Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby r009 » 13 Jan 2020 10:13

Td. Kuskilt lugesin, et koraanis on kirjutatud, et vett ei tohiks seistes juua ja sellel pidi ka teaduslik seletus tänapäeval olema, a la liiga kiirelt jookseb organitest läbi ja rikub bakteriaalset keskkonda.... Kas see on õige fakt ja kuidas primitiivsed isikud selle järelduseni oleks pidanud jõudma, kui kergesti on see tajutav..
r009
 
Posts: 399
Joined: 25 Aug 2010 14:50

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2020 11:21

lühike vastus on: EI

pikk vastus: toidu edasiminek ja vee imendumine sõltub rohkem sooletegevusest ja toidu osmolaarsetest omadustest; kehaasend mõjutab vaid niipalju, et lamades paremal küljel valgub toit kergemini maost edasi soolde, aga see sõltub ka rohkem sellest, kui palju sool avaneb ja toitu edasi kannab. Sool ei ole lihtsalt toru vaid seda juhib väga palju närvirakke, kaalult vist tubli 1/4 inimese kehas olevatest kõikidest närvirakkudest ....

väga pikk vastus: meditsiinis/bioloogias on inimestel kiusatus koostada mudeleid teadaoleva info põhjal (antud näites: "vesi voolab allapoole"), aga peaaegu alati on oluline osa infost varjatud kujul ning veel teadamata, seega "loogiliselt koostatud" mudel ei vasta tegelikkusele ja saadakse vale järeldus. Seda tuleb silmas pidada ka siis, kui mõni meditsiiniteadlane loob mingi uue teooria ja püüab inimesi veenda selle õigsuses ("ärge sööge rasva, lähete paksuks", "piirake kolesterooli sidaldavaid toite, sest see tõstab vere kolesteroolisisaldust" jne. jne. jne.)

võibolla kõige täpsema mudeli saab siis, kui pidada inimorganismi "mustaks kastiks" ja püüda väljastpoolt uurida seda (kuidas reageerib meie käitumisele/suhtumisele) - empiirlised katsed; antud näites: võrrelda inimesi, kes joovad püsti ja kes joovad istudes või pikali. Aga ka siis võib olla mingi varjatud lisafaktor, mis vastutab nähtud efekti eest ja võib mõnes teises olukorras seda tulemust mõjutada teisiti. "Musta kasti" uurimiseks ongi kasutusel randomization, et peidetud faktorite mitmesugust mõju neutraliseerida antud katses. Mida paremini randomiseeritud, seda kindlamini võib öelda, et uurisime ainult selle faktori mõju, mille järgi uuritavad eraldasime gruppidesse (antud juhul:
mõjufaktor: vee joomine püsti ja pikali;
tulemus: soolesisu bakterite seisund (*milliste kriteeriumite alusel tuleks seda väljendada? mis iseloomustab bakterite tervist kõige paremini?)
uuringugrupp: juhuslikult valitud grupp inimesi, kes ei ole grupeeritud soo, usutunnistuse, vanuse, haiguste ega muu tunnuse alusel, grupp on juhuslikult jaotatud pooleks - pooled nendest joovad vett püsti, pooled mitte)

-------
*nagu näha, võib viga sisse lipsata ka sellest, et me täpselt ei tea, kuidas näeb välja normaalse tervise juures olev bakter - kui valime vale kriteeriumi, saame ikka vale vastuse .... Bakterite asemel võib võtta "hea tulemuse" kriteeriumiks inimese hea subjektiivse tundmuse, kuid ka see võib olla petlik (näide: viina juues on enamusel lõbus, aga seda ei saa võtta hea lõpptulemuse kriteeriumiks)
Last edited by td on 13 Jan 2020 12:23, edited 4 times in total.
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2020 11:43

h wrote:Järeldaks, et kui võimalik, peaks mitte manustama tablette jms, vaid
a) sööma kvaliteetset ja õiget toitu jms, et hoida ära haigusi
b) võimalusel end turgutama looduslike ja puhaste ravimitega
ning lisaks paljud teised võrrandi osad, mis ka mõjuvad igapäevaselt.


