Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Oct 2020 16:31

külm huumor sellise "raamatu" otstarbeka kasutamise kohta (lukumuukijast juristi nõuanne) :P
https://www.youtube.com/watch?v=uQN_Duia5SM
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Oct 2020 17:04

Käib positisooniline sõda: väärtusi tähendavate mõistete hägustamine, seejärel okupeerimine. Kui mõisted hägustuvad, pole võimalik enam argumenteeritud arutelu, sest üks osapool väidab, et see mõiste tähendab ühte, teine aga, et see tähendab midagi muud. :(
https://www.youtube.com/watch?v=EpyCabs4xK8

- vikerkaar
- abielu
- armastus
- võrdsus
- vabadus

jne. jne.
Väidetakse, et "konservatiividelt" ei võeta ju midagi ära. Võetakse küll: mõistete puhtus ja väärtuse mõõt. Abielus olemine ei tähenda enam järglaste saamiseks mõeldud liitu. Puristide jaoks on see oluline vahe. (Aga enda viga, muidugi, eksole!)

Sama nähtus muidugi ka firmade reklaamides: omaduste mõiste hägustamisega reklaamitakse asja, mis tegelikult ikka päris see ei ole.
Ja PR-tegevuses: "tegelikult ei mõeldud seda, mida öeldi".
----
Ma ei tunne nii täpselt kristluse ajalugu (olen natuke uurinud, aga raske aru saada). Esimene paavst oli vist Peetrus??? Mille alusel ta valiti jüngrite etteotsa Jumala asemikuks? Kas need kriteeriumid kehtivad ka moodsal ajal? Kas paavst tähedab sisuliselt katoliku usu õige tähtsama katedraali (Vatikani) peapiiskoppi?
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Oct 2020 17:36

td wrote:külm huumor sellise "raamatu" otstarbeka kasutamise kohta (lukumuukijast juristi nõuanne) :P
https://www.youtube.com/watch?v=uQN_Duia5SM


Sa oled mõjuagent td :P Ma ostsin omale nüüd lukumuukija komplekti ! :lol:
spl
Site Admin
 
Posts: 20940
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 28 Oct 2020 17:41

td wrote:
teretere wrote:Foorumlastele hästi tuttav Jordan Peterson räägib asjast temale omasel viisil.Head taipamist.
https://www.youtube.com/watch?v=y564PsKvNZs

Milleks muretseda asjade muutmise eest, mida muuta ei saa ...
Õigem oleks ehk kohaneda?


Juhul,kui võimalik,siis järsku saaksid lisada mõne selgituse,mida sa mõtled kohanemise all antud kontekstis.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Oct 2020 17:48

Kohanemine: see, mida ise saab teha paremaks üleelamiseks (kolimine piirkonda, kus on vähem kliimamuutuse mõjusid, kliimamuutuse mõjude neutraliseerimine enda jaoks). Esimestel kohanejatel on eelis. Kerge öelda, raske teha.
Maailma muutmine on veelgi raskem ülesanne.

See on rohkem selline filosoofiline tees.
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Oct 2020 18:05

Tänane tsitaat interneti avarustest:
Parallel lines have so much in common,
it's a shame they're never gonna meet
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 28 Oct 2020 19:01

td wrote:Kohanemine: see, mida ise saab teha paremaks üleelamiseks (kolimine piirkonda, kus on vähem kliimamuutuse mõjusid, kliimamuutuse mõjude neutraliseerimine enda jaoks). Esimestel kohanejatel on eelis. Kerge öelda, raske teha.
Maailma muutmine on veelgi raskem ülesanne.

See on rohkem selline filosoofiline tees.


