Peter Brown, kes on firma üks juhtidest, magab enda kontoris asuval kappvoodil. Teine juht Robert Mercer ei räägi peaagu kunagi, koosolekutel ta pigem vilistab kui ütleb midagi. Kõrvaltoas tülitsevad pidevalt identsed kaksikud, mõlemad doktorikraadiga, ja just sel moel suudavad nad anda endast parima.
td wrote:ja paistabki nii, et kui tahta ülikõva (HRC >63) nuga, mis ei roosteta, tuleb vaadata sulami SRS-15 poole. Noatootjad: Akifusa (Haruyuki), Saji, Richmond.
veel kõvem teras (HRC 67) on ZDP-189, aga ma pole aru saanud, kas see roostetab või mitte. ja Cowry-X (HRC kuni 68) ei pidavat eriti roostetama. Aga hind on vist veel kallim, küllap on materjal ka rabedam.
keraamilise (tsirkoonium dioksiid) noa kohta sain teada, et on küll väga kõva, aga väga rabe - ei tohi maha pillata ega toksida. Ja on täpselt selline nagu tootja on ta loonud (sõna ceramic ei tähenda veel, et nuga on väga teravaks tehtud) Soovitatakse vaid pehmete asjade lõikamiseks (et saada õhukesed viilud). Kondid ja külmutatud tooted on selle noa surm.
Mora pussnugade lehel toodi järgmised kõvadused: roostevaba nuga HRC 57-58, süsinikterasest nuga HRC 59-60, lamineeritud materjal HRC 61.
http://www.industrialrev.com/assets/doc ... t_2013.pdf
(nii et jah, Fiskarsi odavam kööginuga oma HRC 53-ga ei ole eriti terav, küllap aga kannatab paremini masinas nõudepesu (mida kindlasti ei tohi teha eliitnugadega). Ja nende kodulehel on kirjas, et ka Edge ning KitchenSmart seerial on materjali kõvadus HRC 53. Vähemalt on nad ausad.
td wrote:oot, kas ma sain õigesti aru, et klient kõnnib näitusel, vajutab kauba ostmiseks nuppu ja väljapääsu juures ootab teda pakk ostetud kaubaga?
projekteerija wrote: Isegi robotit (kusagil väljapääsu juures lömitamas jne.) või iseteeninduskassasid pole vaja. Milleks raisata pinda ja omada mittevajalikku kallist kola?
td wrote:Jah, ega see nüüd küll ilus ole, kui toimikud lekivad ajakirjandusse enne kohtuistungit./.../
Aga tõesti, miskit on mäda selle protsessi kulus, reegleid tuleb järgida.
pop wrote:td wrote:Jah, ega see nüüd küll ilus ole, kui toimikud lekivad ajakirjandusse enne kohtuistungit./.../
Aga tõesti, miskit on mäda selle protsessi kulus, reegleid tuleb järgida.
Täiesti nõus, selle artikli (fotod jne) põhjal võiks prokuratuur mõningase sisejuurdluse läbi viia küll.
Samas on üsna kehvasti kui ei harrasta väga looduses viibimist või ka reisimist - seenemetsas seenekorvidega juhuslikult kohtudes või siis koos samasse golfiklubisse kuuludes või kusagil nt mõnes Helsingi pargis jalutades saaks asju palju diskreetsemalt ajada kui linnavalitsuse trepil kohtudes.
Savisaare IT alaste nõuandjate töö tundub et jätab samuti soovida.
(See oli nüüd ES mätta otsast vaadatuna)
td wrote:projekteerija wrote: Isegi robotit (kusagil väljapääsu juures lömitamas jne.) või iseteeninduskassasid pole vaja. Milleks raisata pinda ja omada mittevajalikku kallist kola?
millegipärast meenus nõuka-aja laisk, ebaviisakas ja ülbe baaba kuskil saalis pingil lömitamas.
ma vist olen liiga vana - juba iseteeninduskassasid kardan (et äkki läheb miskit valesti ja siis tuleb jama vms), muidu ma pole masinaid kartnud, aga kuskil 45 a. vanuses ilmusid esimesed ilmingud, et asjad on minu jaoks liiga keerulised ja uudsed (liiga palju infot esimese korraga tutvumisel, järgmiseks kohtumiseks aga unustan ära, kuidas pidi tegema). Asja annaks sõbralikumaks teha sellega, et võtta ära kõik üleliigne (nupud, sildid, tuled, viled) ja jätta alles vältimatult vajalik. Ma täiesti hakkan mõistma oma ema, kes kunagi 75 a. vanuselt ütles, et see kord on vanadevaenulik (pidas just silmas masinatega elukondlikku suhtlemist - pangaautommadid, uued telefonid jms.).
Rahulikus keskkonnas muidugi tulen toime (kodumasinad, töömasinad), aga kiirustades ja pabistades võin uues olukorras küll juba jänni jääda,
td wrote:uudised LENR vallast on vist õige kokku võtta nii: asi susiseb. Venelastel on osaliselt õnnestunud korrata eksperimenti, kus kõrge temperatuuri juures liitiumi isotoopide suhe muutub, muu on suhteliselt teisejärguline: COP=3 ei vii veel eriti lähemale tööstuslikule prototüübile ning enamusel juhtudest asi laguneb enne laiali, kui kindlalt midagi väita saab
https://drive.google.com/file/d/0Bz7lTf ... JLTmM/view
td wrote:Õpetus kogu ülejäänud eluks - kõigile avalikult nähtavalt vedelevat raha pole olemas, alati on seal mingi lõks (ehk mida nähtavam on raha, seda suurem on tõenäosus, et selle taga on lõks)
Mõtleja wrote:Aga muidu see meditsiinis sees olek tundub aitama ikka kõvasti kõrvalt vaadates, mõni muidu ärikas ilmselt hoiaks biotehnoloogiast kõrvale
Mõtleja wrote:td wrote:Õpetus kogu ülejäänud eluks - kõigile avalikult nähtavalt vedelevat raha pole olemas, alati on seal mingi lõks (ehk mida nähtavam on raha, seda suurem on tõenäosus, et selle taga on lõks)
Kangesti tuikas pähe lisaks aktsiamaailmale praegu ka üürikorterite turg.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 113 guests