Kehtib sama lugu, mida kirjutasin teooriate kohta oma eelmises postituses. Järeldus on see: tasub olla konservatiivne, sest organism on iseseisvalt hakkama saanud miljonite aastate vältel. Inimese enda loodud teooriad organismi turgutamiseks ei pruugi olla õiged. Tuleks hoiduda ülemõtlemisest ja üleravimisest. Sekkuma peaks siis, kui loodus ei saa ise hakkama (see muidugi ei tähenda, et inimene laseb oma haigusel enne kaugele areneda kui arsti juurde pöördub, lihtsalt arst peab olema nii tark, et oskab otsustada, millal on vaja sekkuda looduse töösse). Selle kohta on palju tsitaate. kõige radikaalsem ehk see, parafraseerin:

arst on patsiendi tuju tõstmiseks, loodus ise ravib

----
Teine äärmus. Ravimitööstus kardab kohtukulli ja seetõttu loetleb üles kõikvõimalikud ravimite kõrvaltoimed, et päästa end vastutusest: "Kõrvaltoimete tekkimisel konsulteerige arstiga".

----
Noortel arstidel on refleks: kui märkad sümptoomi, siis kohe ravi seda.
Patsientidel on ootus: pai doktor, anna rohtu, mis avitaks.

ja nii see pall veereb ...
("me ei oota looduselt armuande vaid võtame neid ise" jne.)
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2020 12:31

ilmselt ma ei ole originaalne, aga kuna homme on minu naisel "juudi juubel" ehk 7x7, siis tuli pähe mõte, et juudi traditsiooni kohaselt antakse juubelil andeks kõik vanad võlad. Siit edasi, mis juhtus aastal 1971? 15. augustil kaotas president Nixon dollari seotuse kullaga (dollar muutus võlaga tagatud rahaks)
https://en.wikipedia.org/wiki/Bretton_Woods_system

Seega, need võlad saavad nüüd 49 ning vastavalt juudi traditsioonile .......... (ja rahanduses on juute palju)
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2020 13:16

#MGTOW

võib juhtuda ka nii:
https://i.redd.it/ukxeh3wmyda41.jpg

-----

Miks kuninglik noorpaar kolis naise soovil Kanadasse? Sest seal on maailma ühed enim naisi soosivad lahutusprotseduurid ....
Elame, näeme.
https://twitter.com/1Fubar/status/12162 ... 98209?s=19
http://i.4cdn.org/pol/1578891728775.webm

Tüüpiline muster näib olema selline:
1) teeskleb "ideaalset naist" (s.t. kõigepealt istub p_tsiga sügavalt pähe)
3) isoleerib mehe oma vanematest ja sõpradest (et tal ei oleks teisi nõuandjaid ja emotsionaalset tuge) NB! See on esimene tõsine ohu märk meestele!
4) kasvatab mehe ümber oma tahtmisi täitma (võtab kõik, mis annab võtta, sealhulgas varade ümberkirjutamine enda nimele, (kasulaste) isaduse seadustamine) - eemalt porgandi näitamise meetodil (hea seks vs. seksist keeldumine, näägutamine, avalik flirtimine võõraste meestega ehk konkurentsist mõista andmine, mehe avalik alandamine teiste ees jne.)
5) selline sõnakuulelik mees on igav pidada, liiga etteaimatav, "armastus sai otsa", "ma pean ennast uuesti üles leidma" jne. (vt. ka: https://www.ohtuleht.ee/988974/taani-la ... glas-naise )
6) lahutus koos varade jagamisega (seadus tuleb appi, kui p.4 on õigesti planeeritud, ka lapsehooldusõigusega ja lastega annab manipuleerida)
7) kui mees oskab oma vigadest õppida, hakkab ta jälle ennast aktualiseerima (s.t. enda soove ja eesmärke primaarseks pidama - meil kõigil on ju vaid üks elu); halvemal juhul enesetapp või põhja joomine, sest kaotas "ideaalse naise" (võibolla arvab ka, et teine mees on süüdi - lõi naise temalt üle, kuigi naine oli see, kes otsustas lahkuda ja otsida endale turvalise maandumise uues kohas). Sellise naise uus mees on tavaliselt kas (a) rikkam või (b) alfaisasem (mitte alati ei tähenda see uut abielu, küll aga emotsionaalsete või varaliste/seisuslike vajaduste paremat rahuldamist)

