spl wrote:OTSEBLOGI: Brüsseli lennujaamas toimus kaks plahvatust, on hukkunuid ja vigastatuid
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/otseblogi-brusseli-lennujaamas-toimus-kaks-plahvatust-on-hukkunuid-ja-vigastatuid?id=74009489
pop wrote:spl wrote:OTSEBLOGI: Brüsseli lennujaamas toimus kaks plahvatust, on hukkunuid ja vigastatuid
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/otseblogi-brusseli-lennujaamas-toimus-kaks-plahvatust-on-hukkunuid-ja-vigastatuid?id=74009489
Nüüd ehk lööb pildi selgeks ka kõige mugavamas mugavustsoonis ennast soojendaval ametnikul.
Üks pommidest lõhkes siis sisuliselt Kõige Mugavama Mugavustsooni peaukse ees.
Ja teine ... Americal Airlinesi väljalennu laua juures !?!? Et mis eesmärki see Euroopa lennujaamades levinud jalgevahe kompamine siis on suutnud täita ??
Kui eeesmärk oli hirmu või mida iganes külvata siis nt mind ennast teevad sellised asjad pigem just rahulikuks ja mõistuse hästi selgeks. Sellistel juhtudel ei aita muu kui viia läbi väga süstemaatiline operatsioon (mis võib küll võtta aega aga mille vääramatus oleks garanteeritud), ehk midagi sellist mida toimetas M0ss~ad filmis "München". Loodetavasti midagi sellesarnast ka toimub.
Ja kui Trump tuleb presidendiks siis läheb mõistus kindlasti selgemaks ka väga paljudel EU ametnikel (st tajuvad paremini kes täpselt siis on tavaliselt oma õnne sepp).
pop wrote:Majandushuviline wrote:Esimene mõte on et rahal säiliks väärtus/kate.
Kas mõne inimese (ressursidega tagatud) lubadus sellist väärtust luua (vajalikku asja teha) võiks olla väärtuse (ok - tarbimiväärtuse) mõttes sarnane/ekvivalentne mõne nö "päikeseenergial toodetud" juba valmistehtud asjaga, mida antud asukohas veel saadaval ei ole (tingituna antud asukoha loodusvaradest) aga mida saaks "raha" (tähenduses - antud asukohas kah "päikeseergial" ja "iseenesest" tekkinud mõnda teistsugust hüve esindava sertifikaadi) eest vahetada ja antud asukohta tuua?Majandushuviline wrote:Mille peale sobib küsida - mis on keskpanga trükitud raha saanud äripankade raha väärtust tagav lubadus? Keskpanga tühjadele rahalistele lubadustele tegeliku sisu leidmine?
Maksude puudumisel kehtiksid keskpankade ja kommertspankade suhtes ilmselt samad (puhtfüüsilised) piirangud ja võimalused raha väärtuse säilitamisel. (st kui mitte arvestada keskpanga õigust lihtsalt "trükkida).Majandushuviline wrote:Hingede turg oleks järgmine huvitav kauplemistasand.
Mingis mõttes on ka seda turgu juba puudutatud (Gogoli poolt). Tõsi - materiaalsem mõõde kippus seal veel prevaleerima, Tsaaririigi maksude optimeerimise näol.
----------------
Kunagi sai siin väljendatud mõtet et kas terviku tasandil nö kaagutamiste monetiseerimine annab olulist (praktilist, reaalset) lisaväärtust võrreldes juba valmismunetud munade monetiseerimisega.
rr009 wrote:/.../Nende psühhode idiootitsemise taustal tundub alati meie ameerikalese laul räigelt võlts http://uudised.err.ee/v/valismaa/5043c0 ... alle-tappa /.../
pop wrote:rr009 wrote:/.../Nende psühhode idiootitsemise taustal tundub alati meie ameerikalese laul räigelt võlts http://uudised.err.ee/v/valismaa/5043c0 ... alle-tappa /.../
Ma kvalifitseeriks seda "munemise-kaagutamise" mudelis pigem kaagutamiseks.