Üleealmine eeldab et,et mingi x aja pärast habitat homo sapiensi jaoks taastub.
Busines as usuali korral on meil siin planeedil aastaks 2030 pliotseeni-aegne kliima-tähendab,et hiljemalt selleks ajaks me siin planeedil teravilja ei kasvata.Mis tähendab,et ka ei söö ja oma tehnoloogilist kõrgtsivilisatsiooni üleval ei hoia.
Isevoolu lähevad ka 465 pluss tuumajaama ja muu radioaktiivne,keemiline ja bioloogiline sodi.... :(
Herr td on tabanud asja tuuma-üleelamine praeguses situatsioonis on ainult filosoofiline tees.
teretere
 


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Oct 2020 20:57

teretere wrote:Busines as usuali korral on meil siin planeedil aastaks 2030 pliotseeni-aegne kliima-tähendab,et hiljemalt selleks ajaks me siin planeedil teravilja ei kasvata. Mis tähendab,et ka ei söö ja oma tehnoloogilist kõrgtsivilisatsiooni üleval ei hoia.

Kuidas on lugu alternatiivse biomassiga, mida võiks ju juurde tulla? (Ei pea silmas kogu tsivilisatsiooni vaid neid, kellel õnnestub esimesena kolida sinna, kus mingit biomassi kasvab piisavalt, olgu siis meres või pooluste lähedal)
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Rr009 » 28 Oct 2020 21:12

td wrote:
teretere wrote:Busines as usuali korral on meil siin planeedil aastaks 2030 pliotseeni-aegne kliima-tähendab,et hiljemalt selleks ajaks me siin planeedil teravilja ei kasvata. Mis tähendab,et ka ei söö ja oma tehnoloogilist kõrgtsivilisatsiooni üleval ei hoia.

Kuidas on lugu alternatiivse biomassiga, mida võiks ju juurde tulla? (Ei pea silmas kogu tsivilisatsiooni vaid neid, kellel õnnestub esimesena kolida sinna, kus mingit biomassi kasvab piisavalt, olgu siis meres või pooluste lähedal)


Mingit adru saad närida täitsa rahulikult, aga ka vetikad on temperatuuritundlikud, kuigi vähem kui korallid. Plastiktoiduga otseselt puudus ei tohiks olla ja see võtab aastaid ära ka vaid lõpust ja neist on vähem kahju, kuigi plõnnina elada on nagu pikalt paha.
Aga kõik hea toit on üllatavalt temperatuuritundlik, kuid suurim oskus on mullas mikrokliima säilitamine. See on päris huvitav, mul näiteks aed hüppab edasi, naaber lausa kadestab. Kuid suurim küs on mingi putukate reaktsioon, need saavad kohutava kiirusega hakkama mingi pasaga, ma lausa arvan, et Dtrump on putukas. Ka linnud on kiire reaktsiooniga, nende kohal hoidmine on ka paras kunst jne. Aga suur pilt võib ehmatada, sest toidu loomine on tegelikult kallis (kuigi enda aed on täielik kohustus elust arusaamiseks) ja sealt peaks tulema väärtuste ümberjagamine loodetavasti.. Muidu oht üleüldise kontrolli kaotamiseks on ja see on suurem kui aimatakse. Ma ise olen kaost näinud, selles oskavad päris vähesed käituda, nii et nalja saab...
Rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Oct 2020 23:40

td wrote:Spetsiiflisuse ja sensitiivsuse mõju läheb mul kogu aeg sassi, tundub kuidagi loomuvastane. Seepärast parandused tekstis. (ja ma pole ikka päris kindel, kas minu refereeritud konspektis on õigesti kõik kirja saanud)
----
valenegatiivne juht FN: haigus on, aga test ei näita seda
valepositiivne juht FP: test näitab haigust, aga tegelikult pole seda