Naistel on võimu võõraste meeste üle niikaua, kuni suudavad p_tsiga pähe istuda või eemalt porgandit näidata. Kui see võime (fertiilse välimuse halvenedes) kaob, siis iluprotseduuridega saab seda perioodi veidi pikendada - see ongi põhjus, miks osa naisi on ülitundlikud vanuse ja välimuse teemadel ja härrasmeestel tuleb neid teemasid vestluses vältida. See on vääääga valus teema, küllap sama valus kui mehele öelda, et ta on äpuke. Naised püüavad seda perioodi pikendada ka "rüütellikkust" kultiveerides (härrasmeestele on heaks kombeks täita "daamide" kõiki soove vms. totrused; kui naisel pole oma meest või lapsi, keda käsutada, siis teatud vanuses on ta ise soovinud olla "iseseisev" ja las ta siis olla ... Erand tuleb siin kindlasti teha lesestunud naistele ja kaasasündinud defektiga üksikutele naistele, keda tõesti keegi pole endale naiseks tahtnud ....).

----
Meeste klubide arenguspiraal:
https://i.redd.it/42nragpsqfa41.jpg

(valmis panna: Annelinna meeste käsitöökoda)
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2020 17:42

päheistumise saaga jätkub, tavalist rada mööda:
https://kroonika.delfi.ee/news/kuningli ... d=88635881


Sellistel puhkudel on ainuke lahendus - eemale kasvanud pereliiget lihtsalt neutraalselt ignoreeeeeerida. Sellist abielumeest ei veena ümber, ta peab ise jõudma oma kannatuste rajal sinna, et pettub oma abikaasas. Siis on vajalik perekonna ja sõprade igakülgne toetus (see muidugi nõuab altruistlikku vanade solvangute ja tülide unustamist). Loomulikult on siin kõige suurem ohver nartsissistist minia, kelle elu on nii raske, et mitte keegi ei mõista, kui raske tal tegelikult on. (imelikul kombel tekkib paralleel ka printsi varalahkunud emaga - sama näoilme, sama tähelepanuvajadus. Kas vanemad foorumlased oskavad seda läbi näha? Ma olen pereliinis sarnase olukorraga kokku puutunud ja mul on arenenud ülitundlikkus selle suhtes. Meil on ka suguvõsas üks Diana, kes on väljaspool vääääga hinnatud ja osavõtlik, meie aga oleme kurjad inimesed, nii et tal tuleb demonstratiivselt minna teisele poole tänavat, kui meid linnas kohtab - aga seda vaid siis, kui oleme kahekesi, seltskonnas on mesimagus meie suhtes. ;) )
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 13 Jan 2020 18:22

spl wrote:Turvaliseks Rootsit küll nimetada enam ei saa.

Rootsis toimusid öösel plahvatused Stockholmis ja Uppsalas
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsis-toimusid-oosel-plahvatused-stockholmis-ja-uppsalas?id=88630521

Ei ole ...ei ole.
https://maailm.postimees.ee/6871465/sto ... terrorismi
No mis asi see siis on? Isegi siin Tallinnas tekitab see jama ebaturvalisuse ja terroriseerib vaimu. Plõksust ühel päeval levib see ka siia ... nii nagu omaaegne mahviameestepaugutamine 90-ndatel Venemaalt kiiresti siia laienes. :(
Hetkel tüübid ju nii vastutulelikud, et korraldasid paugu sisuliselt Rootsi TV ukse ees. No ilmselt otsustasid meediakajastamise veel kiiremaks ja garanteeritumaks muuta? Võttegrupp ei pea isegi autosse ronima. Saavad töö tehtud ilma CO2 emissioonita...või siis viimasel ajal pole viitsinud seda igapäevaseks muutunud paugurtamist kajastada? Järgmine kõmakas muidu juba stuudios? :?
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 13 Jan 2020 18:36

r009 wrote:Td. Kuskilt lugesin, et koraanis on kirjutatud, et vett ei tohiks seistes juua ja sellel pidi ka teaduslik seletus tänapäeval olema, a la liiga kiirelt jookseb organitest läbi ja rikub bakteriaalset keskkonda.... Kas see on õige fakt ja kuidas primitiivsed isikud selle järelduseni oleks pidanud jõudma, kui kergesti on see tajutav..

