Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 17 May 2013 13:49

spl viidatud artiklis on lause: "Eesti viga on selles, et majandust juhitakse projektipõhiselt: mullist mullini."

Tundub, et kultuuris või vähemalt kunstimaailmas sama.
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 17 May 2013 14:18

Commerzbank ennustab järgmist kinnisvarakrahhi Soomes ja Rootsis, kus kinnisvarahindade tsükkel on faasis, kus tõus raugeb ning hiljem järgnebki langus. Commerzbank arvab ka, et tõusu esimseses faasis on Saksamaa ja Norra, kus hinnad kasvavad kiiresti ja laenu võetakse rohkesti. Eriti kehtib Saksamaa kohta. Langusfaasis on Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Sloveenia. Põhja lähedal on Iirimaa, seevastu Taani ja Suurbritannia hakkavad sealt välja tulema.
http://www.di.se/artiklar/2013/5/17/sto ... asch-nara/
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 17 May 2013 14:25

Hoiduge Willy Selten'ist! Kes või mis see on?
Vastus: Hollandi lihunikufirma, kes tarnib sealiha nimetuse all toorainet osadele Rootsi ja Soome lihatoodete valmistajatele. (Rootsis Atria Scandinavia vorst, Soomes Felix Abba pizza). Tegemist võib olla jällegi teadmatu päritoluga hobuselihaga. Küllap see firma otsib "uusi turge" kuskil läheduses ja varsti võib eesti väheinformeeritud ostja saada jällegi uue partii Nõõ vorsti..

http://www.di.se/artiklar/2013/5/17/lit ... te-saljas/
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 17 May 2013 15:41

http://www.petitsioon.com/paevakohane_kumne_mehe_avaldus

Selliseid avaldusi lugedes jääb mulje et kodanikel peaks olema seaduslikult määratud võimalus otsuste langetamises osalemiseks, muidu korjatakse mitmes kohas allkirju ja kommenteeritakse ning tegevus hajub.

Piirist on aga jäänud mulje kui Stalini poolt üsna suvaliselt tõmmatud joonest, mis ei vasta sealsete elanike vajadustele, teedevõrgule, ega järgi looduslikke pinnavorme mille abil oleks mugavam piiriületajaid jälgida ning püüda.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 17 May 2013 16:08

Vahepeal üks psühholoogiline probleem. Mitmed mu tuttavad on rääkinud, et neil on viimasel ajal hakanud tekkima tööstress. Või depressioon? Umbes nii, et ei saa enam tööd alustadagi, kuna närv on püsti juba enne. Niiöelda töökartus. Kusjuures igasugu muude toimetustega saavad kenasti toime, aga vaat otsene projekt või ülesanne, mis hetkel käsil, vaat see ajab lausa laua või töökoha juurest eemale. Hirm, pelgus, ärrituvus, närvilisus jne.
Kusjuures see olevat viimase mõne aasta tulemus. Varem said oma töödega kenasti hakkama.
Üks pöördus psühhiaatrite poole.
Uurivad kõik, et kas keegi teab, mis niisugusel puhul teha. Asi pole ametis, tööprotsessis ega ülemuses, vaid just nimelt stressis, mis tekib töö tegemise või alustamisega.
Vähemalt 2 neist ütlesid, et neile tegelikult meeldib see töö või konkreetne ülesanne, aga nad ei saa seda tegema hakatagi, kuna stressipinge läheb juba alustamisel nii suureks. Kirjeldasid, et higistavad särgi märjaks ja piinlevad, aga ei saa asja kallale asutud ja on sellest seisundist takkapihta ära vaevatud ja loiud.
Ma pakkusin huupi, et äkki takistab ülemäärane vastutustunne ja tahtmine kõik kole hästi teha? Et siis võib toimuda sihuke kinnijooksmine. Aga see pole kindlasti ainus põhjus. Vanuselt inimesed 30-50.
Kuidas sellist stressi maha saada? Ehk keegi teab ja oskab miskit soovitada?
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 17 May 2013 16:28

Ma pakun ka huupi, et soov oma tööd hästi teha ja hirm ebaõnnestuda, kuna töö tulemusest sõltub palju muud. Teiseks pakuksin läbipõlemist.

Olen ise ka sama asjaga kokku puutunud, enamasti tekkib siis, kui olen liiga palju tööd teinud ja hüppanud vette natuke tundmatus kohas.
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 17 May 2013 16:55

to Jõehobu,

siin tegemist tüüpilise "burnout" sündroomiga, mis ka juurde saanud ärevushäire arvatavalt. Mis seal aitab ? Sõltub isiksuse tüübist, tehakse pilvebaleriini kuur. Samuti arst ütleb peate puhkama jne jne Soovitus ka sporti teha palju, ka aitab.
spl
Site Admin
 
Posts: 16506
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 17 May 2013 17:42

Aitäh,
vähemasti oskan veel miskit soovitada. Kuidas sport võiks aidata?? Kas tekitab mingi sisemise hakkamasaamise tunde? Minu teada vähemalt üks neist ka käis korvi mängimas, aga ju on talvel unarule jäänud.
Aga mis veel võiks teha?
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 17 May 2013 17:46

to jõehobu,

kõik sõltub inimese tüübist, osa vajavad ka arstlikku abi(psühholoog) osad mitte. Spordiga tekib lõdvestumise tunne aka endorfiinid. Samuti tasuks vabal ajal mitte tööle mõelda ning maksimaalselt enda hobidega tegeleda.

Kui muud ei aita, teed kasvõi igapäev 10 prääksuga kükki ja naerad enda üle :)
spl
Site Admin
 
Posts: 16506
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 17 May 2013 19:06

Majandushuviline wrote:
rr009 wrote:Tarbija soovid ja reaalne nõudlus on üks tippnaljadest - see mida tippfinantsist poolt toetatud kontsern müüb, seda ostetakse ja reaalne inimese arengule suunatud huvi on valik erineva tipptegija vahel. ... Klassikaline tarbimise ja nõudluse kõver täna kindlasti ei toimi, sest soovidel, mis peaks nõudlust suunama, puudub kate (üks põhjuseid miks unistan kodanikupalgast). ... Ja alguse saab see kõik tegelikult väga lihtsast ja suurest puudusest, inimesed ei suhtle omavahel lihtsalt ja loomulikult, seesama bussijärjekorra lobisemine lihtsast ilusast asjast puudub, tegija toksib seal tabloidil buy/sell nuppu.

Mis juhtuks kui nõudlust järgitaks värskemate andmetöötluse võimaluste abil? Näiteks sõidukitootjaid vaevab järjest langev nõudlus ja selle põhjuseid saaks uurida otse võimalikelt ostjatelt. Uue mudeli arendamise ja reklaami kaudu pealesurumise asemel võiks ostjad teha sõidukitootjale justkui reklaami sellest mida nemad soovivad. Näiteks börsilaadses ostu-müügi keskkonnas kirjeldab ostja soovitava toote omadusi ja kui seda kohe tootmises polegi siis tootjatel tekib võimalus luua järgmine toode nõudlusele vastavam. Iseasi kui nõudlusele vastavaid tooteid ei soovitagi luua ja lähteülesanne on nt. luua midagi mis liigub ja on toodetav 5000 eur kuludega ning müügist saadav kasum on 5000 eur.


Jama, kuigi täna nimetatakse just seda progressiks ja mugavust ta ju loob, kuid kuritegu on tehtud enne... Ostja ei saa oma tööd müüa pikaajaliseks laenuks, kuid auto ostmisel seda probleemi pole.. ebavõrdus on kohe sisse kirjutatud. Osaliselt võib asi nii olla, et progresiivsemaid toetada, kuid täna saab tarbija raha kätte täiesti ahela lõpus ja selle ära võtmiseks poolel teel sundkulutustega pole mingeid probleeme. Inimesel ei teki isegi otsutusvõimet, ta käib oma kopikatega ringi ja tarbib mida antakse ja maksab pool elu võlgu ja intresse neile kes reaalselt tööd teevad suht vähe. Pangal raha saamisel ei teki arusaamist, et selle taga on väärtusloome ja puudub kohustus kliendiga suhelda. A la kunsti ost peab olema samamoodi finantseeritud kui laguneva sõiduk. Keegi ei anna mingile trabanditootjale õigust pidevalt olla eelisseisundis, kuna kunagi on kehtestatud normatiiv ja monopoolses seisundis pank seda fännab...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 17 May 2013 20:05

spl wrote:to Jõehobu,

siin tegemist tüüpilise "burnout" sündroomiga, mis ka juurde saanud ärevushäire arvatavalt. Mis seal aitab ? Sõltub isiksuse tüübist, tehakse pilvebaleriini kuur. Samuti arst ütleb peate puhkama jne jne Soovitus ka sporti teha palju, ka aitab.


Tüüpiline läbipõlemissündroom. Nähtud kolleegide peal ja ise kogetud. See tuleb siis, kui on aastaid (sic) ilma puhkuseta töötatud, südamega, armastusega, täie tambiga. See on see "võitja põlvkonna" sündroom, kes aastaid töötas puhkamata ja nüüd hiljuti hakkab enneaegselt surema. Öeldakse, et väljatulek võtab sama kaua aega kui ületöötaminegi. Nagu kolleeg kirjeldas: aju teab täpselt, mida teha, kuidas teha, kõik on selge, aga käsi ei tõuse tegema, lihtsalt ei suuda, mingi blokk peal. Ta sõitis Lõuna Aafrika Vabariiki külaliskorterisse oma töid tegema, oli selline võimalus.
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 17 May 2013 21:55

Hiidkorporatsioon Monsanto asub hävitama Aafrikat "abistamise" sildi all:

http://www.greenmedinfo.com/blog/celeb- ... eck-africa

ja Bono bändist U2 on äraostetud seda üles kiitma:

http://kennysideshow.blogspot.com/2012/ ... again.html
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 17 May 2013 22:42

spl wrote:Väga tõene väide...

Eesti majandus elab mullidest
http://www.ap3.ee/blog/2013/5/17/eesti-majandus-elab-mullidest

JEP. Tuleks lausa eesti majanduse mullide ajalugu kirjutada. Üks edukas tuttav aastaid tagasi lausa kelkis. Tuleb trende tajuda ja õigel ajal ühelt teisele hüpata. Alustas turvamehena....siis kui selle tegevuse kuldajad olid...siis mingi vahendus-maaletoomine...siis reklaam ja meedia...erastamine ja kinnisvara jne. võimalik, et midagi ununes..pole ka tähtis. Peaasi, et õigel ajal väljud (tavaliselt siis, kui tuleb tegelikult rasket leivateenimistööd tegema hakata :?: ja asi pole enam SPAM...)
Viimased kohtumised on toimunud igasugustel visiooni jms. konverentsidel ...otsib koos teiste murelike nägudegav tegelastega uusi trendmulle :?:
Tundub, et viimase aja rahateenimiskohtadeks mullideks on olnud europrojektid, sotsiaalmeediakampaaniad, tehingud põllumaaga, riigirahaga IT arendus...mis veel :?: Enne seda oli suured mullid kinnisvaraga seotu, casiinondus, euronõuete täitmine, börsile minek, igasugune fondindamine jms. Mis võiks olla nüüd kuumad :?: Tavainimestele on jäänud juba pikalt vaid välismaale tööleminek e. siit jalgalaskmine.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 17 May 2013 22:53

to projekteerija,

nii ongi, hetkel kõige suurem mull on eurorahade kulutamine, ma tõsiselt mures. Selle osakaal on eelarvest suurem kui miskit kv buum.
Ei tasu unustada, et eurorahad pole igavesed ja sisuliselt nende kadumine = riigi pankrott, ma ei tea ühtegi asja, mida nö ilma nendeta rajatud.

Samas on õudne see, et poliitikutel puudub visioon kuidas edasi, kui eurorahasid enam ei tule (st kordades vähem).
spl
Site Admin
 
Posts: 16506
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 17 May 2013 23:09

rr009 wrote:Jama, kuigi täna nimetatakse just seda progressiks ja mugavust ta ju loob, kuid kuritegu on tehtud enne... Ostja ei saa oma tööd müüa pikaajaliseks laenuks, kuid auto ostmisel seda probleemi pole.. ebavõrdus on kohe sisse kirjutatud. Osaliselt võib asi nii olla, et progresiivsemaid toetada, kuid täna saab tarbija raha kätte täiesti ahela lõpus ja selle ära võtmiseks poolel teel sundkulutustega pole mingeid probleeme. Inimesel ei teki isegi otsutusvõimet, ta käib oma kopikatega ringi ja tarbib mida antakse ja maksab pool elu võlgu ja intresse neile kes reaalselt tööd teevad suht vähe. Pangal raha saamisel ei teki arusaamist, et selle taga on väärtusloome ja puudub kohustus kliendiga suhelda. A la kunsti ost peab olema samamoodi finantseeritud kui laguneva sõiduk. Keegi ei anna mingile trabanditootjale õigust pidevalt olla eelisseisundis, kuna kunagi on kehtestatud normatiiv ja monopoolses seisundis pank seda fännab...

Tööga on jah igatmoodi jama. Üks suur ärivaldkond on teenimine töötajate väljalõikamise pealt. Lausa spekuleeritakse sellega jms.
Just vahtisin üht disainiajakirja kus juhuslikult-meelega olid järjest väljas lahendused kus rohkesti inimeste väljalõikamist.
Ntx. Igasugused robotid. Jaapanlaste hooldus, abistamis ja ravirobotitele oli terve teema pühendatud.
Aga oli muudki. Ntx. Nike tossud mille tegemiseks pole vaja enam inimest (odavtööjõudu aasias). Masin koob vastavalt mõõtudele poes valmis. Selle tehnoloogiaga lõigatakse välja ka suur hulk muid töökohti...Tarnijad...enamus itoorme hankijaid, osad logistikud ja pea kõik jäätmetega tegelejad (jäätmeid praktiliselt ei teki). Ainult, et kui enamus enam palka ei saa...tööd pole ...siis pole ju ka eriti ostjaid juurde tekkimas.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 17 May 2013 23:47

spl wrote:to projekteerija,

nii ongi, hetkel kõige suurem mull on eurorahade kulutamine, ma tõsiselt mures. Selle osakaal on eelarvest suurem kui miskit kv buum.
Ei tasu unustada, et eurorahad pole igavesed ja sisuliselt nende kadumine = riigi pankrott, ma ei tea ühtegi asja, mida nö ilma nendeta rajatud.

Samas on õudne see, et poliitikutel puudub visioon kuidas edasi, kui eurorahasid enam ei tule (st kordades vähem).

Eriliselt rõhutab seda eurolipuga siltide panemine. Mõnel pool on ka ilma paljugi toimunud...eriti varasemal ajal aga sildid aastakümneteks on vaid europrojektidel...
Kohati on tulemus sarnane teatud nõukogude aja perioodidega. Vennaliku abile rõhudes (punalippude ja isakese pildiga) olid ka siis kõik asjad varustatud...Sageli oli tegemist vaid pettusega. Abi oli saadud kolhoosnike endi lautadest ja lautki oli juba ammu varem olemas. jne.
NSVL-i ja EU sarnasus minu jaoks üha kasvab. Mõni asi on vaid rafineeritum.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 18 May 2013 00:30

rr009 wrote:Jama, kuigi täna nimetatakse just seda progressiks ja mugavust ta ju loob, kuid kuritegu on tehtud enne... Ostja ei saa oma tööd müüa pikaajaliseks laenuks, kuid auto ostmisel seda probleemi pole.. ebavõrdus on kohe sisse kirjutatud. Osaliselt võib asi nii olla, et progresiivsemaid toetada, kuid täna saab tarbija raha kätte täiesti ahela lõpus ja selle ära võtmiseks poolel teel sundkulutustega pole mingeid probleeme. Inimesel ei teki isegi otsutusvõimet, ta käib oma kopikatega ringi ja tarbib mida antakse ja maksab pool elu võlgu ja intresse neile kes reaalselt tööd teevad suht vähe.

Meenub 1960/70 sõidukitööstuse languse põhjuse otsimine, kus leiti et ostujõuliseks muutunud noorem põlvkond soovis oma soovidele täpsemini vastavaks kohandatud tooteid ja enam ei piisanud vaid paarist standardvarustusega mudelist. Tol ajal käis see pikaajalise ja mahuka turu uuringu kaudu, mida väiksemad või lausa alustavad ettevõtted ehk lubada ei saakski. Täiusliku turu omadusteks peetakse ratsionaalseid osalejaid kes on kõikidest võimalustest teadlikud ja langetavad arukaid otsuseid jms. tegelikul turul on üsna palju valgeid laike, muuhulgas nõudluse üksikasjade ja mahu kohta. Plaanimajanduses püüdsid riigiametnikud oma tarkusest arvestada kui palju ja mis kaupu soovitakse, turumajanduses tehakse lisaks veidi turu-uuringuid mis pole ikkagi ammendavad ülevaated kogu turust. Miks siis mitte sammuke edasi minna ja küsida inimestelt: kui palju, mida uudset ja mis hinnavahemikus soovitakse? Kui varem püüti kogu nõudlust katta kahe tootega ja neid kõigile turundusega pressides maha müüa siis täpsemate andmetega võiks luua ütleme neli täpsemalt suunatud ja soovidele vastavamat toodet.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby r009 » 18 May 2013 09:52

Majandushuviline wrote:
rr009 wrote:Jama, kuigi täna nimetatakse just seda progressiks ja mugavust ta ju loob, kuid kuritegu on tehtud enne... Ostja ei saa oma tööd müüa pikaajaliseks laenuks, kuid auto ostmisel seda probleemi pole.. ebavõrdus on kohe sisse kirjutatud. Osaliselt võib asi nii olla, et progresiivsemaid toetada, kuid täna saab tarbija raha kätte täiesti ahela lõpus ja selle ära võtmiseks poolel teel sundkulutustega pole mingeid probleeme. Inimesel ei teki isegi otsutusvõimet, ta käib oma kopikatega ringi ja tarbib mida antakse ja maksab pool elu võlgu ja intresse neile kes reaalselt tööd teevad suht vähe.

Meenub 1960/70 sõidukitööstuse languse põhjuse otsimine, kus leiti et ostujõuliseks muutunud noorem põlvkond soovis oma soovidele täpsemini vastavaks kohandatud tooteid ja enam ei piisanud vaid paarist standardvarustusega mudelist. Tol ajal käis see pikaajalise ja mahuka turu uuringu kaudu, mida väiksemad või lausa alustavad ettevõtted ehk lubada ei saakski. Täiusliku turu omadusteks peetakse ratsionaalseid osalejaid kes on kõikidest võimalustest teadlikud ja langetavad arukaid otsuseid jms. tegelikul turul on üsna palju valgeid laike, muuhulgas nõudluse üksikasjade ja mahu kohta. Plaanimajanduses püüdsid riigiametnikud oma tarkusest arvestada kui palju ja mis kaupu soovitakse, turumajanduses tehakse lisaks veidi turu-uuringuid mis pole ikkagi ammendavad ülevaated kogu turust. Miks siis mitte sammuke edasi minna ja küsida inimestelt: kui palju, mida uudset ja mis hinnavahemikus soovitakse? Kui varem püüti kogu nõudlust katta kahe tootega ja neid kõigile turundusega pressides maha müüa siis täpsemate andmetega võiks luua ütleme neli täpsemalt suunatud ja soovidele vastavamat toodet.

Loomulikult on see progress, iga optimeerimine on realne areng.... kitsas segmendis .... aga ebaõiglase jaotuse probleem vaid leevendub, aga võimalus turgu mõjutada on passiivne, vaid raha/võimu omamine sunnib tänapäeval end arvestavaks muutuma, seetõttu peab raha liikumise skeem osaliselt muutuma
r009
 
Posts: 392
Joined: 25 Aug 2010 14:50

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby r009 » 18 May 2013 10:01

Ma tahan stabiilselt väita et raha lugev inimene on tunduvalt kõrgemalt ja peenemalt raha väärtustav variant kui need ülburid kes end otsustasid tarkade klubiks nimetada. Võin isiklikest kogemustest väita et 15-20% neist on elukauged jobud ja 10-15% tõsiselt perversete kalduvustega, aga neil on õigus otsustada 25-33% inimeste heaolu..
Järelikult anna osa raha kodanikele, nad hakkavad selle üle muretsema.. ja mitte otse raha, vaid jaotussusteem koos vahenditega...
r009
 
Posts: 392
Joined: 25 Aug 2010 14:50

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 May 2013 11:35

ei nojah, jõgede teistpidi pööramine -- tuleb kuidagi tuttav ette. :lol: :lol: :roll:
http://www.epl.ee/news/eesti/ajaloolise ... d=66146092

jälle üks sammuke nõuka-ajale lähemale (teadupärast siis ei osutunud ka see võimalikuks, kuigi Siberi jõgede teistpidi pööramine arutlusel oli)
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 19 May 2013 00:10

r009 wrote:Ma tahan stabiilselt väita et raha lugev inimene on tunduvalt kõrgemalt ja peenemalt raha väärtustav variant kui need ülburid kes end otsustasid tarkade klubiks nimetada. Võin isiklikest kogemustest väita et 15-20% neist on elukauged jobud ja 10-15% tõsiselt perversete kalduvustega, aga neil on õigus otsustada 25-33% inimeste heaolu.. Järelikult anna osa raha kodanikele, nad hakkavad selle üle muretsema.. ja mitte otse raha, vaid jaotussusteem koos vahenditega...

Eelnev mõte on veidi sedamoodi et kui varem langetas tarkade klubi otsuseid teadmata rohujuuretasandi soovidest, siis andmetöötlus võimaldaks luua selgema pildi rohujuuretasandi nõudlustest. Kui seda veelgi kaugemale arendada siis nt. juhul kui linnaelanikud kirjeldavad oma soovina liikuda linna piires keskmiselt 50 km/h, leitaks nõudluse analüüsi tulemusena tavapäraste erasõidukite asemel lahenduseks olevat kiirtrammi võrk, mille peatustes on kasvõi üüritavate elektrisõidukite parkla mis nt. google tehnoloogia arenedes võiks kunagi hakata oskama ise tagasi parklasse sõita. Praeguse ühisliikluse keskmine kiirus on umbes 15 km/h ja ummikutes sõidukitel pole vist samuti oluliselt üle 30 km/h, väheneks vajadus suurte parklate ning Ülemiste sarnaste kulukate ristmike järele jne.

Selle saavutamiseks peaks kiirtramm vms. saavutama keskmise kiiruse ligi 20 m/s, tippkiirusega 90 km/h, peatuse vahega 1 km ning peatuse kestusega max. 15 sekundit. Ehk ei midagi ulmelist või raketiteadust - isegi rahaliselt oleks see teostatav senise kütusemaksu ning kallite megaristmike rahadega. Kui oleks vaid tahtmist.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 19 May 2013 01:28

spl wrote:Varsti nõutakse ettekandjalt kõrgharidust :)
Aruanne: Eesti «kõrgharitud ettekandjate» suur hulk torkab silma
http://www.postimees.ee/1236130/aruanne-eesti-korgharitud-ettekandjate-suur-hulk-torkab-silma

http://arvamus.postimees.ee/1239864/andres-pung-kas-eesti-haridussusteemi-valjund-ja-toojouturu-noudlus-on-vastavuses

Nagu näeme, on optimaalse haridusliku ettevalmistusega inimesi Eesti tööjõuturul pakutud jaotuse järgi alla poole – üksnes 45 protsenti ehk ca 275 000 töötajat. Ülejäänud, ca 334 000 inimest, ei tööta oma haridustasemega võrreldes kas rohkemal või vähemal määral kõige sobilikumal ametikohal.

Väga suur mittevastavus eeldatava haridustaseme ja tegeliku ametikoha vahel on juhtide ametirühmas, vaid 57 protsenti neist on kõrgema haridusega. ... Ilmselt tuleb siit otsida ka teist põhipõhjust, miks meie tootlikkuse tase on ikka veel niivõrd madal – paljud ettevõtete omanikud ja tegevjuhid ei ole valmis või pole üldse huvitatud tootearendusest, kõrgema lisandväärtusega tootmisest, korralikust turundusest või ekspordist. Piirdutakse traditsioonilise tootmisega, olles seejuures suunitletud madalapalgalisele tööjõule, mis garanteerib minimaalse kasumlikkuse.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 19 May 2013 11:37

Selle saavutamiseks peaks kiirtramm vms. saavutama keskmise kiiruse ligi 20 m/s, tippkiirusega 90 km/h, peatuse vahega 1 km ning peatuse kestusega max. 15 sekundit. Ehk ei midagi ulmelist või raketiteadust...

http://en.wikipedia.org/wiki/Alstom_Citadis
redesigned to operate on the same lines as regional trains and intended for running at up to 100 km/h

http://en.wikipedia.org/wiki/Siemens_SD-460
Maximum speed 65 miles per hour (105 km/h)

Isegi Škoda areneb http://en.wikipedia.org/wiki/%C5%A0koda_15_T
Maximum speed 80 km/h
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 19 May 2013 11:52

On aru saada, et foorumis esineb investeerijaid, nii et lingin FB-sõbra edastatud lingi teemal, et mida soovitab pensioneeriv tippstrateeg investoritele -- ilmselt siis aus jutt, kui ta pensile jääb ja väljub valdkonnast:

http://www.businessinsider.com/best-inv ... ice-2013-5
h
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 19 May 2013 11:58

Näide 3-kordsest ajasäästust isegi 70 km/h tipuga http://en.wikipedia.org/wiki/Pozna%C5%84ski_Szybki_Tramwaj#Present_day
Travel times between the northern districts and the centre decreased from about 40 minutes to some 10–15 minutes.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 May 2013 12:14

Tänane statistikapärl ehk näpunäiteid kindlustusfirmadega suhtlemiseks:
==============================================================
PROBLEEM
Elad piirkonnas, kus on
üleujutus 1 kord 100 aasta jooksul ehk 1/100 aastas (0,01)
vulkaanipurse 1 kord 50 aasta jooksul ehk 1/50 aastas (0,02)
Mitu aastat peab seal elama, et näha katastroofi 50% tõenäosusega?

LAHENDUS
Kõigepealt tuleb arvutada tõenäosus, et kumbagi katastroofi ei juhtu ühe aasta jooksul:
1 - 0,01 = 0,99
1 - 0,02 = 0,98
0,99 x 0,98 = 0,9702

seejärel tõenäosus, et seda ei juhtu kahe aasta jooksul:
0,9702 x 0,9702 = 0,9413 ehk tõenäosus, et juhtub 1 - 0,94 = 6%
kolme aasta jooksul:
0,9702 x 0,9702 x 0,9702 =0,9132 ehk tõenäosus, et juhtub 1 - 0,91 = 9%
nelja aasta jooksul:
0,9702 astmel 4 jne.

VASTUS
50%-line tõenäosus saabub 23. aastal, siit edasi võib arvutada ka näiteks 90%-lise tõenäosuse jne.
(eeldusel, et tegemist on juhusliku (muudes asjaoludest sõltumatu) sündmusega. Ookeanide veetaseme tõus, inimtegevus vulkaanidelähedal jne. võib teha omad korrektiivid.)

Allikas: http://www.businessinsider.com/controve ... 013-5?op=1
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 May 2013 12:43

Majandushuviline wrote:
spl wrote:Varsti nõutakse ettekandjalt kõrgharidust :)
Aruanne: Eesti «kõrgharitud ettekandjate» suur hulk torkab silma
http://www.postimees.ee/1236130/aruanne-eesti-korgharitud-ettekandjate-suur-hulk-torkab-silma

http://arvamus.postimees.ee/1239864/andres-pung-kas-eesti-haridussusteemi-valjund-ja-toojouturu-noudlus-on-vastavuses

Tänud, et linkisid. Huvitav arutlus. Oleks jäänud muidu lugemata. Täna enne voodist tõusmist läksid mõtted noorusmälestustele ja siis jäin mõttesse, et kui paljud õieti neist kamraadidest tegutsevad oma erialal. Leidsin, et haridussüsteem on töötanud suht ebaefektiivselt - tegelenud inimestega, kellel pole neid teadmisi vaja läinud.

Mida teha? Kas aitaks suurem spetsialiseerumine või laiem ja sisulisem baasharidus? (seda, et inimesed koolituseta jätta, ma ei pea õigeks). Pigem mõlemad.
a) suurem spetsialiseerumine: vähendada vastuvõttu tänastele erialadele ja luua uusi erialasid. Puudus: noor inimene ise ei tea veel, kelleks tahab saada ja valib ikka valesti, hiljem peab täiesti ümber õppima. Lahendus: võimaldada õppimist eeskätt juba välja kujunenud isiksustele. Näiteks 30a. vanuses tagatakse vaba aeg õppimiseks koos praeguse palga säilimisega - seni, kuni õppeedukus on hea.
b) laiem baasharidus: mitte õpetada kitsaid erialasid noortele, piirduda üldharivate universaalsete aladega, millest saab nö elutarkus.

Eks traditsiooniline süsteem on ka seda püüdnud järgida (algtase, põhitase, gümnaasiumitase, ülikool, magistrantuur, doktorantuur). Aga tänapäeva inimene pole päris see, mis varem. Varem pidi inimene küpsema noorelt, tänaste noorte lapsepõlv on pikem, ka lapsi saadakse hiljem. Seega - spetsialiseerumise peaks lükkama natuke hilisemale ajale (25 aastat vanuses?). Enne seda peaks inimene juba natuke töötama ja saama 'maitsta' erinevaid töid.
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 May 2013 12:55

Põhikoolis-gümnaasiumis rohkem rõhku universaalsetele põhitõdedele loogikas, filosoofias, majanduses, eetikas, matemaatikas, keeltes jne. Ülikooli astumiseks vanuse alampiir 23 aastat (inimene peab enne natuke otsima kohta oma elus - kas töötama või hakkama ettevõtjaks (või minema pahale teele - ka neid on ju alati))
td
 
Posts: 13587
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Guest » 19 May 2013 13:37

td wrote:Põhikoolis-gümnaasiumis rohkem rõhku universaalsetele põhitõdedele loogikas, filosoofias, majanduses, eetikas, matemaatikas, keeltes jne. Ülikooli astumiseks vanuse alampiir 23 aastat (inimene peab enne natuke otsima kohta oma elus - kas töötama või hakkama ettevõtjaks (või minema pahale teele - ka neid on ju alati))



Onul kaks tütart--tütar 1 läks Tallinna Kunstimisaganes Ülikooli,sai esmese valikuga sisse,onul hull hea meel,tütar kaks õppis kokaks.
Tütar üks üürib Pärnus uusmajas korterit,et korra kuus kodus käia,tütar kaks ei tule kuidagi omadega välja--resümee,kes midagi reaalselt teeb,või toodab,jääbki ilma vanemateta virelema,kes voolib savi,lõikab kangaid,või määrib värvi,sebib ime toetuse ja õitseb.
Lahe Eestielu
:HEAD :HEAD :HEAD
Guest
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 19 May 2013 16:27

Ehk ei midagi ulmelist või raketiteadust - isegi rahaliselt oleks see teostatav senise kütusemaksu ning kallite megaristmike rahadega.

Pikimad liinid on pikkusega 15 km millel ühel sõidukil kulub keskmise kiirusega 50 km/h ühe ringi tegemiseks 36 minutit. Nelja sõidukiga saavutataks juba väljumiste vahe 9 minutit. Võttes näiteks Tallinna liblika kujulise jaotuse, saaks selle jagada kuueks liiniks: Kopli, Pirita, Lasnamäe, Laagri, Mustamäe, Õismäe. Kokku 24 (6x4) sõidukit.
Alstom Citadis: average cost of €3.2 million per car.
Kokku 77 miljon eurot.

Kütusemaks on suurusjärgus 220 miljon eurot aastas, millest 25% ehk 56 miljon eurot teedel rakendust ei leia. Kui see raha leiaks rakenduse kiirtrammides, siis kogu linna katva võrgu trammid saaks ostetud veidi enam kui ühe aasta jooksul. Jagades väljamineku 10 aasta peale, tuleks aastas leida 8 miljon eurot ehk 3% kütusemaksust. Ja megaristmike kulusid pole veel arvesse võetudki! Tegelikkuses pole suudetud ühtainsatki liini rajada 25 aasta jooksul.
Majandushuviline
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 5 guests