vaatasin raamatutest ja tegin endale tabeli, et segadust peas vähendada

TPR on true positive rate ehk positiivsete testitulemuste osakaal haigete seas (sensitiivsus)
TNR on true negative rate ehk negatiivsete testitulemuste osakaal mittehaigete seas (spetsiifilisus)
NPV on negative predictive value ehk mittehaigete osakaal negatiivse testitulemuse saanute seas ehk haiguse puudumise tõenäosus negatiivse testi korral, see sõltub ka haiguse levimusmäärast! (rakendatav vaid sama suure pre-test p korral)
PPV on positive predictive value ehk haigete osakaal positiivse testitulemuse saanute seas ehk haiguse esinemise tõenäosus positiivse testi korral, see sõltub ka haiguse levimusmäärast! (rakendatav vaid sama suure pre-test p korral)
LR+ on positive likelihood ratio ehk testi võimekus suurendada haiguse tõenäosust positiivse testitulemuse korral
LR- on positive likelihood ratio ehk testi võimekus vähendada haiguse tõenäosuse negatiivse testitulemuse korral
pre-test p on testieelne tõenäosus, et inimesel on haigus (juhusliku valiku korral võrdub levimusmääraga antud populatsioonis; populatsiooniks võib olla linna elanikkond, vanadekodu asukad, vastuvõtuosakonda saabunud, spetsialiseeritud haiglas ravil olijad, eelmisel diagnostilisel testil positiivse testitulemuse saanud jne.)
Attachments
Diagnostilise testi SN ja SP.png
Diagnostilise testi SN ja SP.png (81.51 KiB) Viewed 5893 times
Last edited by td on 29 Oct 2020 04:25, edited 9 times in total.
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 29 Oct 2020 01:33

Kuidas on lugu alternatiivse biomassiga, mida võiks ju juurde tulla?

Kas saaksid palun täpsustada,mida mõtlesid alternatiivse biomassi all.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 29 Oct 2020 03:35

Pakun välja, et mingid muud taimed-loomad hakkavad paremini kasvama, kolivad inimeste kombel samuti põhja poole.
Tuleb loobuda traditsioonilisest toidust ja minna üle troopikatoidule. :P Kahjurid muidugi kolivad ka põhja poole. Aga ka neid saab süüa. Putukate söömine on ju lõunamaal tavaline.

Vee biomassi osas ei ole suur spetsialist, enamus toidust on vist ikka külmades vetes, aga loodetavasti saab siis põhjapoolusel suvel kala kasvatada ja talveks kolivad natuke lõuna poole, kust neid saab püüda.

Poolustelähedane maapind on muidugi väiksem kui ekvaatori kandis. Pooluste lähedal on ka pikad talveööd, millega troopikataimed pole kohastunud. Oodata on muidugi inimeste massilist põhja kolimist - enneolematu rahvaste ränne, kinnisvara läheb seal hinda. Mismoodi käitub igikelts? Mangroovivõsa koos alligaatoritega?
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 29 Oct 2020 04:43

Td... Sa oled liiga kaua olnud tegelikult elujõuetus keskkonnas ja arvad et küll robot aitab ja teadus päästab. Looduse ilu peitub tema peenuses ja suurim mure on tegelikult kõikumistes. Kokkuvõttes loodus kohaneb alati koos teatud ohvritega, kuid vahepealne nali pole aktsiakursi kõikumine, see võib vabalt olla vana elu hävimine ja uue teke. Praeguste muutustega kipuvad kõikumised suureks minema ja see hakkab hävitama. Mul on käepärast üks maailma suurim batarei, vahel võtan kohvi ja vaatan ning taipan, et siit otse edasi on vaid 10000 km vett ilma peatuseta, kuid erakordselt ühtlane ja tasakaalukas keskkond, millest tavaliselt jõuavad randa alla 1 m kõrgused lained (võiks ju ka 50-100 m teha 10 000 km peale). Temperatuuri kõikumine vees on mul alla 10 kraadi aastas ja see mass veidi mõjutab paratamatult (ühtlustab), kuid isegi siin on muutused väga selgelt tuntavad, kuna tuulte kõikumise tugevus on tõusnud. Ka siin on vee tase pinnas mingi 20-30 cm langenud ja kui ise kaasa ei aita, siis loodustikust paneb 20-30% ise saba, kui taastad vee taseme, siis rokib asi paremini paari kraadi lisaenergia peale. Kuid ma tahan et DT tüüpi värdjad selle lisatöö kinni maksaksid, mitte mulle suurema intressivahe tekitaksid või ei üritaks positsioonidest välja kantida a la negatiivne naftahind või siis müügimeestega kõnedega tömbiks ei tambiks jne. Mulle üldse ei meeldi, et veerandi võrra rahamassi lahjendajad (M2 +22% vist see aasta) saaks tasuta mu metsade õhku hingata. Loomulik looduskeskkond kujuneb tegelikult päris aeglaselt, see on aastate pikkune kujunemine ja siin tänud kurudele ja kaljuorgudele on näiteid 5-st erinevast kliimavöötmest ja see on väärtus, mitte kompleksis nartsiss, kes kohtadele oma tüüpe topib (see kehtib väga paljudes riikides).
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 29 Oct 2020 11:02