Ehk on siin ikkagi mingi muu konks. Maas istudes-kükitades siiski treenime-venitame igapäevaselt oma lihaseid. Vedelike manustamine siis on midagi pidevtreeningu sarnast seltskondlikus vormis. ;)
Viimasel ajal Lääne ühiskond on sattunud inimeste massililiseks muutunud liikunissaamatuse küüsi. Lapsed ei suuda isegi korraliku ühte kükki teha. Pole harjunud...on kadunud tegevused mis vähemalt lapseeas seda soosivad. Teisalt tähendab see seda, et peagi vajab see põlvkond peagi keskeas abi sest ei suud ntx. mahapudenenud esemeid ülesse tõsta jms. :shock: Mis vanemas eas, ei hakka fantaseerimagi. Pean isegi tunnistama, et igasugused kükkistegevused on muutunud üllatavalt tüütuteks. Samas suvisel perekonnakogunemisel selgus, et kükiga saavad praegused keskealise ja vanakesed veel hakkama aga nii mõnelegi just sõjaväestulnule või algkoolijõmpsile osutus ülejõukäivaks. :shock: :shock:
Soomlaste tähelepank, neil asi vähe meist eespool.
https://yle.fi/uutiset/3-10041913
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 00:59

erinevad korrosioonivastased katted - missugune neist on võitja?
https://youtu.be/lyWHF4NoNVk?t=549
(kasutatud mootoriõli aga igatahes halvendab olukorda)
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 01:13

tänane muusikaline vahepala, lätlasest dirigent peaks saama Oscar'i - nii arvavad kuulajad-vaatajad :D
https://www.youtube.com/watch?v=rmkOHzmorCk
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 01:31

Portland lõpetab kodutute jäetud väljaheidete koristamise tänavalt, et mitte riivata nende tundeid.
https://pluralist.com/portland-homeless ... o-cleanup/
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 02:19

nagu geeniuuringutest hiljuti välja tuli, on ajalooliselt vaid 5% meestest olnud vastutav naiste viljastamise eest. Seega, viljakate meeste vähenemine 15 korda ei ole probleem (viljastamise mõttes)
nüüd aga olukord, kus maailmas hakkab vähenema viljakate naiste arv - ja see peaks varsti tunda andma ka järelkasvus (ajalooliselt on sünnitamise eest vastutav 80-90 % naistest).
https://www.zerohedge.com/geopolitical/ ... -down-down

ja pop'i hüpotees rahvastiku kasvu ning intressimäärade omavahelisest seosest võib osutuda tõeks:
Attachments
popi hüpotees.jpg
popi hüpotees.jpg (89.83 KiB) Viewed 352 times
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 03:00

ehk siis:
Laenu saavad võtta vaid tööealised inimesed. Kui nende arv väheneb, peab laenutingimusi leevendama (intressi vähendama); kui tööealiste (loe: laenuvõimeliste) inimeste arv väheneb veelgi, võime jõuda ka negatiivsete eluasemelaenu intresside territooriumile - mis moodi aga see on *kasulik laenuandjale, jääb mulle segaseks.
Teisiti väljendudes: intresside vähenemine tähendab ka seda, et tuleviku lubadusi on järjest raskem täita ning see ei kehti ainult laenude tagasimaksmise vaid ka muude lubaduste (pension, haigekassa, dividendid, futuuride hinnad jne.) suhtes

--------
*negatiivsed elamulaenuintressid võivad osutuda väljalaenajale kasulikuks siis, kui varade üldine deflatsioon on kiirem kui välja laenatud varade deflatsioon, s.t. kinnisvarafirmal on kasulik anda laenu, mille eest tema kinnisvara ära ostetakse, kasvõi neg. intressiga, kui see intress on väiksem (näiteks - 1 % aastas) kui kinnisvara hinnalangus (näiteks keskmiselt -2 % aastas). 20 aasta jooksul kinnisvara odavneks ca - 33 % ; samas välja laenatud raha väheneks vaid ca - 18 % ning selle rahaga saaks osta seda kinnisvara 1,2 korda rohkem kui 20 aastat tagasi.