Iga poliitik, kui ta tahab rahvale mingit turvatunnet sisendada, peaks näitama ja ütlema täpsed tegevused mida nüüd siis ette võetakse, mis on nede tegevuste järjekord, millised on iga sellise tegevuse eeldatavad tulemused ja tuleks ka kirjeldada põhjendada miks mingi tegevus just sellist (rahvale) soovitud tulemust võiks tekitada - ehk siis igihaljas põhjus-tagajärg seos arusaadaval kujul. Siis ka rahvas usaldaks oma poliitikut rohkem.
Ja MILLAL (aasta, kuu) eeldatakse iga kirjeldatud tulemuse saavutamist. Ja muidugi ka see, mida see maksab (turvafirma teenuseid ostes tutvun paketi sisuga ja võrdlen hinnaga).
Iga kodaniku "turvafirma" ju on ... tema riik.
Kui turvafirma juhatus on ebapädev, tuleb juhatust vahetada.
spl wrote:to pop,
ninnu nännuga ei jõua enam kuhugi, Euroopa niigi omadega p-ses Saksamaale ntx tuli 2015 2 miljonit sisserändajat !!! Samuti metslastele kulub rohkem raha kui sõjaväele, teisisõnu see riik varsti on pommarite paradiis.
Tuleb taastada kiiresti surmanuhtlus, samuti kõik vastutavad ka terroristi lähedased. Tean tean...ebaõiglus, aga selle euroopaliku munadete ninnu nännuga jõuame me olukorda, kus igapäev mingi pärdik midagi õhib. Humaansuse ajastu läbi, kuidas see sõnum viia veel poliitikuteni, kes pehmod kuubis.
td wrote:dividendiaktsiad ongi viimasel aastal tootlusega löönud kauplemisaktsiaid
http://ritholtz.com/2016/03/dividends-beat-buybacks/
pop wrote:Majandushuviline wrote:/.../Kui see raha peab nendeni tingimata jõudma läbi äripankade laenude/.../
Ma olen aeg-ajalt tabanud ennast ikka mõttelt et miks peab "raha" tekkimine alguse saama (nagu praegu) kellegi poolt esmalt mingi lubaduse väljaandmisest. On muidugi selge et näiteks vabalt vedelevad ja kuskilt iseenesest (nt päikeseenergial töötavate (ja iseennast taastootvate) 3D printerite poolt või analoogiliste põllumajandusrobotite poolt vms) tekkivad hüved ei kujuta endast klassikalises mõttes "töö" tulemust vaid need on lihtsalt nagu õeldud - vabalt ringi vedelevad ja tarbimisvalmis hüved. Nende mugavaks vahetamiseks oleks ilmselt vaja vaid universaalseid (nö "fungible", neid hüvesid esindavaid) sertifikaate mille mahu ja hüvedevahelise nö "pariteedi" määraks nt iga sellise hüve tekitamiseks vajalik energiakulu (ja nõudlus selle hüve järgi, versus tema saadavus) ja võibolla veel midagi.
On selge et kusagil tuleb tarbimisele materiaalses mõttes sein ette niiehknii ja monetiseerimine saab edasi liikuda vaid mittemateriaalsesse maailma, olgu selleks näiteks mitmesugused inimese (senised) põhiõigused, nt tema hääl hääletamisel, tema hääle mõjutamise "taristu*" ehk vastav reklaami- ja meelelahtustööstus, aga miks mitte ka tema sõnavabadus.
Ehk siis mingist tasemest edasi saab minu arusaama kohaselt monetiseerida vaid ühe inimese kontrolli ja selle ulatust teise (teiste) inimeste üle.
Ja kui kõik ressursid on juba ammendatult kasutuses, kas on siis võimalik jätkuvalt ühe inimese täidetud lubadust ("investeeringu" näol) vahetada teise veel täitmata lubaduse vastu, ja lisaks "intressi" võrra suuremas mahus ? Kui ülakirjeldatud eeldustest lähtuda, siis saab see "intress" väljenduda vaid investori suuremas mittemateriaalses kontrollis võlgniku üle.
---------------
Ehk siis - kui see raha EI PEAKS nendeni jõudma läbi äripankade laenude (ja vältimaks modernse monetaarse teooria (MMT) argumente - eeldame et makse kui selliseid ei eksisteeri), mille vastu võiks keskpank raha emiteerida? See ei ole retooriline vaid sisuline küsimus. Kas pidadagi arvestust (nt iseenesest) tekkinud hüvede suhtes ja määrata erinevate hüvede nõudluse mahust tulenev vajalik ringluses oleva vahetusekvivalendi kogumass?
