Guest wrote:pop wrote:Guest wrote:/.../Saudi-Araabia ei oma teadaolevalt "reservvaluuta" ambitsioone, no?
Kah ei tea et omaks. Kuidas nende ambitsioonide mitteomamine mõjutab Venemaa võlakirjade kvaliteeti ? Aita mul siin natuke punkte ühendada.
Esialgne küsimus oli: Kuidas peaksid olema hinnastatud 30-AASTASED Venemaa võlakirjad kui valuuta ostujõud kahaneb PÄEVAS 2-3%?
Jutt käib Venemaast (mitte Saudi-Araabiast), kelle eesmärk on murda "dollari hegemoonia" ja pakkuda VENE RUBLA välja maailma "reservvaluutana". Arusaadavalt, sellise nn "reservvaluuta" tagatis oleks siis puhtalt loodusvarad, mitte riigi tehnoloogiline tase, inimkapitali kvaliteet vms. Saudi-Araabia saab vastu aru, et tema asukoht toiduahelas on loodusvarade eksportijale kohane, ja ei hakka mingit "maailma päästmise" kvaliteetteooriat sinna juurde arendama. Läikivad liftid käravad selletagi.
Palun kirjelda mulle siis maailmamajanduse toimimust, kui reservvaluutaks on Vene Rubla, mille reaalne aastane inflatsioonimäär on 20+%. Oletame seejuures, et Venemaal on emiteeritud 1 Triljoni USD ekvivalendis 30-aastaseid võlakirju (palju realistlikum oleks 5 Trn, sest maailma reservvaluutal peab ikka natuke likviidsust ka pakkuda olema). Mis arvad, palju võiks tulla sellise võlakirjaportfelli aastane kupongimakse ja kuidas see viimane suurus suhtestub Venemaa majanduse üldisesse mahtu (SKP)?
Guest wrote:pop wrote:Guest wrote:/.../Saudi-Araabia ei oma teadaolevalt "reservvaluuta" ambitsioone, no?
Kah ei tea et omaks. Kuidas nende ambitsioonide mitteomamine mõjutab Venemaa võlakirjade kvaliteeti ? Aita mul siin natuke punkte ühendada.
Esialgne küsimus oli: Kuidas peaksid olema hinnastatud 30-AASTASED Venemaa võlakirjad kui valuuta ostujõud kahaneb PÄEVAS 2-3%?
Jutt käib Venemaast (mitte Saudi-Araabiast), kelle eesmärk on murda "dollari hegemoonia" ja pakkuda VENE RUBLA välja maailma "reservvaluutana". Arusaadavalt, sellise nn "reservvaluuta" tagatis oleks siis puhtalt loodusvarad, mitte riigi tehnoloogiline tase, inimkapitali kvaliteet vms. Saudi-Araabia saab vastu aru, et tema asukoht toiduahelas on loodusvarade eksportijale kohane, ja ei hakka mingit "maailma päästmise" kvaliteetteooriat sinna juurde arendama. Läikivad liftid käravad selletagi.
Palun kirjelda mulle siis maailmamajanduse toimimust, kui reservvaluutaks on Vene Rubla, mille reaalne aastane inflatsioonimäär on 20+%. Oletame seejuures, et Venemaal on emiteeritud 1 Triljoni USD ekvivalendis 30-aastaseid võlakirju (palju realistlikum oleks 5 Trn, sest maailma reservvaluutal peab ikka natuke likviidsust ka pakkuda olema). Mis arvad, palju võiks tulla sellise võlakirjaportfelli aastane kupongimakse ja kuidas see viimane suurus suhtestub Venemaa majanduse üldisesse mahtu (SKP)?
projekteerija wrote:
Miks tee veel selle rubla-usd-jne. suhetega end vaevate veel?
Didirahaajastul võiks selle üle võtta mõni digiraha...
Selles foorumi tagasivaadete jaoks paneks verstapostiks siia selle uudise.
Mingi seltskond asus eestiski digirahadele kohta otsima...
Eestis loodi krüptoraha liit
http://majandus24.postimees.ee/2980449/ ... oraha-liit
silmsala wrote:NYTimes kirjutab, et LIIV hakkab maailmas otsa lõppema, tekitades omakorda ökoloogilise probleemi floorale-faunale jne:
http://www.nytimes.com/2014/11/05/opini ... d=fb-share
Fantaasiat ei jätku, et millised täiesti probleemivabana tundunud loodusvarud kõik järsku ohus on.
pop wrote:võibolla mäletab keegi siinseid diskussioone esindusdemokraatia probleemide teemal ja seda et hea algus oleks nt saadiku tagsikutsumise võimalus.
Mõttekaaslasi tekib õnneks (ja poliitikute meelehärmiks) meediaruumis tasapisi juurde. Jääkeldri taolistest "auru väljalaskmise" ventiilidest loodetavasti varsti enam ei piisa.
http://arvamus.postimees.ee/2984253/aiv ... d-on-farss
projekteerija wrote:[. Ntx. Paeti ja Kräzini puhul siis soov saada europarlamenti teenitud puhkusele. Aga näe rsk. tuusikuid eraldatakse nõnna vähe....Läheb kismaks. jne. jne.
võõras wrote:projekteerija wrote:[. Ntx. Paeti ja Kräzini puhul siis soov saada europarlamenti teenitud puhkusele. Aga näe rsk. tuusikuid eraldatakse nõnna vähe....Läheb kismaks. jne. jne.
