hh wrote:hh wrote:Sellest imelikust lehest nimega PEALINN on vahel kasu ka.
Lastearst Reet Raukas: COVIDi-järgne põletikureaktsioon on Eestis haiglasse viinud 15 last
https://pealinn.ee/2021/07/19/lastearst ... d-15-last/
TSITAAT: Tegemist ei pruugi alati olla vaktsiini kõrvaltoimega
“Tuleb eristada seda, et meile saadetud kõrvaltoime teatis ei tähenda veel, et tegemist on kindlasti vaktsiini kõrvaltoimega. Tegemist võib olla ka juhusliku ajalise kokkusattumusega vaktsiini manustamise ning reaktsiooni tekkimise vahel,” lisas ta.
KOMMENTAAR: huvitav, millal siis on kõrvaltoime? Kes siis oskab eristada neild juhtumeid?
teatud asju juhtub populatsioonis ka sporaadiliselt, keskmiselt näiteks n juhtu aastas 100 000 lapse klohta.
aastad pole vennad, kui ühel aastal ning vahetult peale vaktsineerimist juhtub asju (näiteks kokkuleppeliselt) 2 või 3 standardhälbe võrra sagedamini, siis osa juhte võib olla mittesporaadilised. Standardhälbe ulatus sõltub sellest, kui palju erinev on juhtude arv igal aastal. Kui igal aastal on stabiilselt 5 juhtu, siis 8 juhu korral on ilmsest 3 olnud põhjustatud mingist faktorist - kui ajaliselt peale (mitte enne) vaktsiini, siis võib esitada hüpoteesi, et süüdi on vaktsiin. Kui järgmine aasta või mujal maailmas sama moodi, siis üha kindlamini võib seda hüpoteesi toetada.
Kui aga igal aastal kõigub juhtude arv 3-7 vahel, siis 8 juhtu ei pruugi iseenesest tähendada veel rohkenemist, see on nö. valge müra. Kui aga neist 4 on vahetult peale vaktsiini, siis võib samuti esitada hüpoteesi, kuid see võib olla clustering ehk juhuslike sündmuste hetkeline kuhjumine (sage viga, mida tehakse, inimene on loodud leidma mustreid ka juhuslikes kokkusattumustes). See ongi näide Texase täpsuslaskuri protseduurist, kus joonistab ringi ümber punktide kogumiku ja ütleb, tagantjärgi, et just sinna ma tahtsingi sihtida. Kui aga neid puntke koguneb rohkem (rohkem aastaid asja uuritud), siis klastrid kaovad, tuleb ühtlasem punktite jaotus (vt. eelpool antud lingil olevat liikuvat pilti).
vt. ka: https://elu.ohtuleht.ee/1039398/lahedas ... mise-seost
Ei ole kursis selle mehe elu- ja terviselooga, kuid näost vaatab vastu 2. tüüpi diabeet või prediabeet (veresooned, süda, neerud, kõrge vererõhk jne.). Kevadel olin ise kimpu kõrge vererõhuga ja kõrge veresuhkruga. Kirjutati välja peotäis ravimeid päevas, isegi insuliiinisüstid. Olen nüüd piiranud veel rohkem suhkru ja süsivesikute tarbimist (kalorite vähendamise eesmärgil ka kuigivõrd rasva tarbimist), esialgu loobusin insuliinist, siis vererõhurohtudest ja nüüd olude sunnil (kõht ei kannata) ka teistest 2. tüübi diabeedi rohtudest. Ja täna oli tühja kõhu veresuhkur 5,2, mis on isegi terve inimese jaoks normaalne! See on kahjuks ka ainukene asi, mille üle hetkel rõõmustada, kasvaja on vist levinud ka kopsu. Kuigi enesetunne on mul täna parem kui aastaid tagasi süsivesikuid koos rasvadega rohkelt tarbides (jäätis!)