad oma talenti, masinõpe oleks sulle õige ala, saaksid matemaatilisi oskusi seal ära kasutada. Masinõpe suuresti puhas lineaaralgebra.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 18 Feb 2021 23:17

Texase süsteem on väidetavalt tehtud sooja ilma jaoks vaid. Väiksemgi suurem tarbimise jõnksatus, süsteem kohe maas.
Mõtleme siis elektriautode peale, Texas oleks pime koheselt.

Omapärased pildid, inimesed veavad gaasiballoone koju, gaasigrille kasutatakse toa soojendamiseks. Vett pole paljudes kohtades,
seistakse poodide järjekordades, et vett saada. Autodel pole õigeid rehve , teedel pidevad avariid.
Paljud majad põlema läinud, sest grillid toas. Puruks torudega ja meeletute veekahjudega maju jagub.

See ka meile eestlastele mõtteainet, kuidas sina saaksid linnas hakkama, kui elekter talvel kaoks. Mul on küll tuulegenekas, päike. Aga sellel aastal ostan ka omale geneka, tahaks diiselgenekat, aga need kuradid ikka päris kallid.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 18 Feb 2021 23:44

NASA poolt kõva sõna, sisuliselt sõiduauto suurune masin maandati Marsil, langevarju asemel kasutati pidurdustaldrikut reaktiivdüüsidega. Võimas !

Üks asi huvitav, tahetakse drooni katsetada, kas seal tõesti niipalju atmosfääri, et droon saaks lennata propellerite abil.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 00:15

vaatasin ka seda otseülekannet. näidati ka seda drooni - nad on juba 6 aastat seda arendanud, luues hõreda kambri, mis meenutab Marsi tingimusi.
mina kardan seda, et see propellerlind lendab vastu seda uhket Perseverd ja lõhub seal mingi kalli apostraadi ära ....
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 00:20

spl wrote:
td wrote:viktoriin

kujutage ette pikka pasunat, mille sisekontuuri kõverus vastab funktsioonile y = 1/x
pasuna pikkus on punktist x = 1 kuni lõpmatusse
kui palju vett kulub selle pasuna täitmiseks? (piltlikustamiseks võtame, et pasuna algusosas on x = 1 meeter)?
(lisaküsimus: kui palju kulub värvi selle pasuna värvimiseks?)


Mul pea lõhkes selle peale, eriti kus päev läbi ajasin mäluviga taga, kus kirjutas üks tarkvara üle pointerite aadressid :D Java mehed kratsiks ....e ja küsiks, mis asi pointer on väää.
Kiiretes süsteemides kahjuks tuleb ise mälu küsida vabastada jne. Pole prügikoristajat sinu järel.

td raiskad oma talenti, masinõpe oleks sulle õige ala, saaksid matemaatilisi oskusi seal ära kasutada. Masinõpe suuresti puhas lineaaralgebra.

Pole minu leiutis, täna avaldati põnev video lahenduskäiguga. Lühike vastus:
Pasuna täitmiseks kulub veidi rohkem kui 3,14 tonni vett ehk täpselt pii.
Pasuna värvimiseks kulub veidi rohkem kui lõpmatu arv ruutmeetreid värvi (võrreldes selle lõpmatusega, kuhuni pasun ulatub)
lahenduskäik: https://youtu.be/yZOi9HH5ueU?t=159

kui seal videos kõik õige on (kardan, et integraali lähendamisega tehti viga, mida ei arvestatud), siis pasuna täitmiseks kulub pii (mahu)ühikut värvi, aga ainult sisepinna värvimiseks hoopiski lõpmatus (pindala)ühikut värvi. Ehk siis: pasuna sisepinna värvimiseks võib võtta veidi rohkem kui pii ühikut värvi (näiteks 3,15), pasun sellega täita, üleliigne värv välja valada ning ongi lõpmatu arv pindalaühukuid ühe ropsuga värvitud (eeldusel, et viskoossust ja pindpinevust ei eksisteeri).