normaaltingimustes peab laenuintress katma raha odavnemise (kui inflatsioon on 2%, siis intress näiteks 3 %)
deflatsiooni tingimustes raha kallinemine ehk varade deflatsioon (näiteks -2%) peab olema kiirem kui neg. intress (näieks -1 %)
sama moodi põhjendatakse seda, miks deflatsiooni ajal on kasulik omada kulda - see odavneb aeglasemalt kui muud varad

tänastes oludes me näeme siiski vaid üksikute valdkondade deflatsiooni (tehnikakaubad), mujal on endiselt inflatsioon (tehnikapoodidel võib osutuda kasulikuks anda väikese intressiga tarbimislaenu/järelmaksu, et kiiresti vabaneda kiiresti vananevast kaubast, s.t. tehnikapood ei ole niivõrd tehnikapood kui laenuasutus, mis kasutab klientide ligimeelitamiseks tehnikavidinaid); paljud tehnikapoed on rakendamas ka "kindlustamise" mudelit - ostetud kaup kindlustatakse summa eest, mis katab võimaliku riknemise riski ja asendamise sama või uuema mudeliga (tänapäeva kokkuliimitud ja -needitud kaupa ju enamasti parandada ei tasu) - tehnikavidina kindlustamine tähendab (osalist) ette tasumist teise sarnase tehnikavidina eest, mida arvatavasti ei lähegi kunagi vaja.

huvitav situatsioon tekkib ka siis, kui deflatsioon (loe: neg. laenuintressid) on kiirem kui amortisatsioonimäär (teoreetiliselt huvitav arutlus)
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 03:53

td wrote:/.../ juudi traditsiooni kohaselt antakse juubelil andeks kõik vanad võlad. Siit edasi, mis juhtus aastal 1971? 15. augustil kaotas president Nixon dollari seotuse kullaga (dollar muutus võlaga [ehk kohustustega] tagatud rahaks)
https://en.wikipedia.org/wiki/Bretton_Woods_system

Seega, need võlad saavad nüüd 49 ning vastavalt juudi traditsioonile ..........

Ehk siis: võlarahaga tekitanud süsteem ütleb lahti oma kohustustest (riigivõlast)?

Kuidas seda rahvale "viisakalt" serveerida, on järgmine küsimus .... On kellegil ideid?
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 04:21

td wrote:nagu geeniuuringutest hiljuti välja tuli, on ajalooliselt vaid 5% meestest olnud vastutav naiste viljastamise eest. /..../ ajalooliselt on sünnitamise eest vastutav 80-90 % naistest.

evolutsioonipsühholoogiast on teada, et mida isasem isa, seda vähem hoolitseb oma järglaste eest (võrdlus erinevate loomaliikide vahel)

Moodsal ajal on viljakate isaste arv suurenenud (statistiliselt on nüüd ikka tubli 60% meestest viljastanud naisi), samas on vist suurenenud "iseseisvate naiste" osakaal. Moodsad mehed osalevad rohkem laste eest hoolitsemises kui vanasti (s.t. moodsad naised osalevad veidi vähem).
Seega, liigina oleme liikunud järjest rohkem üksiku alfaisase liigist paljude beetaisaste liigiks (nüüd sarnaneme paljude lindudega, kes on pikalt paarisuhtes). Mis moodi see mõjutab inimese kui liigi edasist arengut?
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 04:34

td wrote:negatiivsed elamulaenuintressid võivad osutuda väljalaenajale kasulikuks siis, kui varade üldine deflatsioon on kiirem kui välja laenatud varade deflatsioon, s.t. kinnisvarafirmal on kasulik anda laenu, mille eest tema kinnisvara ära ostetakse, kasvõi neg. intressiga, kui see intress on väiksem (näiteks - 1 % aastas) kui kinnisvara hinnalangus (näiteks keskmiselt -2 % aastas). 20 aasta jooksul kinnisvara odavneks ca - 33 % ; samas välja laenatud raha väheneks vaid ca - 18 % ning selle rahaga saaks osta seda kinnisvara 1,2 korda rohkem kui 20 aastat tagasi.