---------------
Kogu jutt on meelega lihtsustatud et "töö" mudelist välja taandada (mis iseensest tähendaks paratamatult AI-le üleminekut), nagu ka maksud (vältimaks MMT poolseid rahale "väärtuse" andmise argumente). Mis "töösse" puutub siis klassikalises tähenduses siis iseenesest see juba ju ongi üha rohkem välja taandunud (kasvõi nt projekteerija viited isesõitvatest autodest, mitmed muud viited robo-kokkadele jnejne kaduvatele ja mitteasenduvatele töökohtadele).
Ehk siis veel otsesemalt väljendudes - tundub et teatav "üleliigse inimese paradigma" tõuseb üha teravamalt päevakorda (pensionäridest rääkimata).
--------------
Ja veel rohkem kokkuvõtvalt - krediidi ajastul alustame rahaloomet ja rahale väärtuse andmist sellest et keegi lubab midagi (kasulikku ja teistele huvipakkuvat) teha. Post-credit (robotite/AI) ajastul alustame sellest et ... ( )
h wrote:EU pealinna Brüsseli moslemijuht annab avameelse intervjuu CBN news-ile (pikkus 5-6 minutit)
http://www.supportisraelnow.com/2016/03 ... belgistan/
Ja palestiinlaste usujuht räägib sellist asja (lühike 3 min klipp):
http://www.supportisraelnow.com/2016/03 ... -paradise/
rr009 wrote:/.../Mida ma suures osa oma metsaraha arutades olen aru saanud on see, et kui tood sisse vaid tarbimisväärtuse, siis kaotad reaalsest väärtusest meeletu osa./.../
h wrote:/.../Ja palestiinlaste usujuht räägib sellist asja (lühike 3 min klipp): http://www.supportisraelnow.com/2016/03 ... -paradise/
pop wrote:rr009 wrote:/.../Mida ma suures osa oma metsaraha arutades olen aru saanud on see, et kui tood sisse vaid tarbimisväärtuse, siis kaotad reaalsest väärtusest meeletu osa./.../
Mida see reaalne väärtus antud mudelis võiks kujutada ? Mina saan nii aru et igasuguse hüve ära kasutamine ongi tarbimine ja tarbimisväärtus ongi selle hüve väärtus (igal hüvel on muidugi olemas ka "antihüve", mille nn õpikuväljend on externality).
Ja hüve ärakasutamist saab vaid nihutada tulevikku, lootes et vahepealne "küll tsükliline aga ikkagi igikestev" majanduskasv võimaldab siis seda hüve suuremas mahus tarbida.
Mets iseenesest kasvab kindlasti ja tulevikus saadaolev hüve on tänasest muidugi suurem, aga see ongi pelgalt ajaline nihe.
Ehk siis - milles see metsaraha (tarbimisväärtusest suurem) reaalne väärtus võiks väljenduda?
pop wrote:rr009 wrote:/.../Mida ma suures osa oma metsaraha arutades olen aru saanud on see, et kui tood sisse vaid tarbimisväärtuse, siis kaotad reaalsest väärtusest meeletu osa./.../
Mida see reaalne väärtus antud mudelis võiks kujutada ? Mina saan nii aru et igasuguse hüve ära kasutamine ongi tarbimine ja tarbimisväärtus ongi selle hüve väärtus (igal hüvel on muidugi olemas ka "antihüve", mille nn õpikuväljend on externality).
Ja hüve ärakasutamist saab vaid nihutada tulevikku, lootes et vahepealne "küll tsükliline aga ikkagi igikestev" majanduskasv võimaldab siis seda hüve suuremas mahus tarbida.
Mets iseenesest kasvab kindlasti ja tulevikus saadaolev hüve on tänasest muidugi suurem, aga see ongi pelgalt ajaline nihe.
Ehk siis - milles see metsaraha (tarbimisväärtusest suurem) reaalne väärtus võiks väljenduda?
h wrote:EU pealinna Brüsseli moslemijuht/.../
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 121 guests