Seega moraal: tuleb olla ettevaatlik igasugu mudelitega, kui servi ja nurkasid liialt kandiliseks saagida.
Võimalik aga, et see on hoopiski retsept ajamasina konstrueerimiseks - lisades süsteemile ühe mõõtme juurde muutub lõpmatult raske ülesanne pii'ks, mis on palju lihtsamini saavutatav (aga süsteem peab olema õige kujuga). :P
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 19 Feb 2021 06:44

pop wrote:
rr009 wrote:Siin muidugi peaks uurima kuidas käib BC kajastamine aruannetes

futuuride alusel arvan (kui on nendega ära hedgitud). Vot kuidas võimalikku gamma-squeezi kajastada - seda ei tea (seda ei tea keegi, nagu pole võimalik modelleerida ka keskpankuri ajutegevust).


Siis on ju meil räige progress, ligi triljon on ära õigustatud, kas pole suur väärtus, seltsimehed. Samas ka hea võimalus lutti saada - minna talumehe juurde ja teatada, et tema talu on 3 BC väärt ja las annab tuld, nüüd on uued omanikud ja las joob neid külakõtsis maha. Talumees peaks lutti andma küll...
Kui siin ka nüüd ei teki uue BC loomise hinna küsimus ja ei hakata lahkama tehnilisi eeliseid teiste analoogsete produktidega, siis on turu olemus nagu täiega templisse toodud.. Peaks korraks kaevandamise hinna üle vaatama, see on ka täna vist kordades odavam... huvitav kunas PE 1 miljon saavutatakse, no vähemalt 10 000, a la püramidide ehitajate loodud firma...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 19 Feb 2021 07:31

Tegin veel korraks võrdlusarvutuse, täna peaks siis BC olema väärt umbes sama palju kui maailma metsad, mul natukene nagu õiglustunne kraabib. BC otsene väärtus on see, et ta allub tehnilisele analüüsile (a la turg), kas pole väga kanep ... Loodud on suur väärtus, umbes nagu planeet, kas pole natukene liiga õhk (mida nagu metsad tasa loovad). Rahaliselt on neil nagu õigus võrdväärne ja nad on ka kuskil tänavatel ja kõik nad pole päris Asse Sauga mõtlemisega...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Feb 2021 12:19

Avalikult ignoreeritakse elementaarseid koroonareegleid ! Ma vaatasin seda ülekannet suure hämminguga.

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92606347/fotod-eesti-laulul-keegi-koroonakollet-ei-karda-lauluvoistluse-poolfinaalis-eirati-mitmeid-reegleid
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 19 Feb 2021 12:31

rr009 wrote:
pop wrote:
rr009 wrote:Siin muidugi peaks uurima kuidas käib BC kajastamine aruannetes

futuuride alusel arvan (kui on nendega ära hedgitud). Vot kuidas võimalikku gamma-squeezi kajastada - seda ei tea (seda ei tea keegi, nagu pole võimalik modelleerida ka keskpankuri ajutegevust).


Siis on ju meil räige progress, ligi triljon on ära õigustatud, kas pole suur väärtus, seltsimehed. Samas ka hea võimalus lutti saada - minna talumehe juurde ja teatada, et tema talu on 3 BC väärt ja las annab tuld, nüüd on uued omanikud ja las joob neid külakõtsis maha. Talumees peaks lutti andma küll...
Kui siin ka nüüd ei teki uue BC loomise hinna küsimus ja ei hakata lahkama tehnilisi eeliseid teiste analoogsete produktidega, siis on turu olemus nagu täiega templisse toodud.. Peaks korraks kaevandamise hinna üle vaatama, see on ka täna vist kordades odavam... huvitav kunas PE 1 miljon saavutatakse, no vähemalt 10 000, a la püramidide ehitajate loodud firma...