sellist olukorda võiks näha getostuvates piirkondades, kus kinnisvara odavneb ning selle lihtlabase hülgamise asemel võiks üritada maha müüa neg. intressiga (subprime) laenu pakkudes (ja neid subprime laenusid pensionifondidele edasi müües :twisted: )

ehk siis Eesti tingimustes: Mustamäe ja Annelinna vanade kortermajade piirkond, endised monofunktsionaalsed töölisasulad, vanad kolhoosi kortermajad
(kui kinnisvara omanik pakub soodsat järelmaksu, siis järelikult on kinnisvara juba täna seal üle hinnatud)

siit selgub ka, miks pangad, kinnisvara ja kindlustus on omavahel nii tihedalt läbi põimunud :!:
Eelmisest subprime laenajast pangale pandiks jäänud kinnisvara getostuvas piirkonnas on see koht, kus pangal oleks kasulik konkreetselt selle kinnisvara ostjale pakkuda ülisoodsat laenu. Protsessi peitmiseks on tegemist mitme erineva juriidilise kehaga, aga kinnisvarafirma "A" soovitab võtta laenu pangast "B", sest "seal on võimalik endale kaubelda ( :twisted: ) soodsad laenutingimusi" (jätab märkimata, et mõlema firma omanik on suurfirma nimega "C", kellele kuulub ka kindlustusfirma nimega "D", mis samuti annab soodsatel tingimustel kohustuslikku laenu- ja majakindlustust, kui ostad kinnisvarafirmast "A" endale korteri getostuvas piirkonnas.) Kusjuures "getostumine" laiemas tähenduses võib tähendada lihtsalt ka maja, mille kauni vaate varjamiseks on detailplaneeringus lähemate aastate jooksul kavas ehitada uus maja või piirkonda, mis lähiastatel ehitatakse tihedamini täis, nii et kaovad haljasalad ning liiklemine/parkimine muutub ebamugavaks (piirkonna atraktiivsus uutele ostjatele väheneb, oodata kv hinnalangust).

----
Ma tunnen end 1950-1980 ehitatud Eesti majades viimasel ajal end tõsiselt ahistatuna - väikesed toad, väike köök, väike WC ja vannituba. See on lihtsalt uskumatu, kuidas vanasti sai elada nii väikestes tingimustes (küllap nõuka ajal oli vähe asju saada, seetõttu polnud ka eluruumidesse vaja mahutada nii palju asju). Küllap ka järjest rohkem teisi eestlasi tunneb end nendes mjades ebamugavalt ning selliseid halva planeeringuga elupaiku püütakse edaspidi vältida => hinnalangus võrreldes muu kinnisvaraga.
Ämmal-äial on Tartus Sõpruse puiesteel nn. kooperatiivkorter (omal ajal kõva sõna); emal Tähtveres maja (omal ajal kõva sõna) - nüüd aga on mõlemad elamised kuidagi masendavalt väikesed. Kui paremat pole olnud, siis loomulikult ei oska ka paremat tahta.
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 06:07

Veel üks fenomen, mis tekkib ühiskonna vananedes: noorte inimeste hääl saab järjest vähem kuuldavaks. See võib nendes tekitada frustratsiooni, põgenemist ühiskonna üldtunnustatud normide eest. Samas, kogu ühiskond nihkub (tagasi) konservatiivsematele radadele, sest enamus vanemaid inimesi on konservatiivsemad.
Varem oli ühiskond rohkem noortele suunatud, sest rahvastikupüramiidi alus oli jäme. Oli ka rohkem mässumeelsust. Võibolla maailma vapustanud revolutsioonide ja maailmasõdade algpõhjus oligi selles, et meditsiini arenedes jäi rohkem noori inimesi ellu ja korraks kasvas nende osakaal ühiskonnas ebaloomulikult suureks?

Kas ajaloo pendel nüüd tõesti liigubki liberalismist konservativismi nagu "Objektiiv" ning "Uued uudised" väidavad? Ja jaapani nimega, kuid Ameerikas sündinud-kasvanud Fukujama ennustatud "ajaloo lõpp" ei saabu mitte liberalismi vaid konservatismi tõttu? Jaapani ühiskond võiks selles osas olla teenäitajaks, sest seal algasid trendid varem kui mujal.
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 14 Jan 2020 08:52

Iraanist. Hämmastavad arengud seal.
Pärast seda, kui sai teada, kes tegelikult Ukraina lennuki alla tulistas, on rahvas ärganud.

