h wrote:projekteerija wrote:Nii Saarema sild, Helsingi tunnel, Rail Baltika ja isegi vähegi suuremate teehitustega on kaasnenas asjaolu, et meie ehitusettevõtjatel ega tööjõul pole seal suurt mingit kohta konkureerimiseks.
Kas nende tegemine on vääramatu loodusjõud? Palun ärgu tehtagu mitte ühtegi neist.
Ühegi nendest ehitamisel pole mingit ideed. Jäävad aastakümneteks vedelema sama kasutult ja rahaneelavateks/muid kulusid tekitavateks kui mõni teine projekt mis ehitaja(te) või seotud huvigrupi rõõmuks on ära tehtud. Loetlen mõned: Saaremaa süvasadam, Koidula raudteepiirijaam, EE põlevkiviprojektid...
Kunagi riivamisi oli tegemist Saaremaa sillaga. Eesti ehitajad ja ärimehed olid üksvahe ülimoosiste nägudega siis lähikonnas tiirutamas. Seda seniks kui tõde kohale jõudis (Käidi Millau viadukti ja Sitsiilia silla ehitust vaatamas) Üks video Millau ehitusest.
https://www.youtube.com/watch?v=aqaI3L4Y5dg
Nüüd on (mere)sildade ehitus veel rohkem läinud spetsialiseerunud kontsernide kätte. Hiinlased on suurtegijad. Tulevad erilaevadega kohale ja tehtud. Isegi majutus ja meelelahutus jääb vastavate laevades olevate lõbustusasutuste. Kõik on vajadusel kaasas. Valve, med. teenused, betoon ja teras jne.
Stockholmi kesklinna toodi Hiinst sild. Rootslastel oli võimalus vaid suu lahti kaldalt punalipuga laeva möödasõitu vaadaata. Ning osutada veepritsimise teenust.
https://www.youtube.com/watch?v=MPMvlEW-6qk
RB-ga juhtub sama. Hea kui Valgevenelasedki saavad näpud tolmuseks. Kahtlustan, et kruusa jms. ärile panustajad saavad ka mööda näppe. Kui osagi aluskillustikust (graniit) tuuakse laevadega kohale, siis on juba mahuefektist tingituna mõistlik ühe hooga ka kruus ja liiv (nende asendajad) sama hooga tarnida. Infra ju olemas, masinad ja odavtööjõud (võimalik, et robotveokid) samuti. Betoonitehas laeva jne. meetodid. Kui seda aga ehitada aastakümneid aastas kilomeetrike , mõni sillake-hoone jms. siis muidugi pudeneb ka midagi siia. Aga arvestades rahvusvahelist survet (osades riikides ehitus sisuliselt seisab) ja huvi viimasel ajal ka neile trügimises, siis sedagi saadakse vaid marginaali piiril balanseerides/väikest miinust tiksutades/riiklike toetuste vms. abil.
Tunnelite puurimine ja kaasnevad tegevused on aga juba niivõrd robotiseeritud/mehhaniseeritud , et siin võib vaid mõni eriti spetsiifiline asjaolu meie inimesteke mingi otsa tekitada.