Keeraks sellele ühe küsitava vindi veel lisaks. Musk on teada digitaliseerimise edu ja haipide ärakasutaja. Pakun, et hiljuti toiminud (vähemalt suurte poiste mahuäri juures) protsessorite arenguhüpe isegi tavakasutajate seadmetesse tõi mitmekordse arvutusvõimsuse kasvu samaaegse energiakulu kahekordse vähenemisega. Teisalt suuremate arvutuskastides ja kasutades iseõppivaid algoritme ja TI tipptegijaid võib saavutatud edu Muski (võimalus riske maandada, lisahaipi ja meediatähelepanu toota...) jaoks isegi suurem olla...Kogu selle toksilise segu seisukohast on see siiski tühi-tähi.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 12:46

Selge on see, et isegi kui BC oleks ülimegakõva leiutis, siis ta ei ole ikkagi ainulaadne. Kuna põhimõte on avalik (ma ei tea, kas programmikood on allalaaditav), siis tema kõrvale saab luua lõpmatu arvu sarnaseid süsteeme, mille sisu võib olla täpselt sama, ainult nimi on pandud teine.
Võtame aga näiteks hapniku - kindlasti väärtuslikum kui BC. Kuna aga paralleelselt luuakse teda nii palju ja pidevalt (iga molekul on ainus, aga neid on palju), siis on ta käes tasuta (hingame ju kogu aeg).

See, mis BC-ga praegu toimub, on puhas FOMO. Isegi finantsinimeste seas. Ühel hetkel aga juhtub see, et turgu tuleb üles raakida, muidu kukub kaardimajake kokku ja ülesrääkijad kaotavad rahaliselt.

Kui krüptorahade süsteeme saab olema palju (nagu juba täna on), siis ühel hetkel muutub see kleidimoeks - igal hooajal uus. Moes on see, mis parajasti tõuseb kõige rohkem ehk iseennast võimendav protsess nii tõusudes kui langustes. Sinna juurde on poogitud hekifondid ja muud maagilised finantsinstrumendid - kui finantsinimesed märkavad teenimisvõimalust (võimendusega pikaks ja lühikeseks müük) pööbli ahnuse ja hirmu pealt.

----
Tulevik peaks kuuluma hajutatud internetile ning selllel põhinevatele teenustele (sh. arveldamine), aga kas me sinna jõuame, on iseasi. Maailma isandatel on liiga palju kaotada, autonoomsed odavad (ja anonüümsed) sõjadroonid on tulekul - sa võid vaid aimata, kes naabrimehele atendaadi tegi, kelle kodus tiksus hajutatud sõltumatu interneti sõlm. Sama hakkab kehtima ka paralleelsete BC-süsteemide kohta, ahnus on kõva jõud (selle pärast ollakse valmis tapma paralleelsüsteemide käigushoidjaid). Kas "moesolev" BC ongi siis enam nii hea, kui seda jõuga peale surutakse?
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 13:25

td wrote:Kui krüptorahade süsteeme saab olema palju (nagu juba täna on), siis ühel hetkel muutub see kleidimoeks - igal hooajal uus.

Valikute tegemisest veel. Kui on valida kahe asja vahel, on inimene rahul. Kui on valida mitme asja vahel, siis ta kahetseb valikut ja tahab proovida ka muid võimalusi. Kui inimene on sundvalikute ees, siis ta arvab, et need ei mõjuta tema edukust. Kui inimesel anti võimalus valida, siis ta arvab, et valik mõjutas tema edukust.
https://youtu.be/lmI7NnMqwLQ?t=203
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Rr009 » 19 Feb 2021 13:37

Jep, hetkel jälgime, aga tegemist on süüdimatuse erivormiga ja siin peab taipama kes seda teeb ja kes ohviks tuuakse... Minu jaoks on suht talumatu vaadata, aga tavaliselt tuleb veel 3-4 faasi enne kui kodanikud pihta saavad..
Rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Feb 2021 14:37

