projekteerija wrote:Viimasel ajal on mul kahtlus, et igasugused finantsasutused (pangad, fondid, börsid jne.) on omaette tase.
See on küll tõsi mis tõsi.
Aga kogu kaasaegne rahandussüsüsteem baseerub valel ehk siis võlal ja lubadustel.
Kui natuke järele mõelda, siis mida õieti nõuavad tagasi pangad, kes on välja laenanud mitte reaalset raha, vaid õhku, fiktiivseid numbreid pangakontol?
Kainelt mõeldes, peaks pangal olema õigus tagasi nõuda vaid seda 15%, või nagu EL pankades, 2% reaalsest rahast, mis nad välja laenasid. Ülejäänu on vaid verbaalne konstruktsioon
. Sisuliselt on tegemist valeraha vorpimisega, paraku küll legaalses vormis.
Kõige suuremad jamad tekivad vist tegelikult sellest, et koos peavad eksisteerima mitu erinevat maailma: ühes tuleb raha saamiseks palehigis rassida, teises võib reegleid omatahtsi väänates mitte millestki, ehk teiste sõnadega neiltsamadet rassijatelt, miljardeid välja väänata.
Pole siis ime, et nende kahe maailma piiril tegutseb terve plejaad sebijaid-valetajaid, kelle amet on musta valgeks rääkimine.
Aga mis siis saab, kui kõik valetama hakkavad?
Läheb pankur nohuse ninaga arsti juurde, see teeb mureliku näo ja kinnitab et nüüd tuleb magnaat hetkegi kaotamata operatsioonilauale toimetada, kirjutades samal ajal seitsmekohalist arvet.
Läheb fondijuht kauplusse, müüja aga teatab et tema jaoks, paraku, maksab leivapäts nüüd 2000 krooni, sest tegemist on hoogsa majanduskasvu ja uskumatu elatustaseme tõusuga.
Tuleb laenu tagasimakse tähtaeg, võlglane saadab panka 5-kroonise ja ruudulise paberilehe, mille peal on kirjas "Siin on ülejäänud 5000 krooni".
Tundub absurdne? '
Samas, panganduses, poliitikas jm. valdkondades umbes sedaviisi aus äri käib.