Kismaks ei lähe.
Puhas tagatoa mäng.
Gräsini asemele oleksriigikokku tulnud Refi kõige hullem vaenlane Meikar.
Gräsin alguses lubas Brüsselisse mitte minna oma tagatoale.
Aga võttis ikkagi Brüsseli vastu.
Paet pandi kahvlisse.
Sa lähed ära, sest kui läheb Gräsin ära, saab Meikar riigikokku ja siis Paet ,unusta ministrikoht järgmistel valimistel.
Sellepärast ilmselt ka see tõmblemine viimase hetkeni.
Sai autorollo preili ka suhkrutoosi juurest meepoti juurde.
Ainult Gräsin jäi lolliks.
See minu nägemus.
võõras wrote:projekteerija wrote:[. Ntx. Paeti ja Kräzini puhul siis soov saada europarlamenti teenitud puhkusele. Aga näe rsk. tuusikuid eraldatakse nõnna vähe....Läheb kismaks. jne. jne.
Kismaks ei lähe.
Puhas tagatoa mäng.
Gräsini asemele oleksriigikokku tulnud Refi kõige hullem vaenlane Meikar.
Gräsin alguses lubas Brüsselisse mitte minna oma tagatoale.
Aga võttis ikkagi Brüsseli vastu.
Paet pandi kahvlisse.
Sa lähed ära, sest kui läheb Gräsin ära, saab Meikar riigikokku ja siis Paet ,unusta ministrikoht järgmistel valimistel.
Sellepärast ilmselt ka see tõmblemine viimase hetkeni.
Sai autorollo preili ka suhkrutoosi juurest meepoti juurde.
Ainult Gräsin jäi lolliks.
See minu nägemus.
Jõehobu wrote:EKA "juubel" http://elu24.postimees.ee/2985401/galer ... raju-peoga
Et siis kunst ja kunstnik peab olema kole ja labane...
projekteerija wrote:Valimised sisuliselt kohe ukse ees. Kuid mida pole...On uued jõud ja inimesed, kes mingisugusegi pinge valimistessee ja selle tulemusse tooksid.
h wrote:Selle Pöörise elurajooni kohta õigustatult kriitiline analüüs JK arhitektuuriblogis:
http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/ ... eerab.html
Täiesti küüniline linnaplaneering ja reklaam! Tark ei osta korterit Pöörise elurajooni Õismäe-Mustamäe piiril!
Majandushuviline wrote:/.../ Neivelt pakub muudatusi maksudes
/.../4. Taastada kodualuse maa maks
/.../Punkti 4 juures tuleks enne uurida kas hoonet ümbritsevate teede maksumus ja muu kulu sõltub maa ümbermõõdust või pindalast. Kas on üldse mõni pindalast sõltuv kulu liik?
pop wrote:Jõehobu wrote:EKA "juubel" http://elu24.postimees.ee/2985401/galer ... raju-peoga
Et siis kunst ja kunstnik peab olema kole ja labane...
täitsa nõus. Seda on siin mitmeid kordi arutatud aga see rahastamise põhipoint ongi ilmselt kui palju rahastada (mitte et kas üldse rahastada). Nt multifilmide osas sündisid "siil udus", "ülitark rünt" jnejne piisava rahastatuse ja mõõdukate/kesiste palkade tingimustes. Igasugune pealevalguv dekadents (lääne multikad st) aga kasumit taotlevates tingimustes. Soomes tundub asi (rahstamismudel vist siis ka) kuidagi paigas olevat, dekadentsi on vähe, disain on tipus (ja üldse kunsti "seos reaalse maailmaga" kah olemas, kui nii võiks diletandina väljenduda), labasust on vähe (kuigi on ka) jne.
See on ilmselt puhas maitse ja tajumise jne jne küsimus kust lõpeb väidetav metafoor ja kust algab lihtne labasus või rõvetsemine (see ei ole nüüd küll piltidega otseselt seotud). Igale asjale saab ilmselt vajadusel taha traageldada mingid keerulised alltekstid, semiootika, sümboolika jms.
Majandushuviline wrote:h wrote:Selle Pöörise elurajooni kohta õigustatult kriitiline analüüs JK arhitektuuriblogis:
http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/ ... eerab.html
Täiesti küüniline linnaplaneering ja reklaam! Tark ei osta korterit Pöörise elurajooni Õismäe-Mustamäe piiril!
http://www.city24.ee/newsContent?newsId=NEWS_3899
„Üldiselt öeldakse, et kui arendajad hakkavad kõrgustesse ronima, siis on turg käest ära läinud. Sealsamas Kadaka piirkonnas paiknev 14 korruseliste tornmajade uuselurajoon ainult kinnitab seda, sest on vana tõde, et metsa tegelikult puid juurde ei veeta,“ lisas ta.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 103 guests