Selle uudise valguses, teeme ikka asendustegevusi, sulgeme SPAsid ja koolides osasid klasse :HEAD Kogu see paaritumine, mis leiab aset kaubanduskeskustes, ptui poodlemine, trügimine.
Ma juba tunnen hirmu Reformi valitsemise ja nende tegemiste pärast või õigemini, tegemata jätmise pärast.

https://forte.delfi.ee/artikkel/92610747/eesti-tousis-koroonaviirusesse-nakatumise-poolest-euroopa-teiseks-riigiks
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 14:41

2 nädala haigestumiste libisev kõver on selgelt muutunud eksponentsiaalseks, võrdluseks seal kõrval novembri lineaarse kasvu tõusunurk.
meetmed ei toimi, viirus tunneb end täitsa vabalt (sh paljuneb süstemaatiliselt ja eksponentsiaalselt), eks asjamehed teavad, kus see toimub. Küsimus on selles, kas need levikuvõimalused on iseammenduvad (nt. vanadekodud) või on viirus vabalt linna peal laiali. Kui viimane variant, siis edasilevimisest päästab ainult karm (enese)isolatsioon. Tuleb arvestada, et niiehknii saab paremini leviv tüvi võidu ning need meetmed, mis aitasid vana viiruse korral, jäävad uue tüve korral väheefektiivseks. Need ennustused ja plaanid, mis kehtisid vana tüve jaoks, täna enam ei kehti! Kuna inimesi pole võimalik sundida (ei saa igal pool lasteaiakasvataja kõrval seista), siis viiruskartjatel tuleks panustada eeskätt isiklikesse meetmetesse (hoiduda suletud ruumidest, minimeerida kontakte).
Arvan, et riigi mõõtmetes on asi juba väljunud kontrolli alt, päästab vaid kevad ning iga inimese enda hoolitsus enda eest.
Arvan, et tippametnikud ja valitsusjuhid ei saa veel aru, mis on juba juhtunud, ärkavad 1-2 nädala pärast. Tänane kaldenurk on graafiku viimane ots (õigemini, selle puutuja).
Attachments
kasvuk6ver.jpg
kasvuk6ver.jpg (34.06 KiB) Viewed 4776 times
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 14:54

Vaadake, kui jõuliste pintslitõmmetega täitus graafik novembris, siis tuli sporaadiliselt ebaühtlaselt täitumine, nüüd on jälle süstemaatiline rünnak laial rindel (s.t. koldeid on praegu nii palju, et juhuslikkus (üksikud maksimumid ja miinimumid) on graafikult kadunud).
Attachments
haigestumine101.jpg
haigestumine101.jpg (23.63 KiB) Viewed 4774 times
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Feb 2021 15:12

Ma tõesti ei mõista, kas meie poliitikud ei saa aru, et meist saab lähiajal järgmine Leedu, kus pole patsiente ja surnud varsti panna. See muutus käib nii kiiresti, et keegi ei saa arugi mis juhtus. Probleem selles, et meil Inglismaa tüvi ka kohal.

Ka SPA'de teemal, kas see trügimine kaubanduskeskustes nagu mina kutsun saripaaritumine, kus üksteise .... ollakse on vähem ohtlikum. Ma käisin poes, oli ühte spetsiifilist asja vaja, mul oli kaks maski, see mis seal toimus oli kõike muud kui normaalne. Kas kaubanduskeskuste PR on võimsam, kui Eesti valitsus ? Sõtsin Viimsist läbi, seal mingi suusamägi, vähemalt 50 inimest seisis seal üksteise kukla taga ja ootas suusaliftile pääsu. Mingi 2 m polnud seal kusagil. jne jne

Miks Reformi juhtimine jälle stiilis, teeme nägu nagu me teeme midagi. Nii olnud pidevalt nende juhtimine.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 15:15

spl wrote:Miks Reformi juhtimine jälle stiilis, teeme nägu nagu me teeme midagi. Nii olnud pidevalt nende juhtimine.

