spl wrote:Täna lugesin põnevat fakti, Iraan on 70% põhjaveevarudest ära kasutanud, kas tõesti tulevikus on uus nafta vesi ?
spl wrote:
Ikkagit, mis võiks olla tulevikuamet, mida tasuks noortel õppida, mis tagaks töökoha? Matemaatika-ajudel tasuks matat õppida, sest mata pealt liikuda erinevatele erialadele suht lihtne. Aga mitte matemaatika-ajudel ...
spl wrote:to td,
Koolijuht põhikooli lõpueksamitest: neid ei ole kellelegi vaja
https://www.postimees.ee/6143586/koolijuht-pohikooli-lopueksamitest-neid-ei-ole-kellelegi-vaja
Siinkohal täiesti päri, minu aeg koolis oli üks kibestunud vanatüdrukust matemaatika õpetaja, kes lihtsalt vihkas poisse. Polnud võimalik saada matas üle 3, see oli võimatu, palju ka ei õppinud, ikka leiti mingid vead. Kasvõi tekstülesande lahendis selgitavas osas oli lause lõpus punkt ära jäänud, siis kohe üks hinne alla. Või olid vihiku koju unustanud, kohe 1.
Tüdrukud, kellel olid üle poole ülesannetest valesti lahendatud said 4-5. Tegelt sellised terrorist õpetajad peaks saama lausa karistatud, vaimset terrorismi ei pea tolereerima, loodan et selliseid debiilikuid koolisüsteemis aina vähemaks jäänud. Ja sellest mul täiskasvanuna korralik jälestus matemaatika suhtes
Inglise Kolledži direktori sõnul on sellise keskmise hinde tegemisel alati teemaks, et keegi saab õpetajaga väga hästi läbi ja keegi mitte. «See hinne, mida talle antakse, on ilusate silmade eest või hea läbisaamise eest ja võib-olla poiss, kes avaldab väga palju omi mõtteid, aga õpetaja leiab, et see on segav faktor tunnis, karistab hindega teda,» sõnas Kruusimägi. «Nii et me sellise hinde-fetišiga läheksime veelgi võimsamalt edasi.»
h wrote:spl wrote:Täna lugesin põnevat fakti, Iraan on 70% põhjaveevarudest ära kasutanud, kas tõesti tulevikus on uus nafta vesi ?
Jaa, seda on mu kõrvad kuulnud eri suundadest juba varem.
h wrote:Teelusikas Arnika, hõbe prooviga 830 (ehk väga kõrge). Juveelitehas. Kunstnik Urve Küttner, 1960ndate lõpp.
http://www.juveel.ee/mod_shop_09b15d48a ... Arnika_est
projekteerija wrote:Nüüdseks on Soomes seis selline, et on kahte tüüpi kinnisvara.
Ehk asupaik, asupaik ja asupaik.
Osades asupaikades kinnisvara odavneb ja teistes muutub aina kallimaks. Seal kus odavneb, ei saa hiljem maja maha müües kunagi ehitusmaksumustki tagasi. Ning teistes (suuremates linnades ja nende läheduses jms. ) üha kallineb. Hetkel juba nii kalliks ,et keskmise sissetulekust ei piisa, et midagi soetada.
Antud loo peategelaste kodu odavnes 30 000 euro võrra mõne aastaga,
Asukohapõhine vaesumine ja rikastumine on käima läinud.
projekteerija wrote:Asukohapõhine vaesumine ja rikastumine on käima läinud.
the attenuation of sound varies significantly with temperature, water-vapour content and frequency. A method for calculating the absorption at a given temperature, humidity, and pressure can be found in ISO 9613-1 (1993).
spl wrote:to td,
õnneks või kahjuks pole raha mida investeerida. Aga kui olekski siis ei teaks kuhu: börsile hetkel siseneda, kergelt võrduks vaimuhäirega, sama Eesti kinnisvaraturg. Kuld, ma ei tea ja ei oska põhjendada, aga kui maailmas mingit meeletut kollapsit ei toimu. Selle tõusu ka ei usu.
---
Küsimus meie foorumi tarkade klubile, miks see nii on. Suur sõidutee eemal ja suvel pole üldse rekkasid kuulda nö nende tagasildade undamist nagu saabub sügis on need koheselt kuulda.
Millest see võib olla, puud on ka lehtedes. Mina jäin mõtlema, kas see järsku seotud kuidagit temperatuuriga ja suurenenud õhuniiskusega.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 102 guests