Isegi pimedal keskajal oli ülikoolidel väga suur autonoomia - toonane "tudeng" võis endale lubada (ka väljaütlemistes) rohkem kui keskmine linnakodanik (rääkimata talupojast ehk bioloogiliselt põllumasinast). Ehk siis ilmselt teadvustati isegi siis et progressini (mis toob lõppkokkuvõttes kasumit ka aristokraatiale) viib see kui ühiskonna helgemad pead saavad ülejäänutest iseseisvamalt mõelda põhjus-tagajärg seoste üle.

Nüüd, (Hiina ajastul) on asi natuke teisiti.

Mul endla jääbki Hiina osas selgusetuks et kas sealsed helgemad pead eelistavad siis oma kreatiivsusega mittetäidetud vabadel ajahetkedel vaid nänni/hedonismi (mida iga autoritaarne riik rõõmuga selisele pakub (teatud piirides), seni kuni hani kuldmune edasi muneb).
Kuidagi loogilisemana tunduks et sellised indiviidid eelistavad vahetada vabalt formuleeritud mõtteid ja teese teiste endasugustega, sh ka väljaspool "oma liivakasti" valdkonda ? Või siis ongi keskmine (Hiina) "mad scientist" keskmiselt nö hedonislikum (sh ka nänni-lembesem).
Või siis on selliste peamine draiver hoopis mingi identiteet ja kuuluvustunne mingisse autoritaarsesse eliiti (mda autoritaarsed riigid kah väga läbimõeldult ja keeruka hierarhiaga suudavad pakkuda) ?

Lont story short - minu loogika järgi peaks areng olema kiireim seal kus vabad on nii ettevõtlusvõimalused, kui ka vaba mõttevahetus.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 29 Oct 2020 11:33

Kuna meil sildistatakse alati sõnu, siis mina leian, et riike, kes kutsuvad või sunnivad metslasi vastu võtma, kuulutata terr-oris-mi soosivateks riikideks.
Prantsusmaal toimuv on ületanud kõik piirid.

https://maailm.postimees.ee/7097280/nice-is-sai-noarunnakus-vahemalt-kaks-inimest-surma-ja-veel-mitu-vigastada
spl
Site Admin
 
Posts: 20940
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 29 Oct 2020 11:34

td wrote:Tänane tsitaat interneti avarustest:
Parallel lines have so much in common,
it's a shame they're never gonna meet

:lol:
Raudteerööpad näiteks.
neto
 
Posts: 685
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 29 Oct 2020 11:37

Päris hea visuaal Covid -19 edasikandumisest õhus. Tasub täitsa lõpuni vaadata.
https://english.elpais.com/society/2020 ... e-air.html
neto
 
Posts: 685
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 29 Oct 2020 12:14


seda on sotsiaalteadlased ammu tõestanud (ja ka foorumist läbi käinud lingid vist) et kui panna kokku erineva kultuuritaustaga grupid (ehk siis :twisted: :twisted: "United in Diversity" :twisted: :twisted: , wikilink ka), siis jääb domineerima ja võidab alati see kes on teiste suhtes kõge vähem tolerantsem (ja ka agressiivsem - mis on tegelt üks ja sama).

Ma olen täiesti nõus et kui lasta rebane kanakuuti siis kaagutamisega rebast ei rahusta, vaid vaja on hunti/koera (või siis jahimeest)).

===================
... ja kui asjale lisada natuke usulist dimensiooni (mis seal on niigi), aga nö "peegelpildis" - siis ka inglid (Piiblis) pole oma toimetamistes reeglina siidkindaid kandnud
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 29 Oct 2020 12:37

pop wrote:Ma olen täiesti nõus et kui lasta rebane kanakuuti siis kaagutamisega rebast ei rahusta, vaid vaja on hunti/koera (või siis jahimeest)).