/.../ teeme nägu nagu me teame midagi /.../

(parandasin ära)
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 19 Feb 2021 15:15

spl wrote:Selle uudise valguses, teeme ikka asendustegevusi, sulgeme SPAsid ja koolides osasid klasse :HEAD Kogu see paaritumine, mis leiab aset kaubanduskeskustes, ptui poodlemine, trügimine.
Ma juba tunnen hirmu Reformi valitsemise ja nende tegemiste pärast või õigemini, tegemata jätmise pärast.

https://forte.delfi.ee/artikkel/92610747/eesti-tousis-koroonaviirusesse-nakatumise-poolest-euroopa-teiseks-riigiks


SPA-de sulgemine ei ole asendustegevus. Soomes kus on nakatumis jms. näidud tublisti madalamad kui meil on tuvastatud mitmeid nakatumiskoldeid seoses ujulate jms. veega seotud sportlike tegevustega.
Üks paljudest juhtudest...
https://yle.fi/uutiset/3-11799175
Ehk siis SPA külastus on nagu pidu. Ninapidi koos autodes, kokkusaamised, muu kaasnev ....
Teistel ja samadel juhtudel on nõrgaks kohaks pesemis- ja riietumisruumid jms.

Teisalt aga peaks olema võimalus ujulaid jms lahti hoida. See aga nõuaks matemaatilist ja ruumimudeldmis-inimliikumiste-kontaktide analüüsi. Teenuse ümberkujundamist, igasuguse hunnikussekogunemise jms. väljarookimist, ümberehitusi, vaheseinu, ajalimiite, hoone kasutamise tsoneerimist jne. Tõenäoliselt ka mingisuguseid käitumiskultuuri ja dissipliini muutuseid.

Kaja ka paras lo...... Oli vaja nüüd Soome minna, et teha ajalooline ilufoto?
Nii võibki see viimaseks jääda...
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Feb 2021 15:24

td wrote:
spl wrote:Miks Reformi juhtimine jälle stiilis, teeme nägu nagu me teeme midagi. Nii olnud pidevalt nende juhtimine.

/.../ teeme nägu nagu me teame midagi /.../

(parandasin ära)


:P Tõesti ma kas liiga rumalaks muutunud, et asjadest aru saada. Või ma liiga targaks saanud, et mitte mõista miks rumalad ei tegutse. Üks kahest peab olema !

Usun, et järgmine nädal kombime 1000 piiri ja siis järsku tuleb 1400 - 1500 - 1800.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 15:25

ei taha olla selle inimese nahas, kes oma artikliga promos ka oma meetodit ja oma konsultatsioonifirmat
https://www.err.ee/1608086632/indrek-sa ... juhtimisel

Ei saa lennata peale üldise filosoofiaga, kui jäetakse valemist välja erialaspetsiifilised unknown unknowns. Arvesta need sisse ja
1) õilis tagasihoidlikkus saab jälle võimaluse
2) eksimiste amplituud on väiksem
Kus oli tema teooria siis, kui kasv jälle pead tõstma hakkas? Seega, hiljemalt eelmisel reedel oleks pidanud üllitama uue artikli oma näitude ja mõõdikute pealt.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 15:39

Viirus käitub enda reeglite järgi, aga eneseisolatsiooni kõrval tuleks (veelgi) rohkem tähelepanu koondada ruumide ventilatsioonile, seda ka tuleviku epideemiaid silmas pidades. Võib osutuda otstarbekas muuta lausa sanitaarnorme (õhuvahetuse suurem intensiivsus, õhuvahetuse suund pea suunast jalgadele, kus "äravooluava", nn. õhukardinad). Täna paikneb äraviiv ventilatsiooniava tavaliselt lae all, see tähendab, et põrandalähedane õhk (süljepiisad, tolm) tõmmatakse nägude eest edasi üles, ruumi kõige soojem õhk ilmaaegu väljub. Suurem ventilatsioon tähendab ka suuremat energiakulu. Ventilatsioonifirmadele tõotab tulla hea majandusperiood, ka soojusvahetite installeerijatele. Tähendab kahjuks ka sundventilatsiooni veel laialdasemat levikut.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Feb 2021 15:52