IRANIAN PROTESTERS RISKING THEIR LIVES TO STAND FOR FREEDOM: 'THEY ARE LYING THAT OUR ENEMY IS AMERICA; DEATH TO THE DICTATOR!'
https://www.breakingchristiannews.com/a ... Bhs703nMEI
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 14 Jan 2020 09:27

Iranian Muslim Leader Admits That Mass Christian Conversion Is Happening In Iran
"The growing church in Iran will impact Muslim nations across the Islamic world.”
https://godtv.com/iranian-muslim-leader ... V0vb5guDPI

Iraanis massiline ärkamine, väidetavalt 1 miljon inimest praktiseerib kristlust.
Reports have been claiming that there are now over 1 million believers in Iran who are secretly practicing their Christian faith.
Jumal liigub. Märtrite veri islamimaades on see, mis vastupidi toob uusi inimesi usule.
h
 
Posts: 1508
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 14 Jan 2020 11:11

Uudiseid eesti teaduspoliitikast ja rahastamisest. Väljavõte sellest, mis toimub.
Eesti keele uurimist ei ole rahvusvahelises teaduses eraldi olemas, nii et selle kriteeriumi järgi raha ei saa...

Kirjandusmuuseum jäi tänavu teadusrahadest ilma. Mis tähendab, et pole tööd ega palka, ja see on juba pikemat aega aetava teaduspoliitika tagajärg. Kes oleks võinud arvata, et vabas Eesti riigis hakkab esimesena kannatama selle riigi keel ja kultuur?
Aado Lintrop kirjutab oma blogis: "Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet seni veel kätte antud pole, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi, kui koondamised ja osalise koormusega töö pole Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlastele jäänud. Juhtkonna koosolekutel nimetatav puudujääva palgaraha summa kasvab nädalatega ja on jõudnud juba ca veerand miljonini. Kuidas selline olukord tekkis, küsivad nüüd need, kes meie teaduspoliitika ja teaduse rahastamise põhimõtetega kursis pole. Kui sellised põhimõtted üldse eksisteerivad, sest Eestis on komme umbes iga viie-kuue aasta tagant selle valdkonna mängureegleid muuta. /.../ Isiklikult enda kohta võin öelda, et lasen ennast vastupõiklemata koondada. Olen juba ammu otsustanud, et mina kui eesti kirjanik ja teadlane ei hakka enam ingliskeelseid artikleid produtseerima. Kogu senise töö olen samuti suunanud eesti lugejale, kirjutades sellest, millest meie üliõpilastel ja humanitaarteadlastel minu arvates võiks kasu olla silmaringi laiendamiseks ja võrdlusmaterjaliks. Ingliskeelsed artiklid on enamasti olnud vastavate eestikeelsete uurimistööde tõlked. Aga kui pole enam raha tõlkimise jaoks? Oma puuinglise keeles ma küll midagi avaldada ei kavatse. Web of Science absolutiseerimist võtan ühelt poolt kui kultust, teiselt poolt aga kui ametnike küündimatuse ja mugavuse väljendust. Mis võiks olla lihtsam, kui anda asjade üle otsustamine kauge autoriteedi kätte. Aga kas teie, kes te ehk olete ka nõukaajal elanud, kujutaksite ette, et Eesti teaduse hindamine oleks tehtud ülesandeks näiteks Lenini nimelise raamatukogu bibliograafidele? Mina küll ei kujuta. Samuti ei kujuta ma ette, et hakkan taotlema uurimistoetust või ühinen mõne suuremat projekti koostava grupiga tingimustes, kus väliseksperdid nendivad, et jah, teil on tubli ja võimekas kollektiiv, kaasaegne metoodika, hüpoteesid õigesti püstitatud jne, aga paraku, angloameerika teadusmaailmas ei tunta sellise uurimuse vastu erilist huvi. Sest kodumaisel teaduspoliitikal on ka selline eripära, et kõik uurimisprojektide taotlused läbivad rahvusvahelise ekspertiisi, mis tähendab nende hindamist ülemaailmse teaduse kõrges konkurentsis. Ometi rahastatakse neidsamu projekte kodustest nappidest vahenditest."
Inimesed on pandud kahvlisse ja neilt nõutakse võimatut. Kui seda lähenemist ei muudeta, on kuri karjas.
Last edited by h on 14 Jan 2020 11:40, edited 2 times in total.
h
 
Posts: 1508
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 14 Jan 2020 11:37

Sirp 10.01.2020

Teaduse „silotornistamine“
Teadusele teevad suurimat kahju valdkondliku lõhe kasvatamine ja Eestile tähtsate projektide alavääristamine.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-tea ... ke4yntMwFI
h
 
