Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 04 Dec 2016 19:11

nujah, ja vaat ka selline vastus abipalvele aidata maha jäänud leske koos kahe lapsega, tänane reaalsus Venemaal
kui raha ei kulu ravimiseks, kulub see hoopis ravijärjekorras ette ostmiseks
Attachments
anecd_evid1.jpg
anecd_evid1.jpg (60.74 KiB) Viewed 17136 times
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 04 Dec 2016 19:38

siin on amatööridele mõeldud südame defibrillaatorite 4 mudeli võrdlus (rootsi keeles)
http://hjartstartarepriser.se/jamfor-hjartstartare/
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 04 Dec 2016 20:07

Peter Brown, kes on firma üks juhtidest, magab enda kontoris asuval kappvoodil. Teine juht Robert Mercer ei räägi peaagu kunagi, koosolekutel ta pigem vilistab kui ütleb midagi. Kõrvaltoas tülitsevad pidevalt identsed kaksikud, mõlemad doktorikraadiga, ja just sel moel suudavad nad anda endast parima.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sa ... d=76481493

:D
Oli kord juhus einestada matemaatika doktorantidega ühes lauas, tuli kuidagi tuttav ette. Täielik nerdpower.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Dec 2016 00:27

9-minutiline klipp kööginoa teritamisest, "hr. Global" ise õpetamas
https://www.youtube.com/watch?v=te1KIpGyz-4

siin artikli lõpus on tabel kööginugades kasutatava terase kõvadusest
http://www.cleancut.se/component/content/article?id=154

Fiskarsi Softgrip käepidemega kööginoal on HRC 53 (kodulehelt vaatasin) ja sellega jääb tabeli alumise ääre alla.
Artiklist selgus, et süsinikterasest saab teravama noa, kuid see hirmsasti roostetab ja vajab kohest pesemist-kuivatamist peale kasutamist, rabedam ja tera murdub kergemini - hoiduda kondi jt. kõvade asjade vastu löömisest; roostevaba teras on pehmem ja nuga nii teravaks teritada ei saa kui süsinikterasega. Erinevus on ka käepidemetes: jaapani klassikalisel kööginoal on raskuskese käepideme ees, euroopa tüüpi käepideme puhul on see käepideme sees.
Mõnes kohas on kasutusel mõiste keramik või ceramic ning märge, et eriti kõva materjal. Kallimatel nugadel ma siiski seda märget ei näinud ning siin konkreetses nugadele spetsialiseerunud poe artiklis puudus ka viide selle kohta.

Kui on võimalik osta vaid üks kööginuga, siis see artikkel soovitab valida Santoku kujuga noa ehk siis midagi sellist:
https://www.google.se/search?q=santoku+ ... 80&bih=672

Siin oli aga kööginugade test
http://smartson.se/test/hem-tradgard/he ... nivar.html

njah, Rootsis enim ostetud (ja palju kiidetud) kööginuga on praegu Global G-2 (HRC 56-58), mis testis platseerus keskele. Mul endal on mingist allahindluse ajast Fiskars ja olen temaga ikka päris rahul olnud - kuid siin tehakse ta täitsa maha ja temast hoopis parema hinde sai Ikea odav kööginuga 365+ Gnistra (HRC 54-58), mis on aga kahjuks tootmisest juba maas (uuema mudeli osas ei tea miskit arvata, aga hind on tõesti soodne võrreldes teiste kööginugadega). Nii et siis pigem Ikea kui Fiskars. Kallimaid nuge aga peab ilmselt igaüks ise enda käes katsuma.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 05 Dec 2016 23:56

Huvitaval kombel on Rootsis päris paljudel korralikel kööginugadel korralik allahindlus. Näiteks Global G-2 (HRC 56-58) on ühes veebipoes vanadele klientidele hinnaga 68 eurot, Wüsthof classic (HRC 56-58) komplekt kahe noa ja teritajaga 102 eurot:
http://royaldesign.se/viewitem.aspx?ID=100024
Nende kõrval on Victorinoxi noad (HRC 54-56) natuke madalamas hinnaklassis, kuigi mõned on india roosipuust käepideme ja oliivprofiiliga
http://www.kitchenlab.se/produkt/santok ... -rosentra/