Tegelikkuses tahaks näha, et kuidas tossumasina toss käitub kaubanduskeskustes.
Peaks olema nii, ülevalt tuleb peale värske õhk ja põranda ligi ventilatsiooni osa, mis õhu uuesti välja tõmbab.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 16:02

ja mitte ainult kaubanduskeskustes
kõikides kohtades, kus viibimine on vältimatu

ventilatsiooni ümberehitamine on kolossaalselt rahamahukas, enamuse ajast ka mittevajalik - kas ühiskond on valmis võtma endale sellist lisakulutust?
täitsa huvitav oleks näha teadustööd, kus võrreldakse inimeste haigestumist tavalise ja "tagurpidi" ventilatsiooni tingimustes
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Feb 2021 16:06

td wrote:ventilatsiooni ümberehitamine on kolossaalselt rahamahukas, enamuse ajast ka mittevajalik - kas ühiskond on valmis võtma endale sellist lisakulutust?
täitsa huvitav oleks näha teadustööd, kus võrreldakse inimeste haigestumist tavalise ja "tagurpidi" ventilatsiooni tingimustes


Tegelikkuses ei pea pealt tulevat osa muutma, vaid just kuidas see äratõmbamine toimub.

Samas tulevikus on väga müüv artikkel, et meie kaubanduskeskuses osta ohutult, meil linna parim vent. See pole nali, see uus reaalsus.
Seda väljapuhutavat õhku tuleks läbi hepa lasta. Kuid kui see õhk läheks läbi piisavalt pika UV lampide koridori välja, siis ka viirusega oleks kõik.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 16:12

kui just ventilatsiooni väljalaskeava lähedal ei seisa, pole hullu, lahjendav efekt on suur (vt. suitsukorsten)
väljatõmbava laealuse toru saab ju pikendada alla põrandani, sellega muidugi väheneb kasulik põrandapind (müügile tulevad dekoratiivsed "torud", mille alaosas on sisseimemisavad). Huvitav oleks näha katseid, kui palju väheneb passiivne ventilatsioon (temperatuuride erinevus sees ja väljas on sel puhul mõne kraadi võrra väiksem kui tavalises süsteemis)

kaubanduskeskuste alternatiiviks on netikaubandus, aga vaba aja keskuste (restoran, spordiklubi, muuseum jne.) ning töökohtade puhul absoluutselt
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 17:35

"täitsa juhuslikult" on isa pärandusest kodus selline raamat: https://tinyurl.com/4q4xu229
rõhkude erinevus sees ja väljas on arvutatav valemiga:
p=h(d0-d1) (ühik: kgf/m2)
kus h on "korstna" kõrgus venilatsiooniavast kuni korstna tipuni, d0 välistemperatuuri juures oleva õhu tihedus, d1 toatemperatuuril oleva õhu tihedus

õhu tihedus wikipediast, ühik kg/m3 (see ei arvesta aga erinevat õhuniiskust)
5 kraadi: 1,2690 (ventilatsiooniarvutuste standardtemperatuur)
25 kraadi: 1,1839 (laealusel ventilatsioonil)
20 kraadi: 1,2041 (põrandalähedasel ventilatsioonil)

========================================
võtame korstna pikkused ühekorruselises majas või maja viimasel korrusel
laealusel ventilatsioonil: ca 3 meetrit (pööning pluss korstnapits)
põrandalähedasel ventilatsioonil: 5,4 meetrit (lisandub toa kõrgus)

rõhud
laealusel ventilatsioonil: p=3(1,2690-1,1839)=3*0,0851=0,2553
põrandalähedasel ventilatsioonil: p=5,4(1,2690-1,2041)=5,4*0,0649=0,3505
Seega, põrandalähedase ava puhul on rõhk isegi suurem!