Posts: 1508
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 14:30

õhukompressor - ilma pöörlevate osadeta :mrgreen: :!: :idea: :idea: :idea:
https://youtu.be/uvf0lD5xzH0?t=180
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2020 15:19

td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 14 Jan 2020 21:15

https://www.err.ee/1023892/illar-lemetti-valiti-viimsi-vallavanemaks

AK's ütles, et eesmärk on piirata kortermajade ehitamist Viimsisse, et oleks eramajade koht rohkem. Seltsimees, Te olete 10 aastat hiljaks jäänud, Viimsi on täielik Lasnamäe juba :mrgreen:

---

EKRE ütles, kui polnud võimul, ühtegi nõukogu ei politiseerita ja riigiettevõtete nõukogudes ei tohi olla poliitikud. Ja saadi võimule, kõik muutus, omasid topitakse kõikjale. Ja kus varem karjuti, et näete näete omadele tagatakse leib.

"Litsid mehed, need Vargamäe omad..."
spl
Site Admin
 
Posts: 16683
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 14 Jan 2020 23:15

Majandushuviline wrote:Ei oska järjest tänavapilti ilmuvaid uudisehitisi hinnata
Kuidas seda nimetada, modernistlik kaootilisus?

Jälle on raskusi ilu leidmisega
https://virumaateataja.postimees.ee/6869550/riigigumnaasiumi-arhitektuurikonkursi-voitis-arhitektuuriburoo-salto-ideekavandiga-pargielu
arusaamatu kikilipsu laadse kuju asemel võiks teha midagi selget ja hästi, näiteks ringi
https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Park
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 14 Jan 2020 23:39

Majandushuviline wrote:
Majandushuviline wrote:Ei oska järjest tänavapilti ilmuvaid uudisehitisi hinnata
Kuidas seda nimetada, modernistlik kaootilisus?

Jälle on raskusi ilu leidmisega
https://virumaateataja.postimees.ee/6869550/riigigumnaasiumi-arhitektuurikonkursi-voitis-arhitektuuriburoo-salto-ideekavandiga-pargielu
arusaamatu kikilipsu laadse kuju asemel võiks teha midagi selget ja hästi, näiteks ringi
https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Park


Selle arvamusega võib igati nõus olla.

Mart Kalm Rakvere riigigümnaasiumist: planeeritava koolimaja asukoht on linnaruumis ebaloogiline
https://kultuur.err.ee/1022774/mart-kal ... aloogiline
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 15 Jan 2020 14:55

Jälle avastati Ameerika, see ammune tõde ja politsel suht savi sellest, et kallurid soppa laiali pilluvad :twisted:

Tallinna poriuputuse saladus: tegelik põhjus, miks su puhas auto pealinnas kiiresti räpaseks muutub
https://ekspress.delfi.ee/kuum/tallinna-poriuputuse-saladus-tegelik-pohjus-miks-su-puhas-auto-pealinnas-kiiresti-rapaseks-muutub?id=88638217
spl
Site Admin
 
Posts: 16683
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 15 Jan 2020 15:54

See natuke vähendab mu imestust, kes kes üldse suudab nende hindadega omale elamist soetada.
Samas mõtlen, kui ühel hetkel investorid leiavad, et siiski vaja raha kätte saada, milline mõju sellest tekib.

Soome investorid panid Tallinna kuumale üüriturule miljoneid
https://majandus24.postimees.ee/6873254/soome-investorid-panid-tallinna-kuumale-uuriturule-miljoneid
spl
Site Admin
 
Posts: 16683
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 15 Jan 2020 20:31

#MGTOW

veel üks tõeseerum:
https://i.redd.it/5cumwlhlbya41.jpg

ja halenaljakas lugu
https://i.imgur.com/Kvbi4wG.jpg
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 15 Jan 2020 23:15

aastanumber 2020 on eriline nagu ka 1919. Sest kui kirjutada kuupäevas välja vaid "20", siis on hiljem lihtne seda kuupäeva võltsida - aastanumbrit edasi või tagasi lükata kirjutades taha veel kaks numbrit.
Eesti kultuuriruumis on kombeks aasta pikalt välja kirjutada, aga igaks juhuks hoiatan siiski.
td
 
Posts: 13887
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 8 guests