spl wrote:lihtsalt hetkel mina vaevlen ideede kriisis ja paljud teised ka...just selliste huvitavate teemadel. See TÄPU annab tunda nö täiega...viimasel ajal ka mu ajule. Teen lollusi....
MM wrote:spl wrote:lihtsalt hetkel mina vaevlen ideede kriisis ja paljud teised ka...just selliste huvitavate teemadel. See TÄPU annab tunda nö täiega...viimasel ajal ka mu ajule. Teen lollusi....
Mul ideede kriisi hetkel ei ole, suurim probleem see, et peab jube väikse palga eest palju tööd tegema ja pole aega ideid realiseerida. Aga hea on see, et midagi ikka meie riigil saab ka-suvel kavatsen jääda vanemapuhkusele. Siis peaks juba aega rohkem olema. Esitasime just PRIA le küla spordiväljaku rahataotluse ja nüüd on uus eesmärk seltsimaja ja puhkemaja tegemine. See vist mingi eriala haigus-hullult tahaks midagi ehitatada
.
MM wrote:spl wrote:to MM, ma hakkasin nüüd mõtlema, pole eriti just seaduste spetsialist. Aga kui põhitöö kõrvalt oled FIE, siis nagu tööandja maksab sinu sotsmaksu ning täiendavalt ei pea maksma (?). Kas seal mitte pole ka sama süsteem nagu 2 koha peal töötamine (pool kohta mõlemast); et pead siis nö valima tööandja, kes maksab sotsmaksu. Huvitav, kas antud juhul siis ka ei rakendata süsteemi, et nädalas üle 48 tunni ei tohi töötada.
Huvitav, paljud ministeeriumite töötajad on ka FIE'd/ettevõtjad samaaegselt ?
Kui oled kusagil palgatööl, siis peab tööandja igal juhul miinimum palka maksma ja seega maksab miinimum sots maksu sinu eest ära (see peaks olema ca 1435 krooni-33% miinimum palgast). Kui oled samal ajal FIE ja mingit tegevust ei toimu, siis pole vaja ka lisaks midagi maksta.
Kui palgatööl ei käi ja oled ainult FIE, siis pead iga kuu maksma vähemalt 1435 krooni sots. maksu sõltumata sellest, kas tegutsed, või mitte.
FIE ks olemine ei tohiks olla 2 töökoht, sest endaga töölepingut ei tee. Kui aasta lõpus tulud ületavad kulusi, siis selle vahe pealt peab veel lisaks maksma sots, tulu jne maksud. Sellepärast FIE del aasta lõpus käibki kõva kulutamine, et kulud ja tulud tasakaalu saada.
Põhimõtteliselt pole mõtet FIE na 2000 de eest kuus sokke kududa, kui 1435 sellest pead ära maksma. FIE mõte peakski olema see, et kui vahel natuke midagi seaduslikult müüa tahad vms, aga praegu on nii, et seda võidki põhitöö kõrvalt teha. Ise ei ole FIE ja 100% kindel selles eelnevas pole. Ikka väga keeruliseks on tehtud see väike ettevõtlus.
Mulle hakkab järjest rohkem MTÜ vorm meeldima. Esiteks saavad nad 10% lise omafinantseeringuga toetusi kõikvõimalike asjade jaoks (spordivahendid, muusikariistad, käsitöövahendid, murutraktorid jne). Teiseks saab teha päris palju kulutusi maksuvabalt. Eeldab muidugi seda, et on mida kulutada. Teed näiteks MTÜ tehnikasõbrad, kelle põhikirjaline eesmärk on tehnika huvi arendamine jne. Samal ajal võib MTÜ pakkuda mingit teenust (näiteks IT teenused vms.) ja kogu teenitud tulu kulutada oma tehnika huvi peale. Ja seda kõike täiesti seaduslikult. Muidugi paberimäärimist omajagu ja võib juhtuda, et raha teenimiseks ei jää enam palju aega. Kui aga on mingi kallis hobi ja mingi teenus ka, mida tahetakse, siis peaks ära tasuma küll.
projekteerija wrote:MM wrote:spl wrote:to MM, ma hakkasin nüüd mõtlema, pole eriti just seaduste spetsialist. Aga kui põhitöö kõrvalt oled FIE, siis nagu tööandja maksab sinu sotsmaksu ning täiendavalt ei pea maksma (?). Kas seal mitte pole ka sama süsteem nagu 2 koha peal töötamine (pool kohta mõlemast); et pead siis nö valima tööandja, kes maksab sotsmaksu. Huvitav, kas antud juhul siis ka ei rakendata süsteemi, et nädalas üle 48 tunni ei tohi töötada.
Huvitav, paljud ministeeriumite töötajad on ka FIE'd/ettevõtjad samaaegselt ?
Kui oled kusagil palgatööl, siis peab tööandja igal juhul miinimum palka maksma ja seega maksab miinimum sots maksu sinu eest ära (see peaks olema ca 1435 krooni-33% miinimum palgast). Kui oled samal ajal FIE ja mingit tegevust ei toimu, siis pole vaja ka lisaks midagi maksta.
Kui palgatööl ei käi ja oled ainult FIE, siis pead iga kuu maksma vähemalt 1435 krooni sots. maksu sõltumata sellest, kas tegutsed, või mitte.
FIE ks olemine ei tohiks olla 2 töökoht, sest endaga töölepingut ei tee. Kui aasta lõpus tulud ületavad kulusi, siis selle vahe pealt peab veel lisaks maksma sots, tulu jne maksud. Sellepärast FIE del aasta lõpus käibki kõva kulutamine, et kulud ja tulud tasakaalu saada.