==========================================================
5-korruselise maja esimene korrus (3m iga korruse kohta, lisaks korstnapits 2 meetrit):
korstna kõrgus laealusel ventilatsioonil: 5*3+2-2,4=14,4 meetrit
korstna kõrgus põrandalähedasel ventilatsioonil: 5*3+2=17 meetrit

rõhud
laealusel ventilatsioonil: p=14,4(1,2690-1,1839)= 14,4*0,0851=1,2254
põrandalähedasel ventilatsioonil: p=17(1,2690-1,2041)=17*0,0649=1,1033
Seega, "piisavalt pika" korstna puhul põrandalähedane ventilatsiooniava tõesti halvendab passiivset ventilatsiooni (või ma eksin? kas olen kuskil teinud vea?)

========================================================
võrdleme rõhkude erinevusi korrusmaja erinevatel korrustel laealuse ventilatsiooni korral:
esimene korrus: 1,2254
viies korrus: 0,2553
rõhkude vahe korruste vahel: 1,2254-0,2553=1,000
Seega, viimase korruse elanikul on äratõmme korstnast 0,2553, aga juurdetõmme (erinevus esimese korrusega): 1,000

küsimus ehk spekulatsioon: kui mõlema korruse ventilatsioon avaneb ühte korstnasse, siis kuhu suundub esimese korruse õhk, kui viimase korruse korteris on aken lahti? (s.t. kas aknast võib saada korsten? s.t. kas esimese korruse õhk võib siseneda viimase korruse korterisse?) Oleneb ilmselt ka tuule suunast: kui akna ümber tekkib rõhulangus (lennukitiiva fenomen), siis on võimalik, et osa riknenud õhku sattub ka ülemisse korterisse)
Boonusküsimus1: kui ventilatsioon on ebapiisav, siis kas kogu püstaku ventilatsioon hakkab toimuma viimase korruse korteri kaudu? (s.t. 1. korruse õhk trepikotta, trepikojast viimase korruse korterisse ja sealt akna kaudu välja).
Boonusküsimus2: kas trepikojaga sarnast korstnafunktsiooni ei omanda ka veetorude, gaasitorude šahtid ning elektrikaabeldus?

Igal juhul, tundub, et esimeste korruste elanikud on eelisolukorras ning viimaste korruste elanikud on ohustatud rohkem.
Kui äratõmbeavasse on paigutatud ventilaator, siis muidugi see ajab kaardid sassi ning suurendab teiste korterite riski. Samas, kui see ventilaator imeb juurdetuleva õhu kommunikatsioonišahtidest, mitte aknast, siis tervistavat efekti ei ole. Egoistlikus plaanis tuleks korteris tekitada ülerõhk, ehk ventilaator panna hoopis "aknast" õhku sisse imema.

Minu Rootsi kahekorruselises majas on neli eraldi ventilatsioonikanalit (2 WC, 2 tuba), lisaks eraldi köögi ventilatsioonitoru.
Tähtvere elamus on loomulikult vaid üks ventilatsioonikorsten (paralleellõõr suitsukorstnale).
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Feb 2021 18:31

Praeguseks on niisiis välja settinud kaks halba mutatsiooni, mis esinevad mitmel tüvel:
N501Y: suurendab nakatumist
E484K: allub halvemini vaktsiinidele

võiks ju hellitada lootust, et need kaks ongi põhilist kohta (aminohappe positsioon 501 ja positsioon 484), kus viiruse mutatsioon annab ohtlikuma tüve ning kui need neutraliseerida, siis viiruse fantaasia on otsas. Paraku ei pruugi see nii olla, eks järgnevad aastad näitavad ... Praegu juba avatakse Overtoni akent, et see viirus võib jääda meile igaveseks koos oma uute mutatsioonidega (vähemalt meie eluea skaalas).
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 108 guests