Mu enda (möönan et mitte kõige positiivsem) tulevikuvisioon oleks umbes midagi sellist et elamiskõlblikuks jäävate riikide piiridele paigutakse lihtsalt kuulipildujad, et vältida lisanduvate sööjate saabumist laiuskraadidelt kus kuumus on kõlvikute pindala vähendanud alla kriitilise piiri, vähene põhjavesi on kenasti ära tarbitud, või siis on toiminud mingid muud tegurid mis seal elu elamiskõlbmatuks on muutunud (ka "pimesi sünnitamine", olgu mainitud).
Põhjavee osas nägin hiljuti dokki (vist oli) Nigeeria sisemaalt, kus kaevukaevaja (selline eraldi amet täiesti olemas) kurtis et vanasti sai vee kätte a la 5m sügavuselt, nüüd toksis aga oma lusikakujulise labidaga juba mitmendat nädalat, on 15 m sügavusel, ja vett ei luba kusagilt.
Ja identiteedi määrab kõige selle juures mitte see kust ollakse pärit, vaid see kus hetkel viibitakse, kas marjamaal või karjamaal (ka US/Mehhiko piiril on rangemad kontrollijad kuuldavasti just elamisloa/kodakondsuse saanud eks-mehhiklased ise). Varem sai siin mainitud ka seda et nt miljardärist eskimol või aafriklasel ja miljardärist "aarialasel" on on omavahel rohkem ühisosa ja jututeemasid, kui on seda nt miljardärist Aikul ja ma mitte-miljardärist Petsil.
Inimloomus ei ole mõne tuhande aastaga praktiliselt muutunud, ja kui kitsikus on käes siis igasugused Maslowi püramiidi kõrgemad kihid muutuvad paratamatult "luksuskaubaks", sh ka igasugune eetika, moraal jms. Kusjuures näiteid on küllaga nii kaasajast kui minevikust. Hea näide on praegune India ja Bangladeshi piir, kust hiir ka läbi ei poe (kusjuures Indast Bangladeshi suunal väga suurt tungi ei ole.)
Ja ajaloost võib võtta kasvõi laevaõnnetused Shotimaa kaljusel rannikul (kus samuti lokkavaid viljavälju teatavasti ei ole). Merehädaliste päästmisele seal keskajal keegi eriti aega ei raisanud, kuivõrd sööjaid oli kausi ümber niigi piisavalt (pigem üritati just kõik mättasse lüüa, nö "kindla peale"), ja kaljudele paigutati isegi võltsmajakaid et rohkem nänni kohale purjetaks.
Viimasel ajal on olnud moeks rääkida üsna palju "geopoliitilisest reaalsusest". Ma ise arvan et mingi aja möödudes hakkame me rohkem rääkima ka "inimloomuse reaalsusest" (või siis lihtsalt "uuest reaalsusest", et televaatajaid ja skrollijaid mitte liigselt ehmatada).
Kaldun ka arvama et lõpptulemuse seisukohalt (või täpsemalt - inimloomuse tõelise palge avaldumise seisukohalt) pole vist väga vahet kas üksikule parvele merel jäävad kümme pastorit või kümme kriminaali, ühtede puhul võtab asi arvatavasti lihtsalt natuke kauem aega.