Pole midagi parata, aga slaavi politseinikke vaja (või võtta "koolitust"), neil natuke mõjuvamad ja efektiivsemad "töömeetodid". Tõde karm, aga nii on...

---

Meenub tsitaat: "kui Teile leiba pole, sööge siis torti !". Helme puhul selline vastus ei üllataks.

https://www.postimees.ee/7097205/peaminister-ratas-sai-kingiks-100-sefiiritorti
spl
Site Admin
 
Posts: 20940
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 29 Oct 2020 14:37

rr009 wrote:Temperatuuri kõikumine vees on mul alla 10 kraadi aastas ja see mass veidi mõjutab paratamatult (ühtlustab), kuid isegi siin on muutused väga selgelt tuntavad, kuna tuulte kõikumise tugevus on tõusnud. Ka siin on vee tase pinnas mingi 20-30 cm langenud ja kui ise kaasa ei aita, siis loodustikust paneb 20-30% ise saba, kui taastad vee taseme, siis rokib asi paremini paari kraadi lisaenergia peale.

meil siin viimastel aastatel nali, et Jaanipäevaõhtul ja Jõuluõhtul on sama temperatuur.

See aasta oli juulikuus päris mitmel ööl vaid + 4 kraadi, siiamaani aga pole olnud öökülma. Suvel oli ka palju päikselisi päevi. Eelmisel talvel korralikku lund ei tulnudki.
Kui see on tõesti mingi uue algus, siis mnjah ... Suvise saagi üle ei saa kurta, traditsioonilised taimed veel kasvavad ja võibolla isegi paremini kui muidu. Vett on siinkandis piisavalt. (Kuigi ei saa ju välistada, et tulevikus vaid pilvitus ja vihma ei saja)
Sellel aastal on palju hiiri - poed on lõksudest tühjaks ostetud, esimesed Lusitaania teeteod on jõudnud ka minu aeda. (uus biomass, mida tarbida, kui kõht päris tühjaks läheb).
Norras haigla lähedal õunapuuaias kasvasid sellel aastal nii suured õunad, et mitte kunagi varem polnud ma nii suuri näinud.

Kõik oleneb laiuskraadist, kus asud .... Selle üle tasuks kliimaärkvel (woke) inimestel juba aegsasti mõelda - kuhu enda elamine kolida. Seni, kuni sellised rikkad kliimaärkvel seleebritid ostavad villasid lõunamaa merede äärde, pole vist muretseda vaja? (käi minu sõnade, mitte tegude järgi jms.)

Kliimapõgenike hordide tekkimine tähendab muidugi sõda. Halastamatut sõda ressursside pärast. Võidab see, kelle nupp nokib paremini ja ei kohku "võõraid" massiliselt maha nottimast ja loomatoiduks tegemast. Põhjamaade inimeste traditsiooniliseks toiduks olevad sead söövad kõike hea meelega. (don't shoot the messenger, mitte mingil juhul ei propageeri seda, aga ennustan küll)

USA-s toimuv võiks olla väikeseks hoiatuseks: seni, kuni on poodides kaupa, rüüstatakse poode ("on karjuv ebaõiglus, et poes on, aga inimestel ei ole"). Kui poodides kaup otsa saab, lähevad rohutirtsud sipelgate kodudesse rüüsteretkele. Kui sipelgate toiduvarud otsa saavad, algab võitlus "kes kelle esimesena ära sööb".
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 29 Oct 2020 18:56

td wrote:
rr009 wrote:Temperatuuri kõikumine vees on mul alla 10 kraadi aastas ja see mass veidi mõjutab paratamatult (ühtlustab), kuid isegi siin on muutused väga selgelt tuntavad, kuna tuulte kõikumise tugevus on tõusnud. Ka siin on vee tase pinnas mingi 20-30 cm langenud ja kui ise kaasa ei aita, siis loodustikust paneb 20-30% ise saba, kui taastad vee taseme, siis rokib asi paremini paari kraadi lisaenergia peale.

meil siin viimastel aastatel nali, et Jaanipäevaõhtul ja Jõuluõhtul on sama temperatuur.

