Mihhail Lotman: Kaja Kallase valitsuse valed
https://arvamus.postimees.ee/7273051/mi ... suse-valedKui otsused tulevad mitte enam valitsusest endast, vaid peaministribüroost või mõnest teisest struktuurist, mille liikmeid pole valitud, on see tõsine oht Eesti demokraatiale, kirjutab riigikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa).
Umbusaldades peaministrit, umbusaldame tervet valitsust. Kaja Kallase valitsus sündis vales, selle koalitsiooni esimesed sammud olid seotud valega ning paraku jätkub valetamine tänaseni.
Eelmisele koalitsioonile olevat saanud saatuslikuks korruptsioon Keskerakonnas, kuid see oli vaid ettekääne. Tegelik koalitsiooni lagunemise põhjus peitus EKREs, sest see erakond ei olnud pinnuks silmas mitte üksnes Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Reformierakonnale, vaid arrogantsed sõnavõtud ärritasid tõsiselt ka Keskerakonda. Seega sai Kaja Kallase valitsus alguse mitte Keskerakonna korruptiivsetest tegudest, vaid valest ja silmapettest.
Vale on ka jutt, justkui oleks uus valitsus ära hoidnud abielureferendumi küsitluse korraldamise. Enne Jüri Ratase tagasiastumist oli EKRE valmis rahvahääletusest loobuma ning käsitlema teemat edasi parlamentaarses arutelus, nii nagu see oli Isamaa programmis.
Kaja Kallase valitsusel on tendents veeretada kõik probleemid ja vajakajäämised eelmise valitsuse kaela. Siinkohal võib näitena tuua 2021. aasta lisaeelare menetlemise, mil väideti, et pensionireform olevat tekitanud 117 miljoni euro suuruse eelarveaugu. Samas vaikiti maha, et seesama pensionireform toob riigieelarvesse täiendavad 300 miljonit eurot maksutulu. Lisaeelarves seda lisatulu varjati ja see on otsene seaduse rikkumine.
On põhjust arvata, et selle varjamise eesmärk on tagada järgmise aasta riigieelarve seaduses erakorraline pensionitõus 2023. aastal. Kas see on hind, mida Eesti maksumaksja peab välja käima Keskerakonna ülemeelitamise eest uude koalitsiooni? Juhul kui see plaan saab teoks, on tegemist taasiseseisvunud Eesti suurima altkäemaksuga, mille kõrval kahvatuvad jutud omastatud kohvimasinatest ja kümnetest tuhandetest eurodest, mis ühe koalitsioonierakonna kassasse ämma öökappide ja kilekottide abil jõudsid. Oleme tunnistajaks ennenägematule korruptsioonijuhtumile Eesti poliitikas. Uus koalitsioon sündis korruptsioonis ja vales ning korruptsioonis ja vales see jätkab.
Valede abil õigustati ka valitsuse tegevust ja tegematajätmisi võitluses koroonapandeemiaga. Oma ekslikku poliitikat kattis peaminister valega, et tegemist oli üksnes piirangute ühtlustamisega. Seejuures jäeti teadlikult märkimata, et üle Eesti ühtlustati piirangud kehtivaid piiranguid leevendades, mis aitas kaasa viiruse dramaatilisele levikule. Kaja Kallas üritas jällegi vastutust veeretada eelmisele valitsusele, kasutades valeväiteid, nagu oleks viiruse peiteaeg neli nädalat. See on vale. Andmed näitavad, et järsk haigestumise kasv on seotud täpselt ja üheselt valitsuse piirangute «ühtlustamise» poliitikaga. Samuti otsustas Kaja Kallase valitsus olulised koroonakriisi ülevaated salastada viieks aastaks, mistõttu ei saanud riigikogu liikmed oma otsustustesse kaasata teadlasi ning eksperte nii avalikust kui ka erasektorist.
Valitsuse poliitika tulemusena haigestusid tuhanded inimesed, olulisel määral kasvas suremus ning haigestunutest mitusada on saanud tõsiseid tervisekahjustusi. Sellel valitsuse poliitikal on ka välispoliitilised aspektid. Peaministri veenvad ja südamlikud kirjad Soome kolleegidele, kostes Soomes töötavate Eesti kodanike eest, juhivad tähelepanu kõrvale asjaolult, et Soome piirangud on pikalt kehtinud Eesti epidemioloogilise olukorra pärast, mille eest kannab vastutust praegune valitsus.
Valed on saatnud ka valitsuse otsust nõrgestada eestlaste kaitsevõimet ja Eesti riigikaitset. Kaitsekulude vähendamise käigus on üritatud eksitada avalikkust väidetega, et Eesti kaitsevõime ei vähene, vaid koguni kasvab. Tänaseks aga teame, et kaitseväe haldusalast kaotab töö ligi 270 inimest ning pidurdatakse planeeritud võimekuste väljaarendamist.
Opositsioonipoliitikuna oli praegune peaminister Kaja Kallas õigusriigi tuline pooldaja ja selle eest võitleja. Uues ametis on ta kehtestanud paraku teistsugust poliitikat ning rünnanud õigusriiklust. Riigikogu otsustuspädevust on asutud piirama ning riigikogu ja valitsuse asemel langetatakse riigi jaoks tähtsad otsused peaministri büroo kitsas ringis. Paraku on Eestis juba tükk aega võimude tasakaal nihkunud täitevvõimu poole ja parlament muutub järjest rohkem kummitempliks. Kuid kui otsused tulevad mitte enam valitsusest endast, vaid peaministribüroost või mõnest teisest struktuurist, mille liikmeid pole valitud, on see tõsine oht Eesti demokraatiale. Eestist ei ole saanud politseiriik, kuid järjest tehakse samme, mis muudavad õigusriigi haldusriigiks.