pop wrote:kui kedagi huvitab raha olemus, siis komistasin suht hea (ja ka nö ametliku) artikli otsa.
https://www.bis.org/publ/arpdf/ar2018e5.htm... ja veel üks huvitav plokiahela/(jne) rakendus (ehk kindlustus):
https://www.lb.lt/en/news/peer-to-peer- ... ry-sandbox===============
asja sotsiaalse poole pealt teeb endale natuke muret see et kui kogukonnad hakkavad (siis monetaarselt, antud kontekstis) ise organiseeruma, ilma keskpanga "suunava ja stabiliseeriva" (
) juhtimiseta - et kuidas siis hakkavad kujunema kogukonna liidrid?
Huvitav lugemine, tõesti.
Juhul, kui monetaarne sõltumatus on tõesti võimalik (s.t. pole võimalik selle tekkimist takistada), siis tuleks vaadata, mis toimub teistes sõltumatutes keskkondades -
moodustuvad rakukesed, mis hiljem muutuvad suuremateks organismideks, lõpuks kujuneb välja Moluraamatu sarnane hiigelstruktuur (ehk siis miskipärast organiseeritud-kontrollitud asjake tundub rahvale hingelähedasem). Aga sotsiaalmeedia areng pole muidugi veel lõppenud, eks näis, kuhu lõpuks välja jõuab, aga võibolla siiski ongi juba jõudnud (enamusele inimfarmi elanikele pole tsensuur tähtis, pea-asi, et kiisupilte saab näidata võimalikult paljudele tuttavatele; nii nagu enamusele pole tähtis ka sisuline demokraatia, pea-asi, et hüvesid lubatakse).
Ehk siis
võidab see, milles on kõige rohkem kasutajaid ja mis on kõige mugavam, asja sisuline külg (tegelik sõltumatus) ei pruugi olla primaarne. Seetõttu Suhkrumäe Libra kujutab endast suurt ohtu inimestele (osa jälgimisühiskonnast, kuhu esmalt sattusime Moluraamatu/Kuugeli ning tänavakaamerate kaudu) - eriti, kui sõlmivad koostöölepingud keskpankade ja politseisüsteemiga (ning loomulikult ka suurkorporatsioonidega).
Võib vaadata ka operatsioonisüsteemide poolelt - on mitu juhtivat korporatiivset ja paar vabavaralist avatud lähtekoodiga asja. Viimased aga kipuvad arenema aeglasemalt, sest
pole piisavalt vabatahtlikke ja ressursse, mis seda ühiskondlikult kasulikku projekti veaks (küll aga meeldib neile poegida väiksemateks sarnasteks distributsioonideks). Seepärast ongi korporatiivsed opsüsteemid kõige rohkem levinud. Ehk siis -
tahes-tahtmata tuleb meil end ette valmistada paariks-kolmeks korporatiivseks ...coiniks, mille inimfarmi asukad innukalt heaks kiidavad.Võib vaadata ka tänaste juhtivate maailmavaluutade poolelt - juba kaua aega pole olnud nö rahareformi. Fiat raha hukkub niiehknii ja kasutusele võetakse uus fiat raha. Kuna ...coin on igati fäänsi uus asi, siis erinevalt paberilipakatest polegi talle vaja peale trükkida rahvale meelepäraseid kultuuritegelasi või loodusmälestisi, mis asjale justkui suurema väärtuse annavad. Tema väärtus on ju plokiahel */sarkasm.
Järgmine küsimus: kuidas kujuneb välja uue üldtunnustatud ...coini kurss tänaste maailmavaluutade suhtes? Ja kas on võimalik sellesse juba algprotsessis investeerida? Pakun, et inimfarmi asukaid teavitatakse sellest viimastena. Pakun, et siin tuleks otsida analoogiat Mastercardi jt. maksesüsteemidega - rahvas ise ei osale selle loomisesse investeerimises, ta
saab lihtsalt vahetada teatud rahakursi alusel end sellesse süsteemi sisse (pehmem variant) või siis (majanduskriisi tingimustes) ärkab hommikul teadmisega, et kogu tema pangaarvel olev raha on muutunud uueks rahaks ja vana süsteem on kaotanud kehtivuse. Kuidas kujuneb selle uue krüptoraha kurss? Siin on mitu faktorit:
a) mida suurem kasutajate hulk, seda kõvem kurss traditsiooniliste valuutade suhtes (seda siis vabatahltiku ülemineku korral, kuid vt. ka hommikune ärkamine, sel puhul sisenemise kurss fikseeritud; vt. ka monopoolne valuuta ehk
Phoenix - sel puhul (sund)kasutajaid veelgi rohkem)
b) mida püsivam on ...coinide hulk, seda kõvemaks valuutaks aja jooksul muutub (kaupu tuleb juurde, ...coine enam mitte - viib kaupade hinnad alla; seda siis jätkuvalt kasvava majanduse tingimustes, kahaneva majanduse korral võiks arvata, et ühe ...coini eest saab vähem kaupu)
c) ma ei panustaks sellele, et ...coin seotakse kullastandardiga, ...coini loojate ahnus on selleks liiga suur, seega põhiliselt määravad kursi kaks eelmist punkti. Küll aga on
kuld ja hõbe hea varjupaik "rahareformi" ajaks ning ka järgnevas jälgimisühiskonnas, kui
kõikidele digirahadele on sisse kirjutatud selle eelmiste omanike *isikuandmed (plokiahel, jees-jees!). Tõenäoline on, et kaupade-teenuste kulla ja hõbeda vastu vahetamine muutub samasuguseks kuriteoks nagu narko vahendamine, aga selle vältimiseks
ongi vaja, et puhast kulda-hõbedat omaksid kõik inimfarmi asukad (rahvamasside tahte vastu nii lihtsalt siiski veel ei saa).
----
*Piiblist tuntud Metsalise märk antud tähenduses oleks siis isikukood - kui sul pole seda numbrit, siis sind ei saa kirjutada selle ...coini omanikuks ja seega sul puudub ka raha, mille eest osta ja makse maksta. Analoogne asi on juba täna arenenud maailmas olemas: selleks, et avada pangaarve, peab olema isikukood. Huvitav, kuidas on originaalkeeles (vana-kreeka? vana-heebrea?) mõistetud seda metsalist?
16 Ja ta tegi, et kõik - pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad - võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette,
17 ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv.
18 Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.
http://www.piibel.net/#q=Ilm%2013(Nimi ja number on tolleaegses tähestikus tähistatud sarnaste kirjamärkidena, ühe tõlgenduse kohaselt tähtedena: h k s)
Järgnev on muidugi meelevaldne kokkusobitamine või koodi loojate haige huumor, aga UPC-A triipkoodi algus, keskosa ja lõpp tõesti sisaldab triipe, mis on loetav kui 666 (punasega tähistatud).
https://endtimestruth.com/wp-content/up ... 264448.jpgMe kasutame poes seda koodi iga päev, kui kaupade pealt see sisse skanneeritakse.
----
Komistasin veebis väite otsa, et sotsialism sisuliselt ei erine orjapidamisest, mõlemal juhul:
- indiviidi heaolu eest vastutab omanik/riik
- töö produkti omastab omanik/riik
- palk tähendab hüvesid, mitte raha
Ehk sotsialismis inimene ise ei juhi enda tegusid ja saatust, selle eest vastutab omanik, kes tahaks, et inimfarmi asukas oleks võimalikult kaua võimalikult tootev ja sureks ruttu peale töövõimetuse saabumist, samuti oleks hea, kui tal oleks piisavalt palju hea tervise juures ja tööks välja õpetatud järeltulijaid, keda vanade asemel töösse rakendada.
(kuigi ma ei näe väga palju erinevusi ka suurkorporatsioonide kapitalismiga)