See aasta oli juulikuus päris mitmel ööl vaid + 4 kraadi, siiamaani aga pole olnud öökülma. Suvel oli ka palju päikselisi päevi. Eelmisel talvel korralikku lund ei tulnudki.
Kui see on tõesti mingi uue algus, siis mnjah ... Suvise saagi üle ei saa kurta, traditsioonilised taimed veel kasvavad ja võibolla isegi paremini kui muidu. Vett on siinkandis piisavalt. (Kuigi ei saa ju välistada, et tulevikus vaid pilvitus ja vihma ei saja)
Sellel aastal on palju hiiri - poed on lõksudest tühjaks ostetud, esimesed Lusitaania teeteod on jõudnud ka minu aeda. (uus biomass, mida tarbida, kui kõht päris tühjaks läheb).
Norras haigla lähedal õunapuuaias kasvasid sellel aastal nii suured õunad, et mitte kunagi varem polnud ma nii suuri näinud.

Kõik oleneb laiuskraadist, kus asud .... Selle üle tasuks kliimaärkvel (woke) inimestel juba aegsasti mõelda - kuhu enda elamine kolida. Seni, kuni sellised rikkad kliimaärkvel seleebritid ostavad villasid lõunamaa merede äärde, pole vist muretseda vaja? (käi minu sõnade, mitte tegude järgi jms.)

Kliimapõgenike hordide tekkimine tähendab muidugi sõda. Halastamatut sõda ressursside pärast. Võidab see, kelle nupp nokib paremini ja ei kohku "võõraid" massiliselt maha nottimast ja loomatoiduks tegemast. Põhjamaade inimeste traditsiooniliseks toiduks olevad sead söövad kõike hea meelega. (don't shoot the messenger, mitte mingil juhul ei propageeri seda, aga ennustan küll)

USA-s toimuv võiks olla väikeseks hoiatuseks: seni, kuni on poodides kaupa, rüüstatakse poode ("on karjuv ebaõiglus, et poes on, aga inimestel ei ole"). Kui poodides kaup otsa saab, lähevad rohutirtsud sipelgate kodudesse rüüsteretkele. Kui sipelgate toiduvarud otsa saavad, algab võitlus "kes kelle esimesena ära sööb".


Herr td sa oled oma postituses liiga optimistlik :?
Lisan siia lingi https://www.carbonbrief.org/mapped-the- ... wer-plants ,mis annab ülevaate kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooni pahupoolest juhul,kui mingil x põhjusel peaks kliimaärkvel inimesed in corpore liikuma pooluste suunas.
Kes või mis jääks neid jaamu opereerima sellistes klimaatilistes tingimustes?Enamus neist jaamadest paikneb kohas,mis merevee tõustes tekitab enamuses Fukushima jaamaga sarnase olukorra.
Keskmise jaama sulgemine võtab aega 30-40 aastat.Raha selleks pole.Isegi plaani pole.
Linki praegu ei ole käepärast,aga peer reviewed kirjanduses on käsitletud seda teemat.Matakas mis nendest jaamadest tuleb on võimeline pühkima minema meie kallilt koduplaneedilt kogu elava,kaasaarvatud atmosfäär :(
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 30 Oct 2020 05:42

teretere wrote:
Herr td sa oled oma postituses liiga optimistlik :?
Lisan siia lingi https://www.carbonbrief.org/mapped-the- ... wer-plants ,mis annab ülevaate kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooni pahupoolest juhul,kui mingil x põhjusel peaks kliimaärkvel inimesed in corpore liikuma pooluste suunas.

Huvitav lugemine.
Aga miks olla pessimistlik asjades, mida muuta ei saa ja millega kohaneda ei saa? Mida see annab?