Päris huvitavad on need mitmekihilisest pulberterasest ja damaskusterast meenutava hästi kõva teraga noad (HRC >63), mille hind jääb 200-300 euro vahele. Võibolla on kellegil kodus ka mõni vanaema pärandusest nuga, mis hirmsasti roostetab ja on kihilise pinnastruktuuriga? (või siis juhusliku leiuna antiigipoest?)
Stiilinäide:
http://www.cleancut.se/butik/santoku201 ... -12-detail
http://www.cleancut.se/butik/kockkniv20 ... -59-detail
http://www.cleancut.se/butik/kockkniv-1 ... 043-detail (see on eriline selle poolest, et on kõva, aga ei roosteta, sulam SRS-15 (nüüd on firmanimi Haruyuki)
Last edited by td on 06 Dec 2016 02:32, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 01:55

ja paistabki nii, et kui tahta ülikõva (HRC >63) nuga, mis ei roosteta, tuleb vaadata sulami SRS-15 poole. Noatootjad: Akifusa (Haruyuki), Saji, Richmond.

veel kõvem teras (HRC 67) on ZDP-189, aga ma pole aru saanud, kas see roostetab või mitte. ja Cowry-X (HRC kuni 68) ei pidavat eriti roostetama. Aga hind on vist veel kallim, küllap on materjal ka rabedam.
keraamilise (tsirkoonium dioksiid) noa kohta sain teada, et on küll väga kõva, aga väga rabe - ei tohi maha pillata ega toksida. Ja on täpselt selline nagu tootja on ta loonud (sõna ceramic ei tähenda veel, et nuga on väga teravaks tehtud) Soovitatakse vaid pehmete asjade lõikamiseks (et saada õhukesed viilud). Kondid ja külmutatud tooted on selle noa surm.

Mora pussnugade lehel toodi järgmised kõvadused: roostevaba nuga HRC 57-58, süsinikterasest nuga HRC 59-60, lamineeritud materjal HRC 61.
http://www.industrialrev.com/assets/doc ... t_2013.pdf

(nii et jah, Fiskarsi odavam kööginuga oma HRC 53-ga ei ole eriti terav, küllap aga kannatab paremini masinas nõudepesu (mida kindlasti ei tohi teha eliitnugadega). Ja nende kodulehel on kirjas, et ka Edge ning KitchenSmart seerial on materjali kõvadus HRC 53. Vähemalt on nad ausad.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 02:56

Nojah, eksole, selline CowryX terasest pussnuga maksab ca 2000 euri, HRC 64.
https://www.fallkniven.com/en/kniv/hk9cxl/
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 03:34

Taskunugadest (justnimelt taskunugadest, mitte universaaltööriistadest) jäi silma Fällkniven LTC, mis maksab alla 65 euro ja tera kõvadus on HRC 62
https://www.lamnia.com/sv/p/14024/kniva ... kniv-svart
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 13:59

Jah, ega see nüüd küll ilus ole, kui toimikud lekivad ajakirjandusse enne kohtuistungit.
Ja ega see ka nüüd päris ilus ole, kui enne kohtumõistmist mustatud inimene ütleb, et seda 50 000 ma ei andnud, näidake mulle, millised on teie tõendid. (üdini aus inimene ütleks, et ma pole mitte kunagi altkäemaksu andnud ja selliseid tõendeid ei saa olla või on need fabritseeritud).
Eks vaatame, kas advokaat jõuab ka protsessi sisu ümberlükkamiseni või piirdub asi protsessi reeglite rikkumise peale protesteerimsega (lootes tähelepanu kõrvale juhtida protsessi algatamist nõudnud faktist).
Aga tõesti, miskit on mäda selle protsessi kulus, reegleid tuleb järgida.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 06 Dec 2016 15:09

Digitaliseerimine ja robotiseerimise rong liigubki kaubanduses sinna suunda, kuhu arvasin. Isegi robotit (kusagil väljapääsu juures lömitamas jne.) või iseteeninduskassasid pole vaja. Milleks raisata pinda ja omada mittevajalikku kallist kola?
Amazon katsetab oma uut kauplusekontseptsiooni. Mitu % kaubandusettevõtete pinnast kassad, turvaalad,nendevahelised koridorid jms. võtsidki? ;)
http://www.iltasanomat.fi/taloussanomat ... 95635.html
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 15:28

oot, kas ma sain õigesti aru, et klient kõnnib näitusel, vajutab kauba ostmiseks nuppu ja väljapääsu juures ootab teda pakk ostetud kaubaga?
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 06 Dec 2016 15:29

td wrote:ja paistabki nii, et kui tahta ülikõva (HRC >63) nuga, mis ei roosteta, tuleb vaadata sulami SRS-15 poole. Noatootjad: Akifusa (Haruyuki), Saji, Richmond.

veel kõvem teras (HRC 67) on ZDP-189, aga ma pole aru saanud, kas see roostetab või mitte. ja Cowry-X (HRC kuni 68) ei pidavat eriti roostetama. Aga hind on vist veel kallim, küllap on materjal ka rabedam.
keraamilise (tsirkoonium dioksiid) noa kohta sain teada, et on küll väga kõva, aga väga rabe - ei tohi maha pillata ega toksida. Ja on täpselt selline nagu tootja on ta loonud (sõna ceramic ei tähenda veel, et nuga on väga teravaks tehtud) Soovitatakse vaid pehmete asjade lõikamiseks (et saada õhukesed viilud). Kondid ja külmutatud tooted on selle noa surm.

Mora pussnugade lehel toodi järgmised kõvadused: roostevaba nuga HRC 57-58, süsinikterasest nuga HRC 59-60, lamineeritud materjal HRC 61.
http://www.industrialrev.com/assets/doc ... t_2013.pdf

(nii et jah, Fiskarsi odavam kööginuga oma HRC 53-ga ei ole eriti terav, küllap aga kannatab paremini masinas nõudepesu (mida kindlasti ei tohi teha eliitnugadega). Ja nende kodulehel on kirjas, et ka Edge ning KitchenSmart seerial on materjali kõvadus HRC 53. Vähemalt on nad ausad.


Minu (ja ka paljude teiste tähelepanekute ja uuringutele toetudes) kogemus on, et uus Fiskarsi nuga on esimestel kuudel liiga terav. Kuid kui on piisavalt nüridaks kulunud, siis koos oma ergomoomika ja turvalisusega siiski kahjuks parim. Hoiab oma (ohutut) teravust (tavakasutaja jaoks) väga hästi ja vajadusel saab lisada kerge vaevaga puuduva teravuse mõne liigutusega. Ntx. siis kui on vaja suurem kogus liha lõigata või kala fileerida. Üliteravad noad on vajalikud proffidele ja teatud meelelaadiga inimestele. Ma ise tahan liiga mitme asjaga korraga tegeleda ja siis on liiga terav nuga juba ohtlik. Abikaasa aga kuulub nende hulka, kes on igapäevaasjades vähe kobad ja teravad noad tuleb kättaesaamatusse kohta peita.:(. Samas ta enda harrastuse profitööriistad (teemantlõikepindadega) on üliteravad ja täpsed ning ühegi teise kätte ta neid ei usalda. Ma ise ei proovigi.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 06 Dec 2016 15:38

td wrote:oot, kas ma sain õigesti aru, et klient kõnnib näitusel, vajutab kauba ostmiseks nuppu ja väljapääsu juures ootab teda pakk ostetud kaubaga?

Elektroonika puhul oleks selline lahendus tõesti mõistlik. Toidupoes siiski eeldan, et kaup pandi kotti ja kui sellega uksest väljusid, siis alles tehakse mahaarvamine sinu kontolt. Nii nagu Taxify taksoga. Astud vaid sihtkohas taksost välja ja arveldamise (sularaha või kaardiga vehelda pole vaja) peale aega pole vaja kuluitada. 1. Toidupoes peab kaup kogu aeg uuema-värskema vastu vahetuma ja 2. mõnesid kaupasid peab siiski personaalselt valima (puuvilju, salateid liha ja kala jne.)
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 17:32

projekteerija wrote: Isegi robotit (kusagil väljapääsu juures lömitamas jne.) või iseteeninduskassasid pole vaja. Milleks raisata pinda ja omada mittevajalikku kallist kola?

millegipärast meenus nõuka-aja laisk, ebaviisakas ja ülbe baaba kuskil saalis pingil lömitamas.
ma vist olen liiga vana - juba iseteeninduskassasid kardan (et äkki läheb miskit valesti ja siis tuleb jama vms), muidu ma pole masinaid kartnud, aga kuskil 45 a. vanuses ilmusid esimesed ilmingud, et asjad on minu jaoks liiga keerulised ja uudsed (liiga palju infot esimese korraga tutvumisel, järgmiseks kohtumiseks aga unustan ära, kuidas pidi tegema). Asja annaks sõbralikumaks teha sellega, et võtta ära kõik üleliigne (nupud, sildid, tuled, viled) ja jätta alles vältimatult vajalik. Ma täiesti hakkan mõistma oma ema, kes kunagi 75 a. vanuselt ütles, et see kord on vanadevaenulik (pidas just silmas masinatega elukondlikku suhtlemist - pangaautommadid, uued telefonid jms.).
Rahulikus keskkonnas muidugi tulen toime (kodumasinad, töömasinad), aga kiirustades ja pabistades võin uues olukorras küll juba jänni jääda,
Last edited by td on 06 Dec 2016 17:42, edited 2 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 17:36

Müüki tuli tore suvila lõunapiiri juures. Maad on muidugi vähe, sellest ka see hind
www.kv.ee/2862845
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 06 Dec 2016 21:39

td wrote:Jah, ega see nüüd küll ilus ole, kui toimikud lekivad ajakirjandusse enne kohtuistungit./.../
Aga tõesti, miskit on mäda selle protsessi kulus, reegleid tuleb järgida.

Täiesti nõus, selle artikli (fotod jne) põhjal võiks prokuratuur mõningase sisejuurdluse läbi viia küll.

Samas on üsna kehvasti kui ei harrasta väga looduses viibimist või ka reisimist - seenemetsas seenekorvidega juhuslikult kohtudes või siis koos samasse golfiklubisse kuuludes või kusagil nt mõnes Helsingi pargis jalutades saaks asju palju diskreetsemalt ajada kui linnavalitsuse trepil kohtudes.
Savisaare IT alaste nõuandjate töö tundub et jätab samuti soovida.
(See oli nüüd ES mätta otsast vaadatuna)
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 06 Dec 2016 23:49

Tukastasin ja nägin und, et ühe kuninga salajane väimeespoiss sai kinga... Vääga kummaline uni oli.

Siis uni katkes ja ma ei saanudki teada, mis edasi juhtus (kuidas jagunesid õukonnas jõujooned ja keda asemele pakuti).
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2016 00:06

pop wrote:
td wrote:Jah, ega see nüüd küll ilus ole, kui toimikud lekivad ajakirjandusse enne kohtuistungit./.../
Aga tõesti, miskit on mäda selle protsessi kulus, reegleid tuleb järgida.

Täiesti nõus, selle artikli (fotod jne) põhjal võiks prokuratuur mõningase sisejuurdluse läbi viia küll.

Samas on üsna kehvasti kui ei harrasta väga looduses viibimist või ka reisimist - seenemetsas seenekorvidega juhuslikult kohtudes või siis koos samasse golfiklubisse kuuludes või kusagil nt mõnes Helsingi pargis jalutades saaks asju palju diskreetsemalt ajada kui linnavalitsuse trepil kohtudes.
Savisaare IT alaste nõuandjate töö tundub et jätab samuti soovida.
(See oli nüüd ES mätta otsast vaadatuna)

Minul on juba ammu kahtlus, et kõik mis arvutis saab lekkida. Kõik mis võrku hetkekski ühendatud, lekib sisuliselt onlines. Peategelasel ja tema lähedastel kamraadidel võib see võimekus puududa. Aga kui keegi on piisavalt mõjukas (piisab kui oli minevikus või asjaga on seotud piisavalt suured summad) siis on sada ja üks tegelast ja organisatsiooni kes kasvõi enda vormishoidmiseks või selle tõestamiseks sellised asjad välja kisuvad. e. siis soovitus ametnikele ja asjapulkadele. Unustage teatud asjade juures e-eesti ja muud digivärgid. Mõned aswjad on kasulik nii endale kui riigile hoida ainult paberil ja analoogis.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2016 00:15

td wrote:
projekteerija wrote: Isegi robotit (kusagil väljapääsu juures lömitamas jne.) või iseteeninduskassasid pole vaja. Milleks raisata pinda ja omada mittevajalikku kallist kola?

millegipärast meenus nõuka-aja laisk, ebaviisakas ja ülbe baaba kuskil saalis pingil lömitamas.
ma vist olen liiga vana - juba iseteeninduskassasid kardan (et äkki läheb miskit valesti ja siis tuleb jama vms), muidu ma pole masinaid kartnud, aga kuskil 45 a. vanuses ilmusid esimesed ilmingud, et asjad on minu jaoks liiga keerulised ja uudsed (liiga palju infot esimese korraga tutvumisel, järgmiseks kohtumiseks aga unustan ära, kuidas pidi tegema). Asja annaks sõbralikumaks teha sellega, et võtta ära kõik üleliigne (nupud, sildid, tuled, viled) ja jätta alles vältimatult vajalik. Ma täiesti hakkan mõistma oma ema, kes kunagi 75 a. vanuselt ütles, et see kord on vanadevaenulik (pidas just silmas masinatega elukondlikku suhtlemist - pangaautommadid, uued telefonid jms.).
Rahulikus keskkonnas muidugi tulen toime (kodumasinad, töömasinad), aga kiirustades ja pabistades võin uues olukorras küll juba jänni jääda,

Mu kodule lähimas iseteenindusega poes olen samas jamas. :(. Pidevalt läheb midagi nihu. Ma nagu ei karda veel...aga siiani pole kordagi pääsenud mõningate jampsideta. See igasuguste siltide ja (elektroomiliste) kirjete lugemine ja järgimine on tõesti jamps.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2016 02:48

uudised LENR vallast on vist õige kokku võtta nii: asi susiseb. Venelastel on osaliselt õnnestunud korrata eksperimenti, kus kõrge temperatuuri juures liitiumi isotoopide suhe muutub, muu on suhteliselt teisejärguline: COP=3 ei vii veel eriti lähemale tööstuslikule prototüübile ning enamusel juhtudest asi laguneb enne laiali, kui kindlalt midagi väita saab
https://drive.google.com/file/d/0Bz7lTf ... JLTmM/view
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 07 Dec 2016 10:46

td wrote:uudised LENR vallast on vist õige kokku võtta nii: asi susiseb. Venelastel on osaliselt õnnestunud korrata eksperimenti, kus kõrge temperatuuri juures liitiumi isotoopide suhe muutub, muu on suhteliselt teisejärguline: COP=3 ei vii veel eriti lähemale tööstuslikule prototüübile ning enamusel juhtudest asi laguneb enne laiali, kui kindlalt midagi väita saab
https://drive.google.com/file/d/0Bz7lTf ... JLTmM/view

Kunagine silmarõõm Ülikoolist (biokeemik) ütles et juba tol ajal mingid arvutid ragistasid arvutada erinevate molekulide püsivust (st segu segati arvutis valmis enne katseklaasidega mängimist), ehk siis mälu järgi aatomi 8-nda ja harvemini 7-nda elektronkihi "tuumafüüsikas" (ehk moakeeli - keemias) suudeti asju juba toonaste arvutitega modelleerida.

Seega ongi enda jaoks üllatav et vahepealsete aastakümnete jooksul pole suudetud hakata modelleerima asju tuuma tasandil, st kuidas siis ikka Ni ja LiAlH4-sulam puht aatomituumade tasandil muutuvad.

Aga võimalike et nn tugevate jõudude ja gluuonite (mis tuuma koos hoiavad) modelleerimine ongi mitme suurusjärgu võrra keerulisem kui elektromagnetjõudude modelleerimine (st mis elektrone "orbiidil" e pilves hoiavad). Kunagi sattusin võrdlusele et kui prooton oleks mandariin suure katedraali põrandal, siis elektron on hernetera katedraali katusel. Kahjuks pole analoogilist võrdlust aatomituuma kohta leidnud, a la uraaniaatomi tuum on nagu 238 lammast 20 m diameetriga aedikus vms.

-----------------
tegelikult kui uurida siis infot ikka on (nagu alati), wikipedia ütleb et "In principle, the physics within a nucleus can be derived entirely from quantum chromodynamics (QCD). In practice however, current computational and mathematical approaches for solving QCD in low-energy systems such as the nuclei are extremely limited. This is due to the phase transition that occurs between high-energy quark matter and low-energy hadronic matter, which renders perturbative techniques unusable, making it difficult to construct an accurate QCD-derived model of the forces between nucleons.

Even if the nuclear force is well constrained, a significant amount of computational power is required to accurately compute the properties of nuclei ab initio."
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2016 11:56

soomlaste peavoolu majanduslehes on jüutud jälle Marxi ja Fordi ideede ja tegude lahkamiseni. Eks ole me siin sama teinud (marx pole eriti populaarne olnud...aga Fordi vooluliini efektiivsuse jagamine töötajatega on ikka aegajalt äramainimist leidnud) ja samade tulemusteni jõudnud.
http://www.iltasanomat.fi/taloussanomat ... 95108.html
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2016 18:54

alternatiivne sotsiaalmeedia - kas saab populaarseks (ja kui saab, siis millal ilmub tsensuur ja privaatsuskadu), mis on ärimudeli aluseks?
https://seen.life/
https://www.minds.com/
https://voat.co/

alternatiivne e-post
https://www.hushmail.com/
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2016 21:05

td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2016 16:57

Likvideerisin kolmandiku oma aktsiapositsioonidest sularahaks.

Kuigi muusika mängib, ei kipu minu investeeringud eriti edasi liikuma. Nibin-nabin jääksin sellel aastal plussi, kui poleks olnud ühte ülihead biotec vihjet minu sõbralt (kes ise teenis sellega 150 000 eurot). Mul ei olnud erilist usku, kuid et olla solidaarne (mida ma tavaliselt siiski ei tee), ostsin veidike 12-ga ja hiljem siis müüsin 112-ga. Samas suurimad kaotused tulid kahelt suure dividendiga firmalt - lihtsalt kasum kadus, aktsiahind langes ülimadalale ja dividendid kadusid järsku ära, hind 110 -> 20, vähem kui aasta tagasi oli kvartalidividend koguni 18 ühelt aktsialt. Õpetus kogu ülejäänud eluks - kõigile avalikult nähtavalt vedelevat raha pole olemas, alati on seal mingi lõks (ehk mida nähtavam on raha, seda suurem on tõenäosus, et selle taga on lõks- vana tõde tegelikult). Loomulikult müüsin maha ja osaliselt ostsin ka samal tasemel tagasi (et tulumaksu optimeerida), aga kas kunagi niipea ka samale tasemele jõuab kui enne, vaevalt. Konjunktuur lihtsalt muutus.

Kipun vahel ära unustama, et börs on nagu ookean - sinu enda "head" mõtted ei mõjuta laineid, kuid peab lihtsalt oskama neid laineid enda kasuks tööle panna (kuigi tervele mõistusele tunduvad need lained mõttetud ja nõmedad). Mõned analüütikud arvavad, et ees ootab kena börsitõus. Võibolla. Kuid minu jaoks on risk/reward liig suur, et olla täienisti aktsiates.

Kolmas õppetund on see, et kuigi räägitakse riskide hajutamisest, siis üle 5-7 väärtpaberi tausta pidev kontrollimine muutub liiga töömahukaks ning vead lippavad sisse. Tasub kontsentreeruda viiele ja teha seda väga põhjalikult (äriidee, raamatupidamine, firmajuhtide taust, aktsiahinna ajalugu, konkurentide äriedu, põhilised omanikud), kusjuures startupi puhul on firmajuhi taust sama primaarne kui äriidee. Sellel aastal valisin taktika, kus omasin 15 startup-i, et siis üe 20% hinnakõikumiste korral pool juurde osta või pool maha müüa (et siis oleks alati valikuvõimalusi mingiks tehinguks, justkui tõusu-mõõna energial töötav elektrijaam). See taktika ei tundu siiski töötavat, justnimelt tähelepanu hajumise tõttu (raske on jõuda jälile, miks hind muutus ja see muutus mõjutab portfelli üldist väärtust liiga vähe, et võtta aega ja teemasse süveneda)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2016 20:51

eelmise aasta oktoobris avatud portfelli kogutootlus tuleb siiski 32% plussis (hetkehind/soetushind-100%), lisaks väljavõetud kasum, mida ma veel ei tea :D
teine, 2014. a. jaanuaris avatud portfell on praegu plussis 75%, lisaks on seal kasumit välja võetud sellel aastal dividendidena ja tehinguhinna vahedega välja üle 23% praegusest kogu summast (tulumaks läheb maha, tulu on tagasi investeeritud, seepärast on protsent arvutatud kogusummast, et mitte olla end ülehindav)

Võib rahule jääda, aga tuleviku osas olen pigem pessimist kui optimist. Vähendasin oluliselt dividendiaktsiate hulka ning poole võrra startup-ide aktsiaid. Igavaid suurettevõtteid mul pole, olen korduvalt nendega põrunud - suurtel haidel on aravavasti lihtsalt parem knowhow nendega tegelemisel.

Mulle meeldis Rain Lõhmuse intervjuu, kus ta ütles, et investeerimismaailma võib võrrelda loomariigiga - igal ühel on seal oma koht (kes on lõvi, kes on sõnnikuhunniku ussike, ei saa kedagi pahaks panna, peaasi, et on edukas).
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Mõtleja » 09 Dec 2016 21:32

td wrote:Õpetus kogu ülejäänud eluks - kõigile avalikult nähtavalt vedelevat raha pole olemas, alati on seal mingi lõks (ehk mida nähtavam on raha, seda suurem on tõenäosus, et selle taga on lõks)


Kangesti tuikas pähe lisaks aktsiamaailmale praegu ka üürikorterite turg.
Ja see teema, et tegelikuses ilma vanemate rahata on noorte seis päris nutune (tean ju omast käest). Kas sa ise vist panid selle graafiku, et põlvkonniti jäädakse aina vaesemaks? (Väljaarvatud ilmselt mõni üksik erand).
Lisaks salapäraselt hiiliv tehisintellekt kõigutab maailma palju rohkem, kui isegi Matrixi filmis nähtud ja üksikuid inimesi tekib aina juurde, kes tihti ka katki ja hui teab veel mida. Ja selle pealt tehakse hirmsat raha ikka, kui just päris joogina kükita savipoti juures ja mediteeri..või veel asisem variant, et savipoti kõrval arendada ennast sellest august välja, mis on momendil tekitatud ja aidata teisi kaasa.

Aga muidu see meditsiinis sees olek tundub aitama ikka kõvasti kõrvalt vaadates, mõni muidu ärikas ilmselt hoiaks biotehnoloogiast kõrvale, isegi rr009 ma pakun, et pigem valiks mingi ETF-i või...metsa.
Ja üleüldse, matkaks pigem mägedes 8-)
Mõtleja
 
Posts: 153
Joined: 20 May 2015 18:46

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2016 21:51

Veel üks väga oluline aspekt on see, et ei tohi olla väärtpaberitega "emotsionaalselt seotud". Kui väärtpaber tegi oma töö ära, siis tuleb ta lahti lasta ja uus tööle võtta. Kui väärtpaber valmistas pettumuse ja langes sügavale, siis edaspidise käitumise määrab vaid see, et kas ta on suuteline kiresti tuhast tõusma või on tegemist aeglase surmaga.

Mida rohkem oled sõltuv aktsiaturu rahast, seda raskem on vältida emotsionaalset sidet. See, kes soovib tegeleda vaid börsiga, peab olema väga tuim iinimene või psühhopaat. Minu puhul tagab teatud kaitse see, et mul on alternatiivne sissetulek. Kui kaotatavadd või võidetavad summad aga hakkavad lähenema kuupalgale, siis muutun ma emotsionaalseks. Seepärast ei saa ka ma kunagi ilmselt teenima suuri summasid - lihtsalt ärevus poeb hinge ja värisevate sõrmedega õigeid hiireklikke ei tee.
Seevastu minu sõber on natuke vastutustundetu käitumisega ning kergesti vaimustuv. See võimaldas tal prakitliselt kõik oma säästud paigutada vaid ühele kaardile, iga päev kõikus tema varandus ühe kuupalga võrra üles või alla, aga ta oli oma otsuses nii kindel, et ei teinud sellest välja. Sellel aastal on ta võitnud niisiis 18 kuu brutopalga, aga eelmistel aastatel oli ta börsil kergelt kaotaja. Ja millest ta nüüd põhiliselt juttu alustab - eks ikka oma aktsiatest. Olen tal mitu korda soovitanud hakata otsast müüma (juba siis, kui hind oli tõusnud 2x ehk tunduvalt madalam tänasest tasemest). Eks näeb, kas edasi on kuld või tolm. Ta ise arvab, et firma väärtus võiks tõusta veel 3-6 korda. Firma juhtkond on hea, esialgsed ravikatsetused ka - ravim toimib 60% lootusetutele (kellele enam muu ravi ei toimi), hiljem ehk sobib sama kontseptsioon ka teistele kasvajatele. Mina ise olen omanikeringis praegu veel 300 aktsiaga (oli 1000).
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2016 22:17

Mõtleja wrote:Aga muidu see meditsiinis sees olek tundub aitama ikka kõvasti kõrvalt vaadates, mõni muidu ärikas ilmselt hoiaks biotehnoloogiast kõrvale

Jätsin endale ka väikese koguse: Medfield Diagnostics, PeXa, Toleranzia, Spago Nanomedical, Nanexa, Cline Scientific, Phase Holographic Imaging. Need tegelevad probleemidaga, millel pole siiani head lahendust. Aga kas just nemad selle lõpliku lahenduseni jõuavad, seda ma muidugi ei tea. Kui jõuavad, siis 10x tõusu poleks ime. Mõned neist on täna languses, seega võiks olla ju ostukoht ..... Aga eks igaühel on mitu küsitavust. Kõige rohkem usun Phase Holographicut, millel on palju toetavaid teadusartikleid. Teistel on teadusartikleid vähe või puuduvad, nii kaua, kui neid pole, võib olla tegu lihtsalt tahtmatu šarlataanlusega.
Spago Nanomedical oleks väga tugev favoriit, sest teoreetiliselt suudab ta MRI-l eristada pahaloomulise kasvaja muudest haigustest, prekliinlised katsetused on algamas. Aga minu jaoks on suur küsimärk nanoosakeste hilismõjud, diagnostika/skriiningu puhul on see tähtsam kui lootusetu haiguse ravi puhul. Sama küsimus tekkib ka teiste nanoosakestel põhinevate diagnostikumide/ravimite puhul.

Kuid Rootsit peetakse nanotehnoloogias üheks üsna arenenud maaks, seetõttu tasuks vaadata selle ala firmasid, mis teevad sünergiat teiste elualadega. Insplorion on teinud tugeva tõusu. Omasin ja susserdasin lisaemissiooni ajaks enda aktsiast välja ning peale aasta aega ootamist sain vaid natuke tõusust endale - tavaliselt peale seda aktsiahind langeb, seekord läks aga vastupidi ning aktia tegi kaks päeva peale müümist raketti. Nüüd jääb loota vaid allatulekut (kuid siis võib olla tegu mingi põhimõttelise veaga - siis vaja jälle internetis nuhkida)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2016 23:02

Mõtleja wrote:
td wrote:Õpetus kogu ülejäänud eluks - kõigile avalikult nähtavalt vedelevat raha pole olemas, alati on seal mingi lõks (ehk mida nähtavam on raha, seda suurem on tõenäosus, et selle taga on lõks)


Kangesti tuikas pähe lisaks aktsiamaailmale praegu ka üürikorterite turg.

Just. Kuidagi liiga palju lööb siin läbi "me lähme rukist lõikama, kes tuleb vihku köitma"
(ehk siis vihku köitjale jäävad tühjad villis pihud)

Ma ei olnud kunagi tegelenud varem dividendiaktsiatega ja kohe sain vastu näppe - aktsia dividend oli tavalisest kõrgem (võrreldes hinnaga), aga mõne kuu jooksul aktsia hinnalangus sõi kõik dividendidest saadud kasumi ära - seega dividenditooltus protsendina isegi kasvas ning ostsin juurdegi, aga pärast ei makstud enam ka dividende. Kõigile nähtavaks tegi raha see asjaolu, et dividenditootlus oli ju avalikult must-valgel kirjas, konjunktuuri muutused tuli aga ise välja raalida, jäin aga pimestatult vaatama dividende (piltlikult öeldes arvasin, et neil on mingi salajane geniaalne äriidee) ning hüppasin vette tundmatus kohas. Konkreetselt oli tegu selle firmaga. Täna aga võibolla peaks kaaluma tagasi ostmist, sest hind/varad (P/B) suhe on 0,22. (ja endiselt näitab aasta dividenditootluseks 35% :twisted: ) Küsitavaks teeb aga olukord, kus viimane kvartalidividend tuli teenuse hinnatasemelt >20k (vaata graafikut firma kodulehel), täna on mitu kvartalit osutatava teenuse hinnatase alla selle ja võibolla tuleb firma laenude jooksvaks teenindamiseks veelgi laevu maha müüa (aga kellele neid laevu vaja on, kui konjunktuur on madal). Kindlasti huvitav aktsia, kui konjunktuur muutub, kuid mina pole kindlasti esimene, kes konjunktuuri muutusest teada saab - aktsia hind läheb jälle enne üles (nii nagu ka alla tuli).

Kinnisvaras siis oleks analoogne situatsioon see, kui korterite hinnalangus tekitaks suure tootluse üüriturul, aga hiljem jääks korter tühjaks ning lisaks hinnalangusele ja üüritulu kadumisele jääksid omanikule amortisatsioonikulud ja jooksvad küttekulud (ning laenu teenindamine). Eks näeme, millega see lõppeb. Kindlasti millalgi tuleks siis jälle tõus, aga langusest oleks olnud ju parem osta (nii nagu tegid seda tänased üürikorterite eduloo jutlustajad).
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 113 guests