Põhimõtteliselt pole mõtet FIE na 2000 de eest kuus sokke kududa, kui 1435 sellest pead ära maksma. FIE mõte peakski olema see, et kui vahel natuke midagi seaduslikult müüa tahad vms, aga praegu on nii, et seda võidki põhitöö kõrvalt teha. Ise ei ole FIE ja 100% kindel selles eelnevas pole. Ikka väga keeruliseks on tehtud see väike ettevõtlus.
Mulle hakkab järjest rohkem MTÜ vorm meeldima. Esiteks saavad nad 10% lise omafinantseeringuga toetusi kõikvõimalike asjade jaoks (spordivahendid, muusikariistad, käsitöövahendid, murutraktorid jne). Teiseks saab teha päris palju kulutusi maksuvabalt. Eeldab muidugi seda, et on mida kulutada. Teed näiteks MTÜ tehnikasõbrad, kelle põhikirjaline eesmärk on tehnika huvi arendamine jne. Samal ajal võib MTÜ pakkuda mingit teenust (näiteks IT teenused vms.) ja kogu teenitud tulu kulutada oma tehnika huvi peale. Ja seda kõike täiesti seaduslikult. Muidugi paberimäärimist omajagu ja võib juhtuda, et raha teenimiseks ei jää enam palju aega. Kui aga on mingi kallis hobi ja mingi teenus ka, mida tahetakse, siis peaks ära tasuma küll.
Paljude asjadega MTÜ tegeleda ei saa.
Ma ise pole uurinud, aga väidetavalt MTÜ-d projekteerimisega tegeleda ei saa.
Tegevuslitsentsi lihtsalt ei väljastata.
Kuigi olen mõtelnud, et nii mõnedki projekteerimisvaldkonnad võiksid just olla MTÜ-de pärusmaa.
Niigi paljud bürood (arhitektuuribürood peamiselt) väidavad, et nende tegevus rohkem osaliselt tasustatud hobi. Viimasel aastal hangete võitmise hind on enamasti pealemaksmine. Võidab see kes leiab sponsori. (Sponsor on ehitaja, peatöövõtja või mõni materjali tootja/tarnija kes saab endale ehitushanke juures mingisuguse eelise)
Ivar wrote:Ehitusest jällegi. Pole küll kiuslik aga kahjurõõm ikka kõige suurem:
http://www.e24.ee/?id=216775
Piiskhaaval küll aga karikas vist hakkab igas suunas üle ajama.
affordable wrote:hariduselt puidurestauraator (kesk)
spl wrote:... td näiteks ei usu, et on tavaline üldarst, pigem ma ei teagi kirurg kõiketegija ?
spl wrote:Nüüd mõtlen siin, et kas peaks jälle aasta lõpuks kuhugi palgatööle minema. Ei kisu kontorisse...siuhke ekskavaator nendest ees, eriti uuema ajastu IT meestest, täiesti "bricked" tüüpi inimesed (ruuterile vale firmware peale, siis on sul nö brick / kivike, seade, mis ei toimi) , nad absull ei kuula mitte midagi
hex wrote:mina siis katlakütja-kaugelt seotud ka süsta t. õhku lennanud majaga.gaasi plahvatust ei usu.artiklite järgi tuli välja,et eestis polegi ühtegi maagaasiplahvatust kunagi olnud...
spl wrote:to h, ntx projekteerimise valdkond väga lai.
Kunsti suunitluse kohta ma ei oska miskit täpsustavat küsidagiNagu ma arusaanud, ise otseselt ei tegele maalimise / skulptuuridega jne ?
td wrote:Olen radioloog (röntgenarst).
h wrote:hex wrote:mina siis katlakütja-kaugelt seotud ka süsta t. õhku lennanud majaga.gaasi plahvatust ei usu.artiklite järgi tuli välja,et eestis polegi ühtegi maagaasiplahvatust kunagi olnud...
Katlakütja ametil on väga väärikas minevik, nõuk-ajal olid mitmed intellektuaalid, kes ei nõustunud valitseva riigikorraga, katlakütjad. Nad võtsid sellise alandliku töökoha, et vabal ajal tegelda endale meelepäraste probleemidega. Näiteks Läti eelmine kultuuriminister, karismaatiline Helena Demakova kuulus sellesse rubriiki, ainult et naisena oli ta nõuk-ajal töötanud koristajana. Nii et sulgi võib olla marssalikepike põues.
hex wrote:mina siis katlakütja-kaugelt seotud ka süsta t. õhku lennanud majaga.gaasi plahvatust ei usu.artiklite järgi tuli välja,et eestis polegi ühtegi maagaasiplahvatust kunagi olnud...
spl wrote:affordable wrote:hariduselt puidurestauraator (kesk)
Vau, esimene täiesti bro haridus ju, kas tõesti turgu pole. Ma omal ajal üritasin ise vana mööblit taastada onu juures ja mu teadmiste pagas jäi kesiseks. Samas reaalsuses mitmekesine ametite oskus annab tööturul hea eelise, minul ntx peale IT pole võimalik muud sektorit valida, kuigi tahaks midagi muuta.
aff wrote: Väga suur osa sellest tööst on nürimeelne nühkimine, kraapimine, lihvimine.
spl wrote: Lasin 2 puuri teritada, peaksin mainima, et puurimisel hiljem puur kulus ära. Kunagi onupoeg õpetas mulle puuri teritamist olin täiesti hämmingus milline nurkade teooria seal taga oli, õige poos isegi teritamisel.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 15 guests