----

Olen eile-täna tegelenud Exceli tabelis teemaga, mida pole kuskil õnnestunud lugeda: haiguse tõenäosused mitme testi järgselt ning kuidas mõjutab erinevate omadustega testid, erinevad strateegiad ja erinevad testitulemused lõplikku tõenäosust. Üldiselt, oli mitu ohoo-oi-oi-oi momenti. Mõtisklen selle üle edasi (kardan, et olen järsku vea teinud). Mõnes raamatus antud soovitus testida haigust ühe sensitiivse ja teise spetsiifilise meetodiga tekitas minu tabelites olukorra, kus haiguse tõenäosusega olin samas kohas, kus enne testide tegemist (seda muidugi teatud tingimustel, mida värvitrükitud raamatutes polnud vähemalt selle koha peal mainitud) Huvitav fenomen ilmnes ka mitme paralleelsete testidega: teatud väärtuse juures oli lõpptulemus selline, mida sooviti: kui taheti kinnitada, tuli sama tõenäosusega diagnoos ja kui taheti välistada, tuli samuti sama tõenäosusega välistamine. Kolm sarnast testi, ainult et küsimus ja sellest lähtuv testimisstrateegia oli erinev. Kui see tähelepanek osutub õigeks, siis .....

Üldiselt on aga mul juba peas asjad nii kaugel , et Exceli tabeli koht, kus üksteise all veerus on arvud 0,7 ja 0,9 (just sellises järjestuses, mitte vastupidi), meenutab mulle miskipärast USA demokraatide asepresidendikandidaati. :roll: :oops:
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 30 Oct 2020 07:34

td wrote:
teretere wrote:
Herr td sa oled oma postituses liiga optimistlik :?
Lisan siia lingi https://www.carbonbrief.org/mapped-the- ... wer-plants ,mis annab ülevaate kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooni pahupoolest juhul,kui mingil x põhjusel peaks kliimaärkvel inimesed in corpore liikuma pooluste suunas.

Huvitav lugemine.
Aga miks olla pessimistlik asjades, mida muuta ei saa ja millega kohaneda ei saa? Mida see annab?



Muutused pole looduses siiski nii kiired kui tahetakse näidata, tegemist on tasakaalastud süsteemiga kus kehtib oma energia jäävuse seadus, vormid on veits teised kui virtuaalmaailmas. Kui üks taim sureb, siis on ikka väga suur tõenäosus, et teine tekib. Aga loodus on ka parajalt julm, seetõttu tuleb ka valmis olla, et järgmine mineja oled sa ise, see tekitab elutahte. Ja ma olen ka nii julm et julgen öelda, et elutaheta inimesel pole eriti väärtust, las puhkavad, hakkavad tajuma ja võitlevad ausa lõpuni. Praegu on võimalik isegi kõrb elama panna, tuleb vaid neegritele õige labidas anda, mitte nüri sotsiaalabi (kuigi kõrbes tuleb olla pagana ettenägelik, see kuidas kuum tormituul taimi tapab on hämmastab, katad ära päevaks, elab lõpuni). Elu energiat on võimalik luua, kuid tuleb aru saada, et seda ei tee müügimehed, see on neetult oluline punkt. Kui väärtus ja vara läheb mingi pagana kantija kätte, siis jääbki järgi lõpuks laastatud ala või siis lihtsalt plastikuga kaetud (kehtib ka plastiktoidu kohta). See on üks põhjus miks ma DT tüüpi isikuid kunagi oma õule ei lase, alguses on nad ju toredad, lõpuks vaid tüüpilised pätid ja nii on elu raisatud. Loojatel on vaja oma keskkond luua, ma lausa ootan kunas saaksin juba oma metsaraha tegema hakata, kuid praegu läheb aur ikka täiega baasi ehitamiseks..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 30 Oct 2020 09:07

rr009 wrote:
td wrote:
teretere wrote:
Herr td sa oled oma postituses liiga optimistlik :?
Lisan siia lingi https://www.carbonbrief.org/mapped-the- ... wer-plants ,mis annab ülevaate kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooni pahupoolest juhul,kui mingil x põhjusel peaks kliimaärkvel inimesed in corpore liikuma pooluste suunas.

Huvitav lugemine.
Aga miks olla pessimistlik asjades, mida muuta ei saa ja millega kohaneda ei saa? Mida see annab?



Pessimist on lihtsalt hästi informeeritud optimist :D
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 30 Oct 2020 13:09

Kuna mina pessimist loomuselt, siis mulle meeldib anekdoot.

Jalutavad optimist ja pessimist surnuaial, pessimist ütleb: "krt kõikjal ristid ja hauad", optimist ütleb: "nii tore - niipalju plussmärke aasal !"
spl
Site Admin
 
Posts: 20940
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 30 Oct 2020 13:17

Sattusin pealinna ja kahjuks ka EMOsse. Jõhkrad ooteajad, 4-5 tundi. Optimiseerimist oleks kõvasti, kuidas asja kiirendada. Pole midagi teha vanurite standardprobleem on vererõhk, aga nende hulk ummistab süsteemi täiesti ära. Ehk kui luu katki, näpp sodi või muud tõsisemad probleemid, piinled seal kaua

Seal peaks olema lihtsalt üks arst, kes teeks EKG ja hindaks olukorda, see tõmbaks koormuse 50% jagu alla. Tiraaziõdedel võiks see kogemus olla.

Teate mul kukkus karp lahti, te ei kujuta ette palju seal tõmmu nahavärviga patsiente ootas. Ehk jah, ma arvan, meil viimane aeg immigratsioonile piir tõmmata. Hetkel veel pole need sisserändajad probleem, aga kui neid veel tuleb, siis Mustamäel suuremad probleemid algamas.

Positiivse mulje jätsid noored kutid (internid?), kui lõpuks sinna sain. Otsiti kiiresti minu probleemile parimat lahendust konsulteeriti jne

Järgmine päev oli küll sidumisõde, üks suure tagumikuga tündrik, tema võiks ehk uue töö otsida. Iga asjaga oli midagi arvata ja möliseda, ma niigi olin valudes.
spl
Site Admin
 
Posts: 20940
Joined: 12 Feb 2008 20:59



Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 30 Oct 2020 15:56

spl wrote:Sattusin pealinna ja kahjuks ka EMOsse. Jõhkrad ooteajad, 4-5 tundi.


Nii see on. Vanasti olid vaestehaiglad, nüüd sotsialistlikud haiglad (ressursside kogumine ja laialijagamine vastavalt "vajadusele"). Ei ütle, et autoteendinduse laadne kapitalistlik süsteem (teenuse saab see, kellel raha on) ilmtingimata õige oleks, aga peaks olema valikuvõimalus. Kindel on ka see, et ükskõik, kui palju ressursse süsteemi juurde anda, süsteem seedib selle kõik ilusti ära ja küsib juurdegi veel.

15 astat tagasi oli Eestis probleem selles, et
- õdesid ja sekretäre liiga vähe (arst tegi nende tööd ka)
- polnud reservressurssi (kui tagauksest tuli liikusõnnetus, oli süsteem mitmeks tunniks umbes, kergemad juhud nagu sõrme nihestus jne. pidid ootama; seda aga ooteruumis olijad ei teadnud ega näinud, varbavalutajad nihkusid järjekorras seetõttu pidevalt järjest kaugemale, siit ka halvastiinformeeritud rahulolematus)
- halb filtrisüsteem, mis polkovniku lesed ja igavlevad vanainimesed eemal hoiaks
- halb väljaõpe ja halvad diagnostikariistad (madal efektiivsus filtreerimisel, "igaks juhuks" tehtavad uuringud, protseduurid ja tagasikutsumised, mis süsteemi koormavad)

Kindlasti on selle ajaga asi paremaks läinud. Aga väljamaalaste ebaproportsionaalselt suur hulk torkab silma igal pool (kombeks iga väiksema hädaga proovida saada arstitõendit; seetõttu tõsise väljamise hädasolija puhul võib suhtumine olla liiga pealiskaudne)

Ei ole kursis tänase Eesti meditsiinikorraldusega. Tuttavalt meditsiniprofessorilt aga olen tõesti kuulnud, et tänaste diplomandide tase on hoopis parem kui minu lõpetamise ajal 30 aastat tagasi.
td
 
Posts: